Selles ajakirjas:
1. Lugejale
2. Veel tinnitusest
3. Mida menieerik peaks silmas pidama?
4. Vaegkuuljana kuuljate maailmas
5. Menieerik ja söömine
© Ajakirja mistahes osade kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud
Julgus seljatab vabandused
Kui paneme ritta kõik need faktid, mis meie arvates takistavad meie edasiminekut, võivad need peatada meid enne, kui me alustame. Millist põhjendust me ka ei vajaks loobumiseks: olen liiga vana, liiga noor, liiga lühike, liiga pikk, liiga kogenematu või lihtsalt ei ole selleks väljakutseks veel valmis – me leiame need. Ja kui meil jääbki mõni neist märkamata, leidub inimesi, kes meile meenutavad, et me peame „olema realistid”.
Faktid räägivad oma keelt – välja arvatud see, et need ei vasta tõele. Julgus alustada ja jätkata on see, mis aitab meil edasi minna, olgu meie eesmärgiks mis tahes. Me kõik kahtleme mõnikord enda võimetes – me kõik mõtleme, kas meie võimed on piisavad, et seista vastu väljakutsetele, mida meie poolt seatud eesmärk võib kaasa tuua. Võib-olla need ei olegi piisavad, kuid me ei saa seda teada enne, kui oleme alustanud. Olgu siis lõpptulemus, milline tahes, kuid me oleme pannud oma võimed proovile. Ja see on juba suur võit!
Faktid räägivad oma keelt – välja arvatud see, et need ei vasta tõele. Julgus alustada ja jätkata on see, mis aitab meil edasi minna, olgu meie eesmärgiks mis tahes. Me kõik kahtleme mõnikord enda võimetes – me kõik mõtleme, kas meie võimed on piisavad, et seista vastu väljakutsetele, mida meie poolt seatud eesmärk võib kaasa tuua. Võib-olla need ei olegi piisavad, kuid me ei saa seda teada enne, kui oleme alustanud. Olgu siis lõpptulemus, milline tahes, kuid me oleme pannud oma võimed proovile. Ja see on juba suur võit!
Veel tinnitusest
Enamik meditsiinilisi väljaandeid ütleb teile, et tinnitusravi ei ole veel saadaval - ja see on ka osaliselt tõsi. Kriteeriumiks on see, et kõik sõltub sellest, mis põhjustab teie konkreetseid sümptomeid. On tõsi, et paljude tinnituse all kannatavate inimeste jaoks ei ole veel ravi, kuid teiste jaoks on need tüütud helid, mis ei kao, lihtsalt organismi viis öelda, et midagi on valesti. Proovige see leida ja kõrvaldada ja teie tinnitus võib sellega ka kaduda.
Selles tinnitust käsitlevas osas uurime erinevaid meetodeid, mis on osutunud tinnituse sümptomite kõrvaldamisel tõhusaks.
Tinnitus tähendab lühidalt öeldes keskkonnast sõltumatut müra kõrvas. Seda tüüpi probleem on väga levinud ja see mõjutab umbes igat viiendat inimest. Isegi kui teil on tekkinud tinnitus, ei tähenda see siiski haigust, vaid see on haigusseisundi sümptom. Mõned tinnitust põhjustanud tegurid on kuulmiskaod, kõrva kahjustused või isegi vereringehäire. Tinnitusega kaasneb harva midagi tõsist, tihtipeale on see vaid vananemisest tingitud loomulik nähtus. Mõningatel juhtudel on võimalik tinnitusest ka vabaneda. Just see nähtus ongi pannud aluse paljudele „imeravimite” reklaamimisele.
Üks esimesi samme tinnitusravide leidmiseks selgitatakse välja, mis seda põhjustab. Tulenevalt asjaolust, et tinnitus on haigusseisundi sümptom, on väga oluline, et te saaksite koostöös oma raviarstiga leida selle põhjuse, nii et teie arst saaks kohaldada teie jaoks teile kõige paremini sobivaid ravimeid.
Selles tinnitust käsitlevas osas uurime erinevaid meetodeid, mis on osutunud tinnituse sümptomite kõrvaldamisel tõhusaks.
Tinnitus tähendab lühidalt öeldes keskkonnast sõltumatut müra kõrvas. Seda tüüpi probleem on väga levinud ja see mõjutab umbes igat viiendat inimest. Isegi kui teil on tekkinud tinnitus, ei tähenda see siiski haigust, vaid see on haigusseisundi sümptom. Mõned tinnitust põhjustanud tegurid on kuulmiskaod, kõrva kahjustused või isegi vereringehäire. Tinnitusega kaasneb harva midagi tõsist, tihtipeale on see vaid vananemisest tingitud loomulik nähtus. Mõningatel juhtudel on võimalik tinnitusest ka vabaneda. Just see nähtus ongi pannud aluse paljudele „imeravimite” reklaamimisele.
Üks esimesi samme tinnitusravide leidmiseks selgitatakse välja, mis seda põhjustab. Tulenevalt asjaolust, et tinnitus on haigusseisundi sümptom, on väga oluline, et te saaksite koostöös oma raviarstiga leida selle põhjuse, nii et teie arst saaks kohaldada teie jaoks teile kõige paremini sobivaid ravimeid.
Võimalikud ravivahendid
Ravi leidmist võiks alustada selle jälgimisest, mida me sööme. Kui me tarvitame toiduks midagi, millele oleme enese teadmata allergiline, võib tulemuseks olla tinnitus. Paljud artiklid soovitavad loobuda alkoholist. See on täiesti õigustatud seisukoht. Sama kehtib täiel määral suitsetamise kohta. Kui alkoholi võib siiski vähesel määral tarbida, siis suitsetamisele tuleb öelda kindel „ei”. Kohvis, mustas tees ja tumedas šokolaadis leiduva kofeiini kohta ei ole arstid veel jõudnud ühisele sesukohale. Mõned katsed on näidanud, et kofeiin ei põhjusta tinnituse progresseerumist. Siiski, nagu juba öeldud, ei olda selles küsimuses üksmeelel.
Jälgida tuleks kindlasti, millised ravimid on tinnituse puhul vastunäidustatud. Nende hulka kuulub meile kõigile tuttav aspiriin ja seda sisaldavad ravimid, mõningad vähiravimid ja isegi mõnede dieetide puhul tarvitatavad ravimid. Kui te tarvitate regulaarselt mingeid ravimeid, jälgige ennast ja tehke kindlaks, millised neist põhjustavad tinnituse valjenemist. See on aeganõudev protsess, kuid tasub ennast ära. Sellisel juhul on teie arstil võimalik koostada teie jaoks teine raviskeem. On soovitav lõpetada kõikida selliste ravimite kasutamine, mille puhul on kahtlus, et need võimendavad tinnitust, kuni ei ole kindlaks tehtud, millised neist just on põhjustajaks.
Külastage kõrvaarsti, et teha kindlaks, kas teie kõrvades on liigselt vaiku. Kui jah, siis laske see eemaldada, kuid ärge kunagi proovige seda teha iseseisvalt. Tulemus võib olla oodatule vastupidine. Te surute vaigu tihedalt vastu kuulmekilet, kus see kõvastub ja surudes kuulmekilele tekitab tinnitust. Tihti aitab just vaigu eemaldamine vähendada tinnitust.
Ja üks tüütuna tunduv soovitus, mis on siiski oluline – võimelge. Tehke seda iga päev ja muutke see oma elu normiks.
Jälgida tuleks kindlasti, millised ravimid on tinnituse puhul vastunäidustatud. Nende hulka kuulub meile kõigile tuttav aspiriin ja seda sisaldavad ravimid, mõningad vähiravimid ja isegi mõnede dieetide puhul tarvitatavad ravimid. Kui te tarvitate regulaarselt mingeid ravimeid, jälgige ennast ja tehke kindlaks, millised neist põhjustavad tinnituse valjenemist. See on aeganõudev protsess, kuid tasub ennast ära. Sellisel juhul on teie arstil võimalik koostada teie jaoks teine raviskeem. On soovitav lõpetada kõikida selliste ravimite kasutamine, mille puhul on kahtlus, et need võimendavad tinnitust, kuni ei ole kindlaks tehtud, millised neist just on põhjustajaks.
Külastage kõrvaarsti, et teha kindlaks, kas teie kõrvades on liigselt vaiku. Kui jah, siis laske see eemaldada, kuid ärge kunagi proovige seda teha iseseisvalt. Tulemus võib olla oodatule vastupidine. Te surute vaigu tihedalt vastu kuulmekilet, kus see kõvastub ja surudes kuulmekilele tekitab tinnitust. Tihti aitab just vaigu eemaldamine vähendada tinnitust.
Ja üks tüütuna tunduv soovitus, mis on siiski oluline – võimelge. Tehke seda iga päev ja muutke see oma elu normiks.
Mida menieerik peaks silmas pidama?
Meniere`i haigus toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivusi. Sõltuvalt inimesest võib mõni neist süptomitest olla raskemini talutav. Pajudele inimestele valmistab tinnitus palju kannatusi. Kuulmislangus põhjustab suhtlusprobleeme. Tasakaaluprobleem võib oluliselt kahjustada inimese elukvaliteeti. Näitena võin tuua oma ema, kellel küll kunagi ei diagnoositud Meniere`i haigust, kuid kellel nüüd tagantjärgi mõeldes võis see olla. Toas kõndides komistas ta vaibanurga taha ja murdis kukkudes reieluu kaela. Väga tavaline vigastus eakate inimeste puhul. Kuna ta elas üksi, siis ei olnud aitajat olemas. Vaid õnneliku juhuse tõttu otsustasin mingi ajendi sunnil teda sellel päeval külastada ja leidsin ta abituna põrandal lamamas. Kõik järgnev oli, nagu halb unenägu. Ema jäigi karkudel vaevaliselt komberdama, kuni elu lõpuni.
Meniere`i haigus ilmneb haigushoogudena, mille vahed võivad olla üsnagi pikad, kuid korralikku tasakaalu ei saavuta staažikas põdeja enam kunagi. Isegi siis, kui haigus näib olevat taandunud (sedagi juhtub), jääb halb tasakaal alati meenutama haiguse olemasolu. See ei anna ennast tunda, kui tegemist on korralikult valgustatud paigaga, kus puudub elav liiklus või ärritavad mustrid. Aga alati, kui meie tähelepanu häirib mingi ebanormaalsus, kaasneb sellega ka tasakaaluprobleem.
Meniere`i haigus ilmneb haigushoogudena, mille vahed võivad olla üsnagi pikad, kuid korralikku tasakaalu ei saavuta staažikas põdeja enam kunagi. Isegi siis, kui haigus näib olevat taandunud (sedagi juhtub), jääb halb tasakaal alati meenutama haiguse olemasolu. See ei anna ennast tunda, kui tegemist on korralikult valgustatud paigaga, kus puudub elav liiklus või ärritavad mustrid. Aga alati, kui meie tähelepanu häirib mingi ebanormaalsus, kaasneb sellega ka tasakaaluprobleem.
Muudame kodu ohutuks
Vaibad põrandal loovad küll hubasusetunde, kuid kujutavad endast ka ohuallikat. On väga lihtne takerduda vaibaserva taha ja kukkuda. Seega tuleks jälgida, et meie peamised käiguteed kodus oleksid turvalised või vähemalt oleks meil liikudes millestki kinni hoida. Ei maksa arvata, et kui seni ei ole midagi sellist juhtunud, siis ei juhtu seda ka edaspidi. Üks kord on ikka esimene. Paljud inimesed kasutavad mugavaid ilma kannata susse. Jah, neid on mugav jala otsa torgata, kuid samas ei paku need jalale piisavalt tuge ja võivad kergelt jalas nihkuda. Tervele inimesele ei ole see probleemiks, kuid menieerik, kes niigi pole kindel oma tasakaalus, võib kergelt selle tulemusena kukkuda. Tavainimene ei kujuta ettegi, kuivõrd tundlik on menieerik iga sellise vähegi tasakaalu häiriva seiga puhul.
Köök on probleemne koht, kus on mitmeid võimalusi ennast vigastada. Hoidke aknalauad ja muud kohad vabad liigsest kraamist, sest tasakaalu otsiv käsi võib haarata millestki lahtisest, mis tuge ei paku. See tähendab piisavalt suurt ümberkorraldust, kuid tervise huvides on see siiski oluline.
Köök on probleemne koht, kus on mitmeid võimalusi ennast vigastada. Hoidke aknalauad ja muud kohad vabad liigsest kraamist, sest tasakaalu otsiv käsi võib haarata millestki lahtisest, mis tuge ei paku. See tähendab piisavalt suurt ümberkorraldust, kuid tervise huvides on see siiski oluline.
Trepid ja koridorid peaksid olema kindlasti vabad igasugustest esemetest, trepikäsipuud piisavalt tugevad ja ruumid hästi valgustatud.
Rääkisime juba vaipadest. Kuid nende puhul tuleb teha juttu ka nende mustrist. Menieerikul võib haigushoo vallandada igasugune liiga intensiivne muster või isegi värvus. Sama käib ka tapeetide, mööbliriiete, seinavaipade, kardinate ja patjade kohta. Mida tagasihoidlikum on muster ja pastelsem värv, seda kasulikum menieeriku tervisele.
Rääkisime juba vaipadest. Kuid nende puhul tuleb teha juttu ka nende mustrist. Menieerikul võib haigushoo vallandada igasugune liiga intensiivne muster või isegi värvus. Sama käib ka tapeetide, mööbliriiete, seinavaipade, kardinate ja patjade kohta. Mida tagasihoidlikum on muster ja pastelsem värv, seda kasulikum menieeriku tervisele.
Sellistest ruumidest lahkub menieerik kiiresti
Üks ohtlikumaid kohti on vannituba ja duširuum. Ka paljud täiesti terved inimesed on nendes libisenud ja saanud tagajärjeks raskeid vigastusi. Aastaid tagasi oli ajakirjanduses artikkel Rooma paavstist, kes vannis libisedes murdis jalaluu. Neid näiteid on palju. Kuna menieerik on suletud silmadega tasakaalu poolest väga abitu, siis duši all viibides peab kindlasti olema võimalus hoida ennast kinni. Üks lihtsamaid võimalusi selleks on kasutada teisaldatavat, iminappadega käepidet. Muidugi peab seejuures olema kindel, et seinaplaadid on korralikult kinnitatud. Teiseks variandiks on seina külge püsivalt kinnitatav toru, millest saab kinni hoida. Vannitoa või duširuumi põrandal tuleb kindlasti kasutada libisemisvastaseid matte. Samuti peaks nendes ruumides olema pink, millel istudes oleks võimalik ennast riietada või duši all ennast istudes pesta.
|
|
Kõik vajalikud esemed tuleb asetada lihtsalt kättesaadavasse kohta, et inimene ei peaks nende järele liigselt kummardama. Seejuures on kasulikuks abivahendiks haarats, millega saab kummardumata tõsta põrandalt väiksemaid esemeid.
Kõige olulisem on teavitada oma olukorrast ja vajadustest inimesi, kellega jagatakse elu- ja/või tööruume. Terve inimene tavaliselt ei taipa, milliste raskustega peab menieerik oma elus kokku puutuma.
Kõige olulisem on teavitada oma olukorrast ja vajadustest inimesi, kellega jagatakse elu- ja/või tööruume. Terve inimene tavaliselt ei taipa, milliste raskustega peab menieerik oma elus kokku puutuma.
Vaegkuuljana kuuljate maailmas
Inimesed, kelle kuulmine on korras, ei suuda aru saada vaegkuuljate probleemidest. Sealhulgas ka need, kelle ülesandeks on inimeste teenindamine. Vaegkuuljaid on meie hulgas rohkem, kui arvatakse. Me ei nõua palju. Meile piisab, kui meiega RÄÄGITAKSE SELGELT! Mida arvata teenindajast, olgu see siis müüja kaupluses, registratuuri töötaja haiglas või polikliinikus või ka arst oma kabinetis, kui nende tähelepanu on pööratud arvutiekraanile ja klient/patsient peab kuulma üleõla räägitud juttu?
Arusaamist raskendavad paljud seigad. Eelkõige inimese diktsioon, aga mitte ainult. Suurt osa mängib siin keskkond, milles jutuajamine toimub. Kõrged, lagedad ruumid tekitavad kaja, mis on oluline häirija vaegkuulja jaoks. Pahatihti on just arstikabinetid sellised. Teiseks raskendavaks asjaoluks on keskkonna müratase. Kui isegi normaalse kuulmisega inimesel on raskusi saada aru kaasvestleja jutust, kui see toimub keset liiklusmüra, siis kuidas peaks sellega hakkama saama vaegkuulja? Meniere`i haigust põdev inimene on selles suhtes veelgi ebasoodsamas olukorras. Haiguse poolt tekitatud kuulmislangusele lisandub veel tinnitus, mis omakorda halvendab kaasvestlejast arusaamist.
Kuidas käituda, kui inimene ei saa aru, mida talle räägitakse? Vaegkuuljaga vestlemiseks on küll olemas juhendid, aga kui paljud inimesed neid teavad või järgivad? Juhendid on lihtsad – räägi selgelt; vaata rääkides kaasvestleja poole; ära varja rääkides suud; räägi vaegkuuljaga alles siis, kui sa oled veendunud, et ta sind tähele paneb. Mitte midagi keerulist! Aga paraku kõik see ununeb. On üsna tavaline, kui inimene räägib paar esimest lauset püüdlikult selgelt, kuid siis pöördub oma tavalise kõnemaneeri juurde tagasi ja hakkab rääkima, nagu oleks tal tükitöö teha. Mida peab siis vaegkuulja sellisel juhul tegema? Tuletama pidevalt meelde, et ta ei saa jutust aru või paluma pidevalt öeldut korrata? Enamasti ei tee ta kumbagi, vaid püüab kaasvestleja miimikast ja kehakeelest oletada, millest jutt käib. Ja siis polegi midagi imestada, kui ta vastab valesti võimalikele küsimustela, mis omakorda annab kõrvalseisjatele alust oletada, et vaegkuuljad on arengupeetusega. Tihti jääb selliselt nii mõnigi oluline info vaegkuuljal saamata.
Üsna sageli pöördub vaegkuula kaasvestleja poole sõnadega: „Vabandage, ma ei kuule hästi!” Kui järele mõelda, siis mida siin vabandada on? Keegi ei vabanda ju sellepärast, et ta kasutab prille või käib karkudega. Selle asemel võime öelda: „Kuulen halvasti, kas te võiksite korrata, mida te ütlesite?” Siis sõltub juba kaasvestlejast, mida ta ette võtab.
Ma kuulen, kuid mitte selgelt. Kas mul on kuulmislangus?
Audioloogid ja kõrvaarstid kuulevad sageli kaebust patsientidelt: „Ma kuulen küll, aga ma ei saa sõnadest aru.” Mida see tähendab? Kas siin on tegemist kuulmislangusega? See olukord on tavalisem, kui arvatakse. Inimene kuuleb näiliselt üsna vaikseid helisid, kuid ei saa aru oma kaasvestleja jutust, eriti veel siis, kui jutuajamine toimub telefoni teel.
Kuulmiskadu on keeruline protsess, sest see ei puuduta ainult kõrva, vaid ka aju kuulmiskeskust, kus toimub kuuldavate helide muutmine arusaadavaks kõneks. See võib avalduda paljudel erinevatel viisidel ja seejuures sümptomid on üksikisikute vahel erinevad. Kuulmislangus esineb kergest kuni sügavani. Kui inimesed räägivad kuulmislangusest, siis tavaliselt peetakse selle all silmas tõsist kuulmiskaotust kuni täieliku kurtuseni välja. Kuid kerged, mõõdukad ja kõrgete helide kuulmiskaod on tegelikult palju tavalisemad. Selliste kuulmiskahjustuste puhul võib ainsaks probleemiks olla sõnadest arusaamine, eriti olukordades, kus taustamüra on konkureeriv.
Kuulmiskadu on keeruline protsess, sest see ei puuduta ainult kõrva, vaid ka aju kuulmiskeskust, kus toimub kuuldavate helide muutmine arusaadavaks kõneks. See võib avalduda paljudel erinevatel viisidel ja seejuures sümptomid on üksikisikute vahel erinevad. Kuulmislangus esineb kergest kuni sügavani. Kui inimesed räägivad kuulmislangusest, siis tavaliselt peetakse selle all silmas tõsist kuulmiskaotust kuni täieliku kurtuseni välja. Kuid kerged, mõõdukad ja kõrgete helide kuulmiskaod on tegelikult palju tavalisemad. Selliste kuulmiskahjustuste puhul võib ainsaks probleemiks olla sõnadest arusaamine, eriti olukordades, kus taustamüra on konkureeriv.
Kuulmine ja arusaamine
Kui teie kuulmine on testitud, kuvatakse tulemused audiogrammina. Kõrge sagedusega kuulmiskahjustusega inimestel on väidetavalt "kaldus" kuulmiskaotus. Kui teil on nõrk kuulmislangus, tähendab see, et kuulete madala helitugevusega helisid, mille sagedus jääb alla 1000 Hz, väga hästi, mõnikord isegi ilma kuuldeaparaadita. Kuid kõrgema sagedusega helid, mis ületavad 1000 Hz, peavad enne nende kuulmist olema palju valjemad. Siiski ei ole kõrge sagedusega kuulmislangus alati põhjus, miks tunnete, nagu te kuulete, kuid ei saa aru.
Kõnes on vokaalid (A, E, I, O ja U) pigem madalad, samas kui kaashäälikud nagu S, F, V, K, P, T ja teised on kõrged. Võime, kuulda vokaale on oluline ja põõrab inimese tähelepanu jutule, kuid ainult kaashäälikud on need, mis annavad kõnele tähenduse ja aitavad eristada ühte sõna teisest. Ilma võimeta kuulda peeneid erinevusi konsonantide vahel, võib olla raske eristada sõnu nagu “kass” ja “tass”, “kuur” ja “kuut”, “kana” ja “vana”. Sellepärast on nii paljudel inimestel, kellel on kõrge sagedusega kuulmiskahjustus, mis on tingitud loomulikust vananemisest või liigsest müraga kokkupuutest, raske aru saada isegi siis, kui nad kuulevad kaasvestlejat rääkimas.
Kui teie kuulmislangus puudutab kõrgeid helisid, võite kõnet mõista isegi suhteliselt vaikses keskkonnas, kuid kui taustamüra on olemas või mitu inimest räägivad korraga, on arusaamine peaaegu võimatu. Inimesed, kellel on mitu aastat ravimata kuulmislangus, hakkavad mõnikord vältima elavat sotsiaalset olukorda või avalikke kohti, mida nad kunagi nautisid, sest teiste inimestega suhtlemine on liiga keeruline.
Kui teil on kõrge sagedusega kuulmiskaotus, võib teil olla probleeme:
• mürarikkas kohas toimuvate vestluste jälgimine (kuulen, kuid ei saa aru).
• telefoniga rääkimine on raskendatud.
• ei saa aru oma lemmik-telesaadetest või filmidest isegi siis, kui helitugevust suurendate.
• arusaamine naiste ja noorte laste häältest, sest nad kipuvad olema kõrgemad.
• muusika nautimine, sest see kõlab moonutatuna, eriti kõrgete helide osas.
Pereliikmed, sõbrad ja töökaaslased võivad mõelda et te ei kuula neid, kui nad teiega räägivad. Teie abikaasa võib teid süüdistada „selektiivses kuulmises”. Te ise võite süüdistada kaasvestlejat ebaselges rääkimises. Mõnikord vastate küsimustele ebakorrektselt või ei saa aru teise isiku poolt räägitud naljast. Mõnikord võite naeratuse taha peita olukorda, et te ei taibanud kaasvestleja jutust midagi. Tähelepanuta jäetud kuulmiskadu võib kaasa tuua probleeme suhetes, karjääris ja igapäevaelus.
Kõnes on vokaalid (A, E, I, O ja U) pigem madalad, samas kui kaashäälikud nagu S, F, V, K, P, T ja teised on kõrged. Võime, kuulda vokaale on oluline ja põõrab inimese tähelepanu jutule, kuid ainult kaashäälikud on need, mis annavad kõnele tähenduse ja aitavad eristada ühte sõna teisest. Ilma võimeta kuulda peeneid erinevusi konsonantide vahel, võib olla raske eristada sõnu nagu “kass” ja “tass”, “kuur” ja “kuut”, “kana” ja “vana”. Sellepärast on nii paljudel inimestel, kellel on kõrge sagedusega kuulmiskahjustus, mis on tingitud loomulikust vananemisest või liigsest müraga kokkupuutest, raske aru saada isegi siis, kui nad kuulevad kaasvestlejat rääkimas.
Kui teie kuulmislangus puudutab kõrgeid helisid, võite kõnet mõista isegi suhteliselt vaikses keskkonnas, kuid kui taustamüra on olemas või mitu inimest räägivad korraga, on arusaamine peaaegu võimatu. Inimesed, kellel on mitu aastat ravimata kuulmislangus, hakkavad mõnikord vältima elavat sotsiaalset olukorda või avalikke kohti, mida nad kunagi nautisid, sest teiste inimestega suhtlemine on liiga keeruline.
Kui teil on kõrge sagedusega kuulmiskaotus, võib teil olla probleeme:
• mürarikkas kohas toimuvate vestluste jälgimine (kuulen, kuid ei saa aru).
• telefoniga rääkimine on raskendatud.
• ei saa aru oma lemmik-telesaadetest või filmidest isegi siis, kui helitugevust suurendate.
• arusaamine naiste ja noorte laste häältest, sest nad kipuvad olema kõrgemad.
• muusika nautimine, sest see kõlab moonutatuna, eriti kõrgete helide osas.
Pereliikmed, sõbrad ja töökaaslased võivad mõelda et te ei kuula neid, kui nad teiega räägivad. Teie abikaasa võib teid süüdistada „selektiivses kuulmises”. Te ise võite süüdistada kaasvestlejat ebaselges rääkimises. Mõnikord vastate küsimustele ebakorrektselt või ei saa aru teise isiku poolt räägitud naljast. Mõnikord võite naeratuse taha peita olukorda, et te ei taibanud kaasvestleja jutust midagi. Tähelepanuta jäetud kuulmiskadu võib kaasa tuua probleeme suhetes, karjääris ja igapäevaelus.
Kuulda seda, millest olete ilma jäänud
Sageli on parim lahendus kõrgsageduslike kuulmiskahjustuste korral korralikult sobitatud kuuldeaparaadid, mis võivad võimendada kõrgeid helisagedusi, millest olete siiani ilma jäänud, ilma et madalaid helisid oleks seejuures vaja võimendada. Kui olete kuuldeaparaatide kasutamist alustanud, märkate kõnest arusaamise paranemist ja võite isegi märgata, et kuulete juba ammu unustatud helisid. Näiteks on mõned uued kuuldeaparaatide kandjad meeldivalt üllatunud kuuldes esmakordselt laululindude häälitsemist. Teil on veel kord võimalik kuulda mikrolaineahju piiksuvat heli, veevulinat vannitoas ja telefoni helisemist.
Kui te kuulete, kuid ei saa aru, ei ole te ainus. Seda kaebust kuulevad kuulmisravi spetsialistid oma patsientidelt peaaegu iga päev ja nad on piisavalt kogenud, et jõuda probleemi juurteni, kuulata teie muresid ja leida teie vajadustele vastav lahendus. Ärge loobuge vestlustest tööl, kodus ja seltskonnas. Abi on kättesaadav!
Kui te kuulete, kuid ei saa aru, ei ole te ainus. Seda kaebust kuulevad kuulmisravi spetsialistid oma patsientidelt peaaegu iga päev ja nad on piisavalt kogenud, et jõuda probleemi juurteni, kuulata teie muresid ja leida teie vajadustele vastav lahendus. Ärge loobuge vestlustest tööl, kodus ja seltskonnas. Abi on kättesaadav!
6 asja, mida vaegkuuljad, tahavad, et teised mõistaksid
Kuulmiskaotus on kõrvalseisjate jaoks nähtamatu seisund ja sellisena peavad vaegkuuljad sageli kokku puutuma inimestega, kes väljendavad vestluse ajal oma kannatamatust või viha, kui näevad, et nende vaegkuuljast kaasvestleja ei saa nendest aru või näiliselt ignoreerib neid.
Lisaks võib kuulmiskaotus olla isoleeriv, tekitades distantsi vaegkuulja ja tema tuttavate, sõprade ja isegi pereliikmete vahel. Kui te tunnete kedagi kellel on kuulmiskahjustus ja tahate rohkem teada saada, milline on selle mõju tema elule ja kuidas saate aidata, vaadake, mida kuulmispuudega inimesed sooviksid teistelt, kes nendega tegelevad.
Lisaks võib kuulmiskaotus olla isoleeriv, tekitades distantsi vaegkuulja ja tema tuttavate, sõprade ja isegi pereliikmete vahel. Kui te tunnete kedagi kellel on kuulmiskahjustus ja tahate rohkem teada saada, milline on selle mõju tema elule ja kuidas saate aidata, vaadake, mida kuulmispuudega inimesed sooviksid teistelt, kes nendega tegelevad.
1. Kuulmiskahjustusega inimese igapäevaelu võib olla väsitav.
Kuulmiskahjustusega inimese jaoks on kõne mõistmine raske ülesanne. Sageli peavad inimesed, kellel on raske kuulmispuue, põrkama kokku probleemidega kaasvestleja kõnest arusaamises, samuti tundlikkusega taustamüra suhtes. See on aju jaoks väsitav töö, nii et kogu päeva jooksul on vaja võtta lühikesi „kuulamispause”, et võimaldada meelel puhata ja laadida. See, kui inimene on sunnitud pidevalt tegelema kuulamisega, võib muuta paljud igapäevaelu aspektid väljakutseteks, alates töökohtumistest perekondlike õhtusöökideni välja. Püüdes mõista kõnet, on see veelgi väsitavam, sest vestlus jätkub ilma pausita, samal ajal kui vaegkuulja teeb lisatööd, et taibata, mida äsja öeldi.
2. Kuulmispuudega inimesed ei ole ebaviisakad, nad lihtsalt ei kuulnud teid.
Püüdke mitte seda isiklikult võtta, kui vaegkuulja ei reageeri, kui nende poole pöördutakse, nende käest midagi küsitakse või seltskonnas vesteldakse. Kuna paljudel vaegkuuljatel puudub võime kuulda keskmise ja kõrge sagedusega helisid, kus kõne peamiselt toimub, on sageli põhjuseks see, et nad lihtsalt ei kuulnud teid. Pidage meeles, et nad ei ignoreeri teid ega ole tahtlikult ebaviisakad - tegelikult igatsevad nad vestelda, nagu kõik inimesed, kuid nende füüsiline puue ei võimalda neil seda. Ärge pidage paljuks korrata oma juttu ja proovige edaspidi suhelda vaegkuuljatega nii, et nad teid mõistaksid.
3. Valju häälega rääkimine ei pruugi aidata.
Suhtlemise ajal otse kellegi poole pöördumine aitab palju enama kui valjusti rääkimine. Sageli on kuulmiskahjustusega inimesed ka tundlikud valjude helide suhtes (hüperakuusia) ja kui nendega ebaloomulikult valjusti rääkida, võib see tegelikult olla neile isegi valus.
4. Kuuldeaparaatid ei taga täiuslikku kuulmist.
Kuigi prillid suudavad tõhusalt taastada enam-vähem täiusliku nägemise, ei ole kuuldeaparaadid praegu veel võimelised taastama samal tasemel kuulmist. Kuigi kuuldeaparaadid on arenenud kaugele ja pakuvad palju keerukamat, nüansirikkamaid võimendust kui veel mõne aasta eest, ei ole kuuldeaparaati kandval isikul „täiuslikku kuulmist”. Mürarikkas olukorras võib taustamüra lisaks kõnele võimenduda, mis võib tegelikult kuulmist raskemaks muuta. Seda silmas pidades, kui mürarohkes keskkonnas (näiteks ülerahvastatud restoranis) vesteldakse, on soovitav istuda kindlasti piisavalt lähedal, et kõnest võimalikult vähe kaduma läheks ja et vaegkuulja näeks teie nägu. Enamus vaegkuuljaid oskab lugeda kaasvestleja juttu huultelt ja isegi, kui nad seda õppinud ei ole, kujuneb see oskus välja aja jooksul iseenesest. Paljude firmade kuuldeaparaatidel on olemas taustamüra eemaldamiseks programm, kuid isegi see ei pruugi olla piisav.
5. Kuulmiskahjustusega inimeste eest ei ole vaja rääkida.
Ja tegelikult on see isegi ebaviisakas. Kui teie ja teie kuulmispuudega kaaslane vestlete teistega, ei tohi kunagi eeldada, et peate tema asemel vastama või tema nimel üldse rääkima. Äärmisel juhul, kui on selge, et ta ei ole küsimust kuulnud, korrake seda talle nii, et ta saaks ise vastata.
6. On mõned lihtsad asjad, mis võivad olla abiks.
Teil võib tekkida küsimus, kuidas saate aidata kaasa, et vaegkuuljad, olgu need siis võõrad või teie oma pereliikmed, oleksid võimelised osalema keskustelus. Mõned lihtsad nipid võivad olla siinjuures abiks.
Rääkides veenduge, et teie nägu (ja huuled) on täisvaates, ärge katke suud käega ja ärge rääkige temaga teisest ruumist. Veel üks hea rusikareegel on enne vestluse alustamist saavutada kuulaja tähelepanu – te saate seda teha, lihtsalt öeldes tema nime või koputades talle õlale.
Mida veel? Veenduge, et ta näeks teid täielikult ja et te annaksite neile aega kuulamiseks. Need lihtsad reeglid muudavad vestlused selgemaks, vähendavad stressi ja nii muutub keskustelu nauditavamaks kõigile osapooltele.
Kas teil on kuulmises muutusi, mida te võib-olla ise ei tajugi? Pidage meeles – kuulmislangus areneb enamasti aeglaselt. Kas olete mures, et teie lähedasel võib olla kuulmiskaotus? Arutage seda temaga.
Rääkides veenduge, et teie nägu (ja huuled) on täisvaates, ärge katke suud käega ja ärge rääkige temaga teisest ruumist. Veel üks hea rusikareegel on enne vestluse alustamist saavutada kuulaja tähelepanu – te saate seda teha, lihtsalt öeldes tema nime või koputades talle õlale.
Mida veel? Veenduge, et ta näeks teid täielikult ja et te annaksite neile aega kuulamiseks. Need lihtsad reeglid muudavad vestlused selgemaks, vähendavad stressi ja nii muutub keskustelu nauditavamaks kõigile osapooltele.
Kas teil on kuulmises muutusi, mida te võib-olla ise ei tajugi? Pidage meeles – kuulmislangus areneb enamasti aeglaselt. Kas olete mures, et teie lähedasel võib olla kuulmiskaotus? Arutage seda temaga.
Head kuulmist!
1. Seroosne keskkõrvapõletik - esineb peamiselt lastel. Erineb tavalisest keskkõrvapõletikust mäda puudumisega. Toob kaasa kuulmislanguse või kurdistumise.
2. Otoskleroos - kuulmisluude omavahelise liikuvuse vähenemine lubjasumise tõttu
3. Ototoksiline - mõningate ravimite, peamiselt valuvaigistite või kemikaalide kahjulik mõju kuulmiskeskusele.
4. Sensorineuraalne kuulmislangus - kõrgete helide vastuvõtt on häiritud. Vastand - konduktiivne kuulmislangus
2. Otoskleroos - kuulmisluude omavahelise liikuvuse vähenemine lubjasumise tõttu
3. Ototoksiline - mõningate ravimite, peamiselt valuvaigistite või kemikaalide kahjulik mõju kuulmiskeskusele.
4. Sensorineuraalne kuulmislangus - kõrgete helide vastuvõtt on häiritud. Vastand - konduktiivne kuulmislangus
Menieerik ja söömine
Meniere`i haigus ei sea suuri piiranguid seda põdevale inimesele. Vältima peaks siiski liigset soola, suhkrut, kofeiini ja rasvaseid toite. Toitumine peaks olema korrapärane, pidades kinni reeglipärastest söögiaegadest.
Söömiseks tuleb võtta aega!
Toidu normaalseks seedimiseks on vajalik piisav vere juurdevool seedetrakti. Mõõdukas liikumine pärast sööki mõjub seedimisele hästi. Eriti hea on rütmiline liikumine (nõudepesu, jalutuskäik), see soodustab soolte liikumist.Kui pärast sööki teha kohe tugevat füüsilist tööd, siis juhitakse veri esmajärjekorras töötavatele lihastele ja seedimine peatub. Pärast sööki on soovitatud 2-3 tundi kergemaid koormusi ja alles seejärel tugevamat treeningut.
Spordiga või raske füüsilise tööga tegelevatel inimestel on kiirem ainevahetus ja sellega ka suurem toiduvajadus. Seda enam tuleks jälgida eelpooltoodud nõuandeid.
Söömiseks tuleb võtta aega!
- Täiskasvanul võiks olla 4-6 söögikorda päevas.
- Nende vahe ei tohiks olla liiga pikk (normaalne on 3-3,5 tundi)
- Põhitoidu peale võiks kuluda 20-25 minutit, kergematele einetele 10-15 minutit
- Kui toit korralikult läbi mälutakse, süüakse aeglaselt, kulgeb edasine seedeprotsess täisväärtuslikult ja täiskõhutunne tekib kiiremini.
- Enamik ülekaalulisi sööb 1-2 korda päevas ja suurte koguste kaupa
Pikaajaline korrapäratu söömisrütm koos une ja ärkvelolekurütmi häirumisega põhjustab stressi.
Toidu normaalseks seedimiseks on vajalik piisav vere juurdevool seedetrakti. Mõõdukas liikumine pärast sööki mõjub seedimisele hästi. Eriti hea on rütmiline liikumine (nõudepesu, jalutuskäik), see soodustab soolte liikumist.Kui pärast sööki teha kohe tugevat füüsilist tööd, siis juhitakse veri esmajärjekorras töötavatele lihastele ja seedimine peatub. Pärast sööki on soovitatud 2-3 tundi kergemaid koormusi ja alles seejärel tugevamat treeningut.
Spordiga või raske füüsilise tööga tegelevatel inimestel on kiirem ainevahetus ja sellega ka suurem toiduvajadus. Seda enam tuleks jälgida eelpooltoodud nõuandeid.
