Selles ajakirjas:
1. Lugejale
2. Tinnitusega toimetulekustrateegiad negatiivsete mõtete puhul
3. Toituge õigesti Meniere'i haiguse puhul
4. Kas me laseme Meniere’i haigusel juhtida oma elu?
5. Sageli esitatud küsimusi
6. Tinnituse erinevad helid
7. Kuidas toetada kedagi, kellel on tinnitus
8. Hüvastijätuks
2. Tinnitusega toimetulekustrateegiad negatiivsete mõtete puhul
3. Toituge õigesti Meniere'i haiguse puhul
4. Kas me laseme Meniere’i haigusel juhtida oma elu?
5. Sageli esitatud küsimusi
6. Tinnituse erinevad helid
7. Kuidas toetada kedagi, kellel on tinnitus
8. Hüvastijätuks
© Selles ajakirjas olevate mistahes artiklite kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud.
Lugejale
Lugupeetud lugeja. Tänane ajakiri, arvult 50., on omamoodi verstapostiks minu tegevuses. 2011. aasta septembris avaldasin oma esimese ajakirja Meniere. Selleks ajaks olin elanud üle lugematuid haigushoogusid, õppinud tundma seda salakavalat haigust nii põhjalikult, kui võimalik ja lõpuks saanud sellest teataval määral võitu. Selle tulemusena otsustasin, et olen kohustatud jagama kogutud teavet ka teiste kaaskannatajatega. Olles eelnevalt tutvunud paljude Meniere foorumitega üle maailma, nägin, kui vähe sellest haigusest teatakse ja kui palju seda oleks vaja tutvustada. Kahjuks osutusid minu organisaatorivõimed oodatust nõrgemateks ja selle tulemusel ei suutnud mu tegevus erilist huvi äratada. Loodetust nõrgemaks jäi ka samal aastal asutatud ühingu tegevus, mida hetkel praktiliselt ei eksisteerigi.
Nüüd on tulnud aeg oma tegevuse lõpetamiseks. Vanus (84) ja nägemise pidev halvenemine on jätnud oma jälje. Ikka raskemaks muutub luubiga klaviatuuril tähtede tagaajamine ja kirjutamisel tekkinud vigade parandamine. Sellegipoolest, kui ma ka lõpetan, jäävad alles ajakirjad ja brošüürid, mida on kogunenud üsna kenake hulk. Usun, et vajalikku informatsiooni on võimalik neist leida ka ilma minu kaasabita, kui selleks huvi ja vajadus peaks tekkima. Tänan kõiki, kes on omapoolsete postitustega muutnud foorumi töö sisukamaks ja ka oma kogemusi teistega jaganud. Mõningad üksikud tagasisided, mis ma olen oma tegevusele saanud, osutavad, et meie töö ei ole olnud asjatu ja on inimesi, kes on meilt abi saanud. Annan nüüd üle teatepulga noorematele ja võimekamatele inimestele, kes loodetavasti tegevusele elu suudavad sisse puhuda. Kogu südamest loodan, et ühingu tegevus jätkub ja kasvab. Selleks soovin tulevastele eestvedajatele jõudu ja pealehakkamist.
Nüüd on tulnud aeg oma tegevuse lõpetamiseks. Vanus (84) ja nägemise pidev halvenemine on jätnud oma jälje. Ikka raskemaks muutub luubiga klaviatuuril tähtede tagaajamine ja kirjutamisel tekkinud vigade parandamine. Sellegipoolest, kui ma ka lõpetan, jäävad alles ajakirjad ja brošüürid, mida on kogunenud üsna kenake hulk. Usun, et vajalikku informatsiooni on võimalik neist leida ka ilma minu kaasabita, kui selleks huvi ja vajadus peaks tekkima. Tänan kõiki, kes on omapoolsete postitustega muutnud foorumi töö sisukamaks ja ka oma kogemusi teistega jaganud. Mõningad üksikud tagasisided, mis ma olen oma tegevusele saanud, osutavad, et meie töö ei ole olnud asjatu ja on inimesi, kes on meilt abi saanud. Annan nüüd üle teatepulga noorematele ja võimekamatele inimestele, kes loodetavasti tegevusele elu suudavad sisse puhuda. Kogu südamest loodan, et ühingu tegevus jätkub ja kasvab. Selleks soovin tulevastele eestvedajatele jõudu ja pealehakkamist.
2.
2. Tinnitusega toimetulekustrateegiad negatiivsete mõtete korral
2. Tinnitusega toimetulekustrateegiad negatiivsete mõtete korral
Glenn Schweitzer
7. detsember 2020
Negatiivsed mõtted on üks raskemaid ja läbivamaid väljakutseid, millega tinnituse all kannatajad igapäevaselt kokku puutuvad. See ei tohiks tulla üllatusena. Kui elate koos pideva tinnitusega, võib stressitase kiiresti tõusta ja on tavaline, et kogete ärevust, paanikat, viha ja pettumust. Sageli on tagajärjeks katastroofilised mõtted.
Hetkel võivad need negatiivsed mõtted peaaegu tunduda, nagu paneks teie mõistus toime sabotaaži, luues täiendava kannatusekihi peale mis tahes tegeliku emotsionaalse, psühholoogilise või füsioloogilise valu, mida te sel ajal kogete. Kuid isegi siis, kui te ei koge aktiivselt ärevust (või muud tüüpi ebamugavust), võivad tekkida negatiivsed mõtted ja ilmneda kannatusi, mida muidu poleks olnud. Hea uudis on see, et tinnituspatsientidel on põhjust selliste negatiivsete mõtetega võidelda, ja kui saate aru, miks see juhtub, võite hakata vastu võitlema.
Võitle või põgene ja ärevusmõtted
Esimene asi, mida peate mõistma, on see, miks ärevus ja tinnitus on nii sügavalt läbi põimunud.
Kõik saab alguse tõsiasjast, et oleme arenenud kasutama oma kuulmismeelt, et tuvastada ohte meie vahetus elukeskkonnas ning neile reageerida. Kujutage ette, et olete eelajalooline inimene, kes sööb mürarikka äikesetormi ajal koopas oma saaki, samal ajal kui ohtlik ja näljane loom vaikselt läheneb. Kui see loom astub koopa avauses väikesele oksakesele, on teie jaoks ülimalt oluline, et see väike heli lõikaks koheselt läbi tormimüra ja pumpaks teid adrenaliini täis, et saaksite ohutult põgeneda või ohule vastu astuda.
See on näide võitle-või-põgene stressireaktsioonist tegelikkuses. See võib hetkel tunduda tarbetu ärevusena, kuid sellel oli kunagi meie esivanemate ellujäämisel oluline eesmärk. Ja meie teadvus on säilitanud selle tänapäevani.
Probleem on selles, et aju ja närvisüsteem ei suuda väga hästi teha vahet tegeliku ja kujutletava ohu vahel (olenemata, kas allikas on heli või muu aisting) ning seetõttu alustatakse võitlust või põgenemist alati, isegi kui oht on ainult ette kujutanud. Nii algab tinnituse nõiaring – heli aktiveerib aju ohutuvastussüsteemid, käivitades sümpaatilises närvisüsteemis valmisoleku võitlemiseks või põgenemiseks, mis sunnib teie tähelepanu pöörama sellele, mida teie aju tajub ohu allikana: helile endale. Kuid kuna tinnitus ei kao lihtsalt võluväel, jääte sageli seisundisse, kus on lõputult palju ärevust tekitavaid mõtteid. Uuenenud mõtlemine võib kõike muuta
Järgmine asi, mida peate mõistma, on see, et peaaegu igas olukorras, olgu see hea või halb, võivad meie mõtted ja meeleolu täielikult muuta seda, mida me tunneme. See kehtib eriti siis, kui kogeme raskusi, sest olukord, mida me endale ette kujutame, võib tugevalt mõjutada meie läbielamiste intensiivsust ja kvaliteeti.
See kontseptsioon kehtib otseselt tinnitusega seotud negatiivsete mõtete kohta, kuid seda on veidi lihtsam mõista, kui kujutada endale ette näiteks olukorda füüsilise treeningu puhul. Mõtelge inimesele, kes teeb tõeliselt intensiivset treeningut. Intensiivse treeningu füüsilised aistingud ei ole just meeldivad: lihased valutavad pingutusest, süda peksleb üha kiiremini, inimene hingeldab ja higistab meeletult, sest keha üritab end jahutada. Sellised aistingud ei ole sugugi positiivsed, kuid kui need teenivad ühte kindlat eesmärki – treenimist, et tugevamaks või vastupidavamaks saada, siis kannatab inimene selle ära ja ei kahetse, et sundis treeningu ajal ennast pingutama. Pigem vastupidi, inimene teadvustab endale, mille nimel selline füüsiline kannatus on ette võetud ja tulemuseks on pigem positiivne kui negatiivne kogemus.
Kuid nüüd kujutage ette, et ärkate keset ööd üles ja tunnete täpselt samu aistinguid – lihased on pinges, hingeldate, olete higist läbimärg, süda peksleb. See on kujuteldamatu kannatuste kogemus. Tõenäoliselt arvate, et teil on südameatakk ja kutsute kiirabi.
Peamine erinevus nende kahe kogemuse vahel on teie meelelaad – mõtted, mis teil selle olukorra kohta on. Esimesel juhul olete õnnelik ja ei kannata vaimselt sugugi, teisel juhul aga olete hirmunud ja õnnetu. See kehtib otseselt ka tinnituse kohta. Teie mõtetel on võime teie kannatusi äärmuseni võimendada või oluliselt vähendada.
Õnneks saate neid negatiivseid mõtteid erinevatel viisidel muuta, et oma kannatusi vähendada või neid üldse vältida. Negatiivne mälu kallutatus: miks on negatiivne mõtlemine tinnitusest nii levinud
Mõistatuse olulisim osa on mõista, miks meil on tinnituse suhtes ainult negatiivsed mõtted. Põhjus iseenesest on väga lihtne - ainsad korrad, mil me sellele tegelikult mõtleme, on siis, kui see meid häirib. Kui saate hästi hakkama või olete selle kõrvalheliga harjunud, ei mõtle te oma tinnituse peale peaaegu üldse.
Loomulikult on kõik teie esialgsed mõtted tinnituse kohta negatiivsed – negatiivsed mõtted on ainsad teadlikud mõtted, mis teil tinnituse tekkides olid ja ka kõik see, mida te sellega seoses tagantjärele mäletate.
Seda psühholoogilist nähtust tuntakse kui negatiivset mälu kallutatust ja see selgitab, miks kannatajatel on oma tinnituse kohta nii intensiivsed ja levinud negatiivsed mõtted. Kui tinnituspatsiendil on see, mida ta peab "halvaks päevaks", tundub see sageli lõputu, rõhuva ja kohutava kogemusena. Kuid isegi inimese halvimatel päevadel juhtub peaaegu alati see, et tema päevased askeldused ja nendesse süvenemine toovad kaasa hetki, mil ta ei mäleta, et ta oleks oma tinnitusele tähelepanu pööranud.
Väljakutse seisneb selles, et iga kord, kui kannatused uuesti ennast tunda annavad (tavaliselt pingevabal perioodil, kui inimene tahaks lõõgastuda), ei mäleta ta enam seda eelnevat tähelepanu hajumise perioodi. Ta mäletab ainult neid kordi, mil see talle kogu päeva jooksul negatiivselt mõjus, sest puuduvad tasakaalustavad mälestused sellest ajast, mil ta oli seotud tegevusega, mis teda pani mõneks ajaks unustama tinnituse.
Kui olete teadlik negatiivsete mäluhäirete mõjust, võite hakata muutma mitte ainult oma mõtete olemust, vaid ka nende mõju teie kannatustele.
Kuid kui teil oleks võimalik tinnituse all kannatava inimese emotsionaalset seisundit salaja salvestada kord minutis 24 tunni jooksul ja seejärel paluda tal arvata, kui palju esines tal minuteid, mil ta tinnituse alla kannatas, ja minuteid, mil ta tinnitust tähele ei pannud, siis eksib ta tõenäoliselt väga suurelt. Ja seda üsna kindlasti negatiivseid mõttehetki ületähtsustades.
Õnneks, kui olete teadlik negatiivsete mäluhäirete mõjust, võite hakata muutma mitte ainult oma mõtete olemust, vaid ka nende mõju teie kannatustele.
1. strateegia: kujundage negatiivsed mõtted ümber, et avastada uut vaatenurka
Kui teie tinnitus tõmbab teie tähelepanu endale (mistahes põhjusel), võivad sellest tulenevad negatiivsed tunded kiiresti suureneda. See kehtib kõige intensiivsemate negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonide kohta. Näiteks mõelge sellele, kui kiiresti võivad viha ja ärevus vallanduda tihti ka kõige tühisemate põhjuste tagajärjel.
Kuid te ei saavuta 100% intensiivsust kohe – alati eelneb sellele lühiajaline nn. sisseelamise periood – ja kui suudate end esimestel hetkedel piisavalt kiiresti tabada meeleolu muutuselt, saate oma mõtete olemuse muutmiseks kasutada lihtsat ümberkujundamistehnikat. Seda tehes saate sundida end radikaalselt muutma vaatenurka, mis vähendab koheselt kannatusi, muutes oma suhtumist. See võib muuta toimetuleku palju lihtsamaks.
Järgmine kord, kui teil tekivad negatiivsed mõtted ja tunnete, et tinnitus on mingil moel häiritud, ei pea te tegema muud, kui esitama endale lihtsa küsimuse: millal oli viimati minu kannatus nii tugev? Isegi kui tundub, et vastus on: "Ma olen terve päeva nii tõsiselt kannatanud", on tõenäoline, et see pole tõsi – see tundub nii lihtsalt negatiivse mälu kallutatuse tõttu. Nii et mõelge selle peale tõesti. Võib-olla on möödunud tund sellest, kui viimati nii halb oli, või võib-olla on sellest möödunud paar tundi või paar päeva. Võib-olla on sellest möödunud vaid 10 minutit.
Olenemata sellest, kui kaua see on olnud, kui see hakkas teid intensiivsemalt häirima, tähendab see muutust. Möödus mõni (potentsiaalselt pikk) ajavahemik, mil teie tähelepanu tinnituselt hajus. Ja alles nüüd, sellel uuel kannatustehetkel, saate seda tagantjärele märgata. Väljakutse seisneb selles, et peate end sundima seda märkama. Aga kui te selleni jõuate, muudab see teie suhtumist. See ei ole enam "ma olen terve päeva kannatanud", vaid "Ma tundsin end hästi, enne kui see algas".
See võib tunduda tühise saavutusena, kuid see pole nii, sest see võimaldab teil tegelikult märgata aegu, millal tinnitus teid segas ja millal see teid ei häirinud, ning see murrab illusiooni, et olete terve päeva kannatanud, ilma igasuguste probleemideta. Te suutsite sellega toime tulla ainuüksi teistsuguse mõtlemise abil.
2. strateegia: vältige negatiivsete mõtete vallandajaid
Üks teistest suurtest negatiivsete tinnitusega seotud mõtete allikatest pärineb kohast, mida te ei pruugi oodata: teistelt inimestelt.
Tinnitus on raske terviseprobleem, mis mõjutab sadu miljoneid inimesi üle maailma ning tinnituse uurimise käigus puutute sageli kokku teiste kaaskannatajatega. Kahjuks võib tinnituse guugeldamine või Facebooki või muude tinnituse tugigruppide jälgimine olla kahe teraga mõõk.
Ühest küljest on see võimalus suhelda teiste inimestega, kes tegelikult mõistavad, mida te läbi elate, ning teil on võimalus leida väärtuslikku ja kasulikku teavet. Kuid see võib muutuda ka kannatuste vastukajaks ja sagedamini võib teiste raskete kannatuste kohta lugemine teie kannatusi veelgi hullemaks muuta, võimendades teie hirmu. Minu parim nõuanne on see, et kui olete loonud endale harjumuspärase strateegia või raviplaani, lõpetage igasugune tinnitusega seotud guugeldamine ning vältige gruppe, kust võite saada negatiivseid emotsioone. Alles siis, kui te olete teinud edusamme oma võitluses tinnitusega ja jäänud sellele kindlaks, võite endale lubada teistega kontakteerumist ja teistele nõustajaks olemist. Seniks aga peate püsima enda valitud teel.
Üldine rusikareegel on see, et kui loed või vaatad tinnitusega seotud teemat, mis paneb sind mingil moel ennast halvemini tundma, siis oled teinud endale karuteene.
3. strateegia: parandage oma hommikurutiini
Tinnitusheli peale ärkamine on raske viis päeva alustada ja tavaliselt ei lähe kaua aega, kuni negatiivsed mõtted pinnale kerkivad.
Tinnitus võib põhjustada unepuudust.
Seda raskendab asjaolu, et tinnitusega on raske magada. Võib-olla ärkate unepuuduse tõttu varem, kui olite kavatsenud. Kui see juhtub, jäävad paljud tinnituse all kannatajad voodisse, visklevad ja keeravad ennast küljelt küljele ega suuda frustratsiooni suurenedes uuesti magama jääda. See on negatiivse mõtlemise halvim tulemus. Õnneks saate neid negatiivseid mõtteid vähendada, tehes oma hommikurutiinis paar muudatust.
Esimene samm on magada mingi taustaheliga, et te ei ärkaks vaikuses. Ainuüksi see probleemi ei lahenda, kuid see on palju parem viis oma päeva alustamiseks, kui ärgata vaikses magamistoas tinnituse peale, mis esitleb ennast teile täies helitugevuses.
Järgmine muudatus on sundida end kohe voodist tõusma, isegi kui ärkasite varem, kui plaanisite. Mida kauem voodis viibite, seda suurem on tõenäosus, et teil tekivad negatiivsed mõtted.
Viimane muudatus on see, et esimesed 20 minutit hommikusest rutiinist on eelnevalt täielikult planeeritud, nii et te ei pea otsuseid langetama. Te võite lihtsalt üles tõusta ja hakata tegutsema. Soovitan sisse lülitada erinevad heli maskeeringud (selleks sobivad hästi muusika, raadiosaated ja audioraamatud või lihtsalt suvaline helitaust, mis ei oleks valjem, kui tinnitusheli) ja seejärel teha kõik oma ülejäänud hommikurutiini toimingud. Boonuspunktide saamiseks saate selle lõpetada hingamistehnika või mõneminutilise jooga või mediteerimisega.
See strateegia ei ole mõeldud kogu päeva jooksul tekkivate negatiivsete mõtete ennetamiseks, kuid see võib aidata teil alustada päeva õige jalaga ja anda ülejäänud päevaks parema stardipositsiooni.
Tinnituse strateegiad nõuavad harjutamist
Oluline on mõista, et need strateegiad ei ole mõeldud täielikuks lahenduseks. On veel palju asju, mida saate negatiivsete mõtete probleemi lahendamiseks teha. Näiteks nõustamine on hea võimalus, mida ma soovitan kõigile, kes võitlevad tinnitusega. (Selles osas töötab eriti hästi kognitiivne käitumisteraapia).
Kui teil on tinnitus, siis loodan, et proovite mõnda neist strateegiatest praktikas rakendada. Aja jooksul võivad need avaldada sügavat positiivset mõju teie igapäevasele elukvaliteedile.
Otsige abi tinnituse vastu
Kui teil on tinnitus, on oluline saada põhjalik kuulmisanalüüs. Külastage kuulmiskeskusi, otsige kontakte kõrvakabinettidega. Pange tähele, et mitte kõik kuulmiskliinikud ei ravi tinnitust, mistõttu peate võib-olla külastama mitmeid, et leida õige teenusepakkuja. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, nagu ei tunneks arstid tinnitust. Pigem ei ole neil piisavalt aega ega teinekord ka huvi tegeleda nii palju aega nõudva ettevõtmisega, nagu seda on tinnituse ravi.
Autori loal inglise keelest tõlkinud
Heinar Kudevita
7. detsember 2020
Negatiivsed mõtted on üks raskemaid ja läbivamaid väljakutseid, millega tinnituse all kannatajad igapäevaselt kokku puutuvad. See ei tohiks tulla üllatusena. Kui elate koos pideva tinnitusega, võib stressitase kiiresti tõusta ja on tavaline, et kogete ärevust, paanikat, viha ja pettumust. Sageli on tagajärjeks katastroofilised mõtted.
Hetkel võivad need negatiivsed mõtted peaaegu tunduda, nagu paneks teie mõistus toime sabotaaži, luues täiendava kannatusekihi peale mis tahes tegeliku emotsionaalse, psühholoogilise või füsioloogilise valu, mida te sel ajal kogete. Kuid isegi siis, kui te ei koge aktiivselt ärevust (või muud tüüpi ebamugavust), võivad tekkida negatiivsed mõtted ja ilmneda kannatusi, mida muidu poleks olnud. Hea uudis on see, et tinnituspatsientidel on põhjust selliste negatiivsete mõtetega võidelda, ja kui saate aru, miks see juhtub, võite hakata vastu võitlema.
Võitle või põgene ja ärevusmõtted
Esimene asi, mida peate mõistma, on see, miks ärevus ja tinnitus on nii sügavalt läbi põimunud.
Kõik saab alguse tõsiasjast, et oleme arenenud kasutama oma kuulmismeelt, et tuvastada ohte meie vahetus elukeskkonnas ning neile reageerida. Kujutage ette, et olete eelajalooline inimene, kes sööb mürarikka äikesetormi ajal koopas oma saaki, samal ajal kui ohtlik ja näljane loom vaikselt läheneb. Kui see loom astub koopa avauses väikesele oksakesele, on teie jaoks ülimalt oluline, et see väike heli lõikaks koheselt läbi tormimüra ja pumpaks teid adrenaliini täis, et saaksite ohutult põgeneda või ohule vastu astuda.
See on näide võitle-või-põgene stressireaktsioonist tegelikkuses. See võib hetkel tunduda tarbetu ärevusena, kuid sellel oli kunagi meie esivanemate ellujäämisel oluline eesmärk. Ja meie teadvus on säilitanud selle tänapäevani.
Probleem on selles, et aju ja närvisüsteem ei suuda väga hästi teha vahet tegeliku ja kujutletava ohu vahel (olenemata, kas allikas on heli või muu aisting) ning seetõttu alustatakse võitlust või põgenemist alati, isegi kui oht on ainult ette kujutanud. Nii algab tinnituse nõiaring – heli aktiveerib aju ohutuvastussüsteemid, käivitades sümpaatilises närvisüsteemis valmisoleku võitlemiseks või põgenemiseks, mis sunnib teie tähelepanu pöörama sellele, mida teie aju tajub ohu allikana: helile endale. Kuid kuna tinnitus ei kao lihtsalt võluväel, jääte sageli seisundisse, kus on lõputult palju ärevust tekitavaid mõtteid. Uuenenud mõtlemine võib kõike muuta
Järgmine asi, mida peate mõistma, on see, et peaaegu igas olukorras, olgu see hea või halb, võivad meie mõtted ja meeleolu täielikult muuta seda, mida me tunneme. See kehtib eriti siis, kui kogeme raskusi, sest olukord, mida me endale ette kujutame, võib tugevalt mõjutada meie läbielamiste intensiivsust ja kvaliteeti.
See kontseptsioon kehtib otseselt tinnitusega seotud negatiivsete mõtete kohta, kuid seda on veidi lihtsam mõista, kui kujutada endale ette näiteks olukorda füüsilise treeningu puhul. Mõtelge inimesele, kes teeb tõeliselt intensiivset treeningut. Intensiivse treeningu füüsilised aistingud ei ole just meeldivad: lihased valutavad pingutusest, süda peksleb üha kiiremini, inimene hingeldab ja higistab meeletult, sest keha üritab end jahutada. Sellised aistingud ei ole sugugi positiivsed, kuid kui need teenivad ühte kindlat eesmärki – treenimist, et tugevamaks või vastupidavamaks saada, siis kannatab inimene selle ära ja ei kahetse, et sundis treeningu ajal ennast pingutama. Pigem vastupidi, inimene teadvustab endale, mille nimel selline füüsiline kannatus on ette võetud ja tulemuseks on pigem positiivne kui negatiivne kogemus.
Kuid nüüd kujutage ette, et ärkate keset ööd üles ja tunnete täpselt samu aistinguid – lihased on pinges, hingeldate, olete higist läbimärg, süda peksleb. See on kujuteldamatu kannatuste kogemus. Tõenäoliselt arvate, et teil on südameatakk ja kutsute kiirabi.
Peamine erinevus nende kahe kogemuse vahel on teie meelelaad – mõtted, mis teil selle olukorra kohta on. Esimesel juhul olete õnnelik ja ei kannata vaimselt sugugi, teisel juhul aga olete hirmunud ja õnnetu. See kehtib otseselt ka tinnituse kohta. Teie mõtetel on võime teie kannatusi äärmuseni võimendada või oluliselt vähendada.
Õnneks saate neid negatiivseid mõtteid erinevatel viisidel muuta, et oma kannatusi vähendada või neid üldse vältida. Negatiivne mälu kallutatus: miks on negatiivne mõtlemine tinnitusest nii levinud
Mõistatuse olulisim osa on mõista, miks meil on tinnituse suhtes ainult negatiivsed mõtted. Põhjus iseenesest on väga lihtne - ainsad korrad, mil me sellele tegelikult mõtleme, on siis, kui see meid häirib. Kui saate hästi hakkama või olete selle kõrvalheliga harjunud, ei mõtle te oma tinnituse peale peaaegu üldse.
Loomulikult on kõik teie esialgsed mõtted tinnituse kohta negatiivsed – negatiivsed mõtted on ainsad teadlikud mõtted, mis teil tinnituse tekkides olid ja ka kõik see, mida te sellega seoses tagantjärele mäletate.
Seda psühholoogilist nähtust tuntakse kui negatiivset mälu kallutatust ja see selgitab, miks kannatajatel on oma tinnituse kohta nii intensiivsed ja levinud negatiivsed mõtted. Kui tinnituspatsiendil on see, mida ta peab "halvaks päevaks", tundub see sageli lõputu, rõhuva ja kohutava kogemusena. Kuid isegi inimese halvimatel päevadel juhtub peaaegu alati see, et tema päevased askeldused ja nendesse süvenemine toovad kaasa hetki, mil ta ei mäleta, et ta oleks oma tinnitusele tähelepanu pööranud.
Väljakutse seisneb selles, et iga kord, kui kannatused uuesti ennast tunda annavad (tavaliselt pingevabal perioodil, kui inimene tahaks lõõgastuda), ei mäleta ta enam seda eelnevat tähelepanu hajumise perioodi. Ta mäletab ainult neid kordi, mil see talle kogu päeva jooksul negatiivselt mõjus, sest puuduvad tasakaalustavad mälestused sellest ajast, mil ta oli seotud tegevusega, mis teda pani mõneks ajaks unustama tinnituse.
Kui olete teadlik negatiivsete mäluhäirete mõjust, võite hakata muutma mitte ainult oma mõtete olemust, vaid ka nende mõju teie kannatustele.
Kuid kui teil oleks võimalik tinnituse all kannatava inimese emotsionaalset seisundit salaja salvestada kord minutis 24 tunni jooksul ja seejärel paluda tal arvata, kui palju esines tal minuteid, mil ta tinnituse alla kannatas, ja minuteid, mil ta tinnitust tähele ei pannud, siis eksib ta tõenäoliselt väga suurelt. Ja seda üsna kindlasti negatiivseid mõttehetki ületähtsustades.
Õnneks, kui olete teadlik negatiivsete mäluhäirete mõjust, võite hakata muutma mitte ainult oma mõtete olemust, vaid ka nende mõju teie kannatustele.
1. strateegia: kujundage negatiivsed mõtted ümber, et avastada uut vaatenurka
Kui teie tinnitus tõmbab teie tähelepanu endale (mistahes põhjusel), võivad sellest tulenevad negatiivsed tunded kiiresti suureneda. See kehtib kõige intensiivsemate negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonide kohta. Näiteks mõelge sellele, kui kiiresti võivad viha ja ärevus vallanduda tihti ka kõige tühisemate põhjuste tagajärjel.
Kuid te ei saavuta 100% intensiivsust kohe – alati eelneb sellele lühiajaline nn. sisseelamise periood – ja kui suudate end esimestel hetkedel piisavalt kiiresti tabada meeleolu muutuselt, saate oma mõtete olemuse muutmiseks kasutada lihtsat ümberkujundamistehnikat. Seda tehes saate sundida end radikaalselt muutma vaatenurka, mis vähendab koheselt kannatusi, muutes oma suhtumist. See võib muuta toimetuleku palju lihtsamaks.
Järgmine kord, kui teil tekivad negatiivsed mõtted ja tunnete, et tinnitus on mingil moel häiritud, ei pea te tegema muud, kui esitama endale lihtsa küsimuse: millal oli viimati minu kannatus nii tugev? Isegi kui tundub, et vastus on: "Ma olen terve päeva nii tõsiselt kannatanud", on tõenäoline, et see pole tõsi – see tundub nii lihtsalt negatiivse mälu kallutatuse tõttu. Nii et mõelge selle peale tõesti. Võib-olla on möödunud tund sellest, kui viimati nii halb oli, või võib-olla on sellest möödunud paar tundi või paar päeva. Võib-olla on sellest möödunud vaid 10 minutit.
Olenemata sellest, kui kaua see on olnud, kui see hakkas teid intensiivsemalt häirima, tähendab see muutust. Möödus mõni (potentsiaalselt pikk) ajavahemik, mil teie tähelepanu tinnituselt hajus. Ja alles nüüd, sellel uuel kannatustehetkel, saate seda tagantjärele märgata. Väljakutse seisneb selles, et peate end sundima seda märkama. Aga kui te selleni jõuate, muudab see teie suhtumist. See ei ole enam "ma olen terve päeva kannatanud", vaid "Ma tundsin end hästi, enne kui see algas".
See võib tunduda tühise saavutusena, kuid see pole nii, sest see võimaldab teil tegelikult märgata aegu, millal tinnitus teid segas ja millal see teid ei häirinud, ning see murrab illusiooni, et olete terve päeva kannatanud, ilma igasuguste probleemideta. Te suutsite sellega toime tulla ainuüksi teistsuguse mõtlemise abil.
2. strateegia: vältige negatiivsete mõtete vallandajaid
Üks teistest suurtest negatiivsete tinnitusega seotud mõtete allikatest pärineb kohast, mida te ei pruugi oodata: teistelt inimestelt.
Tinnitus on raske terviseprobleem, mis mõjutab sadu miljoneid inimesi üle maailma ning tinnituse uurimise käigus puutute sageli kokku teiste kaaskannatajatega. Kahjuks võib tinnituse guugeldamine või Facebooki või muude tinnituse tugigruppide jälgimine olla kahe teraga mõõk.
Ühest küljest on see võimalus suhelda teiste inimestega, kes tegelikult mõistavad, mida te läbi elate, ning teil on võimalus leida väärtuslikku ja kasulikku teavet. Kuid see võib muutuda ka kannatuste vastukajaks ja sagedamini võib teiste raskete kannatuste kohta lugemine teie kannatusi veelgi hullemaks muuta, võimendades teie hirmu. Minu parim nõuanne on see, et kui olete loonud endale harjumuspärase strateegia või raviplaani, lõpetage igasugune tinnitusega seotud guugeldamine ning vältige gruppe, kust võite saada negatiivseid emotsioone. Alles siis, kui te olete teinud edusamme oma võitluses tinnitusega ja jäänud sellele kindlaks, võite endale lubada teistega kontakteerumist ja teistele nõustajaks olemist. Seniks aga peate püsima enda valitud teel.
Üldine rusikareegel on see, et kui loed või vaatad tinnitusega seotud teemat, mis paneb sind mingil moel ennast halvemini tundma, siis oled teinud endale karuteene.
3. strateegia: parandage oma hommikurutiini
Tinnitusheli peale ärkamine on raske viis päeva alustada ja tavaliselt ei lähe kaua aega, kuni negatiivsed mõtted pinnale kerkivad.
Tinnitus võib põhjustada unepuudust.
Seda raskendab asjaolu, et tinnitusega on raske magada. Võib-olla ärkate unepuuduse tõttu varem, kui olite kavatsenud. Kui see juhtub, jäävad paljud tinnituse all kannatajad voodisse, visklevad ja keeravad ennast küljelt küljele ega suuda frustratsiooni suurenedes uuesti magama jääda. See on negatiivse mõtlemise halvim tulemus. Õnneks saate neid negatiivseid mõtteid vähendada, tehes oma hommikurutiinis paar muudatust.
Esimene samm on magada mingi taustaheliga, et te ei ärkaks vaikuses. Ainuüksi see probleemi ei lahenda, kuid see on palju parem viis oma päeva alustamiseks, kui ärgata vaikses magamistoas tinnituse peale, mis esitleb ennast teile täies helitugevuses.
Järgmine muudatus on sundida end kohe voodist tõusma, isegi kui ärkasite varem, kui plaanisite. Mida kauem voodis viibite, seda suurem on tõenäosus, et teil tekivad negatiivsed mõtted.
Viimane muudatus on see, et esimesed 20 minutit hommikusest rutiinist on eelnevalt täielikult planeeritud, nii et te ei pea otsuseid langetama. Te võite lihtsalt üles tõusta ja hakata tegutsema. Soovitan sisse lülitada erinevad heli maskeeringud (selleks sobivad hästi muusika, raadiosaated ja audioraamatud või lihtsalt suvaline helitaust, mis ei oleks valjem, kui tinnitusheli) ja seejärel teha kõik oma ülejäänud hommikurutiini toimingud. Boonuspunktide saamiseks saate selle lõpetada hingamistehnika või mõneminutilise jooga või mediteerimisega.
See strateegia ei ole mõeldud kogu päeva jooksul tekkivate negatiivsete mõtete ennetamiseks, kuid see võib aidata teil alustada päeva õige jalaga ja anda ülejäänud päevaks parema stardipositsiooni.
Tinnituse strateegiad nõuavad harjutamist
Oluline on mõista, et need strateegiad ei ole mõeldud täielikuks lahenduseks. On veel palju asju, mida saate negatiivsete mõtete probleemi lahendamiseks teha. Näiteks nõustamine on hea võimalus, mida ma soovitan kõigile, kes võitlevad tinnitusega. (Selles osas töötab eriti hästi kognitiivne käitumisteraapia).
Kui teil on tinnitus, siis loodan, et proovite mõnda neist strateegiatest praktikas rakendada. Aja jooksul võivad need avaldada sügavat positiivset mõju teie igapäevasele elukvaliteedile.
Otsige abi tinnituse vastu
Kui teil on tinnitus, on oluline saada põhjalik kuulmisanalüüs. Külastage kuulmiskeskusi, otsige kontakte kõrvakabinettidega. Pange tähele, et mitte kõik kuulmiskliinikud ei ravi tinnitust, mistõttu peate võib-olla külastama mitmeid, et leida õige teenusepakkuja. Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, nagu ei tunneks arstid tinnitust. Pigem ei ole neil piisavalt aega ega teinekord ka huvi tegeleda nii palju aega nõudva ettevõtmisega, nagu seda on tinnituse ravi.
Autori loal inglise keelest tõlkinud
Heinar Kudevita
3. Toituge õigesti Meniere'i haiguse puhul
Toidu ja Meniere'i haiguse omavaheline seos Üsna tõenäoliselt on Meniere'i haiguse põhjuseks sisekõrvas oleva, naatriumisooladest koosneva vedeliku – endolümfi liigne kogunemine, mille tulemusena inimene tunneb survet haiges kõrvas. Sisekõrva vedeliku kontrolli all hoidmine spetsiaalse toiduvalikuga on üks viis haigusnähtude vähendamiseks.
Põhitõed
• Sööge regulaarselt päeva jooksul. Ärge olge söömata kauem kui 4 tundi. Piirake või vältige alkoholitarbimist. Lubage endale maksimaalselt 100 grammi veini päevas. Kangematest jookidest peaks loobuma.
• Piirake kofeiini kasutamist. Vältige selliseid asju nagu kohv, tee, koola, energiajoogid, tume šokolaad ja dieeditabletid. Kofeiin stimuleerib närvisüsteemi ja muudab migreeni ja tinnituse hullemaks.
• Sööge madala naatriumisisaldusega toiduaineid. Naatrium põhjustab vedelikupeetust ja võib teie sümptomeid sisekõrvas halvendada.
• Vältige säilitusainena tuntud naatriumglutamaati (MSG) – see on naatriumivorm, mis on tavaline migreeni vallandaja. Levinud MSG-d sisaldavad toidud on peamiselt Aasia toidud. Eriti palju kasutatakse seda hiina köögis. Ärge tarvitage kunstlikke magustusaineid, nagu aspartaam. Piirdumine 2000 mg naatriumiga päevas võib aidata sümptomeid leevendada, kuigi soovitus oleks isegi sellest väiksem - 1500 mg. Minimaalne naatriumi hulk on organismile siiski vajalik.
Näpunäiteid naatriumi vähendamiseks
Lugege toodete etikette. Tehke kindlaks, kui palju naatriumi on teie toidus. Mis siis, kui teie toidupakendil ei ole silti? Otsige toitumisteavet tasuta saidilt, mille keel tõlgituna automaattõlgi poolt inglise keelest on küll veidi kohmakas, kuid siiski täiesti arusaadav: https://et.healthy-food-near-me.com/table-of-the-sodium-content-in-foods/ Mõelge, milliseid maitseaineid te kasutate ja milline on nende naatriumisisaldus.
• Üks näpuotsatäis soola võrdub 600 mg naatriumiga.
• Parimad on naatriumivabad maitseained. Selleks tuleb uurida maitseainete koostist
• Olge loomingulised ja kasutage maitsestamiseks maitsetaimi. Sibul asendab edukalt soola.Maitse lisamiseks kasutage sidruni-, laimi- või apelsiniviile, õli, äädikat, pipart (must või punane).
• Rikastage toidud värskete puu- ja köögiviljadega. Need on enamasti väga väikese naatriumisisaldusega. Ärge lisage toidule soola või tehke seda väga vähe.
Näpunäiteid naatriumi vähendamiseks väljas einestades
• Enne toidu tellimist uurige toidu koostist. Seaduse järgi peavad restoranid teile sellist teavet esitama. Kui see on väiksem kohalik koht, esitage küsimusi toidu valmistamise ja koostisosade kohta.
• Ei ole sunduslik süüa ära kogu serveeritud toit. Restorani portsjonid on sageli palju suuremad, kui me ära sööme. Vähendades söödava toidu kogust võime säästa ennast osast naatriumist. Restoranid on kohustatud söömata jäänud toidu soovi korral kaasa pakkima. Sööge pool täna ja pool homme.
• Paluge kastmed täielikult ära jätta või jätke need söömata. Kastmed on tavaliselt üleküllastatud naatriumi sisaldavate maitsetugevdajatega ja on parem neid vältida, eriti kui te ei tea nende naatriumisisaldust. Restoranides pakutavad toidud on tavaliselt piisavalt soolased. Ärge lisage seda oma toidule.
Põhitõed
• Sööge regulaarselt päeva jooksul. Ärge olge söömata kauem kui 4 tundi. Piirake või vältige alkoholitarbimist. Lubage endale maksimaalselt 100 grammi veini päevas. Kangematest jookidest peaks loobuma.
• Piirake kofeiini kasutamist. Vältige selliseid asju nagu kohv, tee, koola, energiajoogid, tume šokolaad ja dieeditabletid. Kofeiin stimuleerib närvisüsteemi ja muudab migreeni ja tinnituse hullemaks.
• Sööge madala naatriumisisaldusega toiduaineid. Naatrium põhjustab vedelikupeetust ja võib teie sümptomeid sisekõrvas halvendada.
• Vältige säilitusainena tuntud naatriumglutamaati (MSG) – see on naatriumivorm, mis on tavaline migreeni vallandaja. Levinud MSG-d sisaldavad toidud on peamiselt Aasia toidud. Eriti palju kasutatakse seda hiina köögis. Ärge tarvitage kunstlikke magustusaineid, nagu aspartaam. Piirdumine 2000 mg naatriumiga päevas võib aidata sümptomeid leevendada, kuigi soovitus oleks isegi sellest väiksem - 1500 mg. Minimaalne naatriumi hulk on organismile siiski vajalik.
Näpunäiteid naatriumi vähendamiseks
Lugege toodete etikette. Tehke kindlaks, kui palju naatriumi on teie toidus. Mis siis, kui teie toidupakendil ei ole silti? Otsige toitumisteavet tasuta saidilt, mille keel tõlgituna automaattõlgi poolt inglise keelest on küll veidi kohmakas, kuid siiski täiesti arusaadav: https://et.healthy-food-near-me.com/table-of-the-sodium-content-in-foods/ Mõelge, milliseid maitseaineid te kasutate ja milline on nende naatriumisisaldus.
• Üks näpuotsatäis soola võrdub 600 mg naatriumiga.
• Parimad on naatriumivabad maitseained. Selleks tuleb uurida maitseainete koostist
• Olge loomingulised ja kasutage maitsestamiseks maitsetaimi. Sibul asendab edukalt soola.Maitse lisamiseks kasutage sidruni-, laimi- või apelsiniviile, õli, äädikat, pipart (must või punane).
• Rikastage toidud värskete puu- ja köögiviljadega. Need on enamasti väga väikese naatriumisisaldusega. Ärge lisage toidule soola või tehke seda väga vähe.
Näpunäiteid naatriumi vähendamiseks väljas einestades
• Enne toidu tellimist uurige toidu koostist. Seaduse järgi peavad restoranid teile sellist teavet esitama. Kui see on väiksem kohalik koht, esitage küsimusi toidu valmistamise ja koostisosade kohta.
• Ei ole sunduslik süüa ära kogu serveeritud toit. Restorani portsjonid on sageli palju suuremad, kui me ära sööme. Vähendades söödava toidu kogust võime säästa ennast osast naatriumist. Restoranid on kohustatud söömata jäänud toidu soovi korral kaasa pakkima. Sööge pool täna ja pool homme.
• Paluge kastmed täielikult ära jätta või jätke need söömata. Kastmed on tavaliselt üleküllastatud naatriumi sisaldavate maitsetugevdajatega ja on parem neid vältida, eriti kui te ei tea nende naatriumisisaldust. Restoranides pakutavad toidud on tavaliselt piisavalt soolased. Ärge lisage seda oma toidule.
4. Kas me laseme Meniere’i haigusel juhtida oma elu?
Meniere`i haigyse tekkemehhanism on lnud Maariti nõrkus oli algava haiguse tunnistuseks.
«Õnneks on halbu päevi shteliselt vähe. Häid päevi on palju rohkem, sest olen õppinud Meniere’i haiguse tingimustes elama,” räägib Maarit Haapa Kirkkonummelt.
Maarit Haapa imestas, miks tema, treenitud jooksuharrastaja, ei suuda enam pikemaid vahemaid läbida ja miks on tal üks kõrv pidevalt lukus. Arsti diagnoos Meniere’i haiguse olemasolust tuli talle täieliku üllatusena.
2016. aasta mais ootas Kirkkonummelt pärit Maarit Haapa ees oluline verstapost: tema elu esimene poolmaraton. Ta oli mitu kuud hoolega treeninud, kuid maratonipäeva lähenedes hakkas Maarit ennast imelikult tundma Jalad ei tundunud enam nii kindlad kui varem.
"Arvasin, et mu veresuhkur on millegipärast kõikuv, aga mul ei olnud aega selle pärast muretseda," meenutab 61-aastane Maarit.
Samal ajal kannatas ta ka parema kõrva tõttu. See tundus olevat pidevalt lukus ja surve all, mistõttu Maarit kuulis tavapärasest kehvemini. Talle ei tulnud aga kordagi pähe, et nõrkus ja kõrvavalu on omavahel seotud.
"Ma lihtsalt arvasin, et mu kõrv vajab puhastamist ja broneerisin aja kohalikus polikliinikus."
Pereõde ei leidnud kõrvas midagi puhastamist vajavat. Seetõttu otsustas ta kutsuda sündmuskohale töötervishoiuarsti. Õnneks oli tookord valves kogenud kõrva-nina-kurguarst. «Arst küsis minult sümptomite kohta, uuris kuulmist ja katsetas luukuulmist helihargiga. Ta märkas, et mu kuulmine oli tema paremas kõrvas selgelt halvenenud.” Diagnoos oli kohe selge: Maarit põdes Meniere’i haigust, sisekõrva haigust, mida iseloomustavad pearinglus, kuulmislangus, vahelduv sumin ja tinnitus.
Tervest haigeks
Maarit mäletab arsti kõnest vähe. Peaga seotud haigus kõlas tõsiselt ja see tuli talle täieliku üllatusena. Haigus andis seletuse ka tasakaaluprobleemidele, mida Maarit jooksmise ajal mõnikord tundis. Sellegipoolest oli tal raske selle kõigega kohe nõustuda..
"Mul tekkis lihtsalt mõte, et inimene ei saa järsku muutuda tervest haigeks."
Arst määras haiguse raviks ravimid, mida Maarit hakkas kasutama juba samal päeval. Terve mõistus ütles, et enesetunde parandamiseks on see möödapääsmatu. Ent sisetunne vaidles vastu ja püüdis väita, et haigust polegi olemas. Olukorda ei leevendanud seegi, et samal nädalal ootas ees veel kauaoodatud poolmaraton. Maariti jaoks oli see järsku väga probleemne, kui ta kujutas ette, mis selle ajal juhtuda võiks, sest ta oli juba uurinud Meniere`i haiguse sümptomite kohta. Õnneks osutusid hirmud asjatuks.
«Jooks läks olukorraga võrreldes hästi. Mu jooksuaeg ei olnud parim, kuid jõudsin õnnelikult finišisse.”
Meniere`i haigus muutis elu
Pärast haigestumist otsis Maarit palju teavet Meniere'i haiguse kohta. Ta sai teada, et haigusega võib kaasneda tugev peapööritus, mis võib sundida mitu päeva haiguslehel olema. Kulus aga ligi kolm aastat, enne kui Maarit seda ise kogema pidi. «Ühel hommikul märkasin, et ei saanud nagu tavaliselt voodist püsti, kuid kukkusin põrandale. Peapööritus oli tohutu.” Maarit võis olla voodis selili või külili, aga niipea, kui ta pea padjalt tõstis, õõtsus kogu maailm tema silmis. Haiguse tõttu pidi ta terve nädala haiguslehel olema. Varsti pärast tugevat haigushoogu ilmus Maareti ellu ka teine probleem - auramigreen. Sageli ilmnes see pearinglusega samal ajal, kuid mitte alati. Halvimal juhul hoidis ka see Maaritit kaks kuni kolm päeva voodis. "Meniere'i haigus ja auraga migreen on väga sageli seotud."
Süvenevate haigusnähtuste tõttu oli Maarit lõpuks sunnitud endale tunnistama, et tal on haigus, mis muutis tema elu.
Päästerõngad
Treening
Trenn on minu jaoks suur rõõm. Ma kuulan, mida mu keha tahab teha ja mis mulle sobib. Mängin tennist suvel kaks kuni kolm korda nädalas. Lisaks liigun palju jalgsi ja rattaga. Suvel käin aeg-ajalt ka kajakiga sõitmas.
Sõbrad
Mul on palju sõpru ja koos teeme elu toredaks. Näiteks võime mängida kaardi- või lauamänge, korraldame koosviibimisi koos peredega. Üsna sageli naudime ka head toitu ja saame ka koos süüa teha. Loodus Looduses liikumine laeb akusid. Mul on pikka aega olnud kombeks sõbranna Liisaga pühapäeviti kuskil Kirkkonumme külje all jalutada. Meile sobivaid jalutusradu on siin palju.
Audioraamatud
Olen armunud audioraamatutesse, sest nende kuulamine võib rahustada hoopis teistmoodi kui raamatut lugedes. Kuulan neid sageli kinnisilmi ja vaikse heliga. Viimasel ajal on muljet avaldanud paljude kuulsuste elulood.
Luba puhkamiseks
Õnneks on intensiivsed haigushood osutunud üsna haruldaseks. Tavaliselt tuleb neid vaid paar korda aastas ja Maarit on teada saanud, et enamasti seostatakse neid stressirohkete eluperioodidega. See on sundinud Maaritit enda eest paremini hoolitsema. Kui järjekordne haigushoog oma tulemisest märku annab, lubab Maarit endal lihtsalt puhata.
«Kui haigushoog tuleb, tõmban magamistoas kardinad ette ja heidan voodisse. Siis kannatan lihtsalt välja, kuni haigushoog on taandunud. See võib võtta aega paar–kolm tundi.”
Lisaks on Maarit õppinud eraldama oma elust aega haiguse jaoks. Kuigi ees ootavad meeldivad kohtumised sõpradega, ütleb ta, et loobub sellest, kui elu tundub liiga kiire olevat.
"Annan endast parima, kui mul on aega pärast päevatööd korralikult magada ja puhata. See teeb olukorra lihtsamaks, kui elu pole liigselt planeeritud. ”
Maarit järgib ka Meniere`i patsientidele soovitatud soolavaest dieeti. Ta märkab kiiresti, millal ta selle vastu on eksinud, sest siis hakkab parem kõrv hoiatavalt kahisema. “Aeg-ajalt luban endale ikka väikese soolase maiuse, näiteks põhjapõdra suitsuliha. See teeb vaimule head. Siiski mõistan, et tunnen selle tulemust juba järgmisel päeval. ”
Jooks muutus kõndimiseks
Vaatamata haigusele on Maarit järginud aktiivset elustiili. Jooksmine on aga muutunud kõndimiseks ja jõusaalitunnid tennisemänguks.
"Liiga kiirete liigutuste sooritamine või jõusaalis kõlanud küllaltki valju muusika kuulmine tekitab ebamugavustunde."
See-eest on Maariti mullu kevadel alguse saanud tenniseharrastus asendanud senise pingelise treeningu, mis muudab Menier’i haigusega toimetuleku kergemaks.
"Ma ei taha olla haiguse vang. Kui olen mõnest hobist huvitatud, proovin seda vähemalt korra. ” “Tennis on suurepärane spordiala tasakaalu arendamiseks, sest see eeldab liikumist väga erinevates suundades. Vähemalt sama oluline on kaaslaste toetus. Kui juhtub olema halb päev, saavad teised kohe aru. ”
Õnneks on halbu päevi vähe. Häid päevi on küllalt palju ja Maarit on õppinud kohanema Meniere’i haiguse poolt määratud tingimustega.
„Pärast üleelatud haigushoogu tunnevad paljud Meniere'i patsiendid soovi magama jääda. Lühiajaline puhkamine on hea; aga püsti tõusmine ja niipea kui võimalik ringi liikumine sunnib aju tasakaalu kontrollima ja uuesti normaalsed funktsioonid taastama. Uute tasakaalutunnetustega kohanemisel on ohutusmeetmed hädavajalikud. Sellepärast olge kindlad, et teil on alati olemas tugi, mida vajalikul hetkel kasutada.” soovitab Maarit.
«Õnneks on halbu päevi shteliselt vähe. Häid päevi on palju rohkem, sest olen õppinud Meniere’i haiguse tingimustes elama,” räägib Maarit Haapa Kirkkonummelt.
Maarit Haapa imestas, miks tema, treenitud jooksuharrastaja, ei suuda enam pikemaid vahemaid läbida ja miks on tal üks kõrv pidevalt lukus. Arsti diagnoos Meniere’i haiguse olemasolust tuli talle täieliku üllatusena.
2016. aasta mais ootas Kirkkonummelt pärit Maarit Haapa ees oluline verstapost: tema elu esimene poolmaraton. Ta oli mitu kuud hoolega treeninud, kuid maratonipäeva lähenedes hakkas Maarit ennast imelikult tundma Jalad ei tundunud enam nii kindlad kui varem.
"Arvasin, et mu veresuhkur on millegipärast kõikuv, aga mul ei olnud aega selle pärast muretseda," meenutab 61-aastane Maarit.
Samal ajal kannatas ta ka parema kõrva tõttu. See tundus olevat pidevalt lukus ja surve all, mistõttu Maarit kuulis tavapärasest kehvemini. Talle ei tulnud aga kordagi pähe, et nõrkus ja kõrvavalu on omavahel seotud.
"Ma lihtsalt arvasin, et mu kõrv vajab puhastamist ja broneerisin aja kohalikus polikliinikus."
Pereõde ei leidnud kõrvas midagi puhastamist vajavat. Seetõttu otsustas ta kutsuda sündmuskohale töötervishoiuarsti. Õnneks oli tookord valves kogenud kõrva-nina-kurguarst. «Arst küsis minult sümptomite kohta, uuris kuulmist ja katsetas luukuulmist helihargiga. Ta märkas, et mu kuulmine oli tema paremas kõrvas selgelt halvenenud.” Diagnoos oli kohe selge: Maarit põdes Meniere’i haigust, sisekõrva haigust, mida iseloomustavad pearinglus, kuulmislangus, vahelduv sumin ja tinnitus.
Tervest haigeks
Maarit mäletab arsti kõnest vähe. Peaga seotud haigus kõlas tõsiselt ja see tuli talle täieliku üllatusena. Haigus andis seletuse ka tasakaaluprobleemidele, mida Maarit jooksmise ajal mõnikord tundis. Sellegipoolest oli tal raske selle kõigega kohe nõustuda..
"Mul tekkis lihtsalt mõte, et inimene ei saa järsku muutuda tervest haigeks."
Arst määras haiguse raviks ravimid, mida Maarit hakkas kasutama juba samal päeval. Terve mõistus ütles, et enesetunde parandamiseks on see möödapääsmatu. Ent sisetunne vaidles vastu ja püüdis väita, et haigust polegi olemas. Olukorda ei leevendanud seegi, et samal nädalal ootas ees veel kauaoodatud poolmaraton. Maariti jaoks oli see järsku väga probleemne, kui ta kujutas ette, mis selle ajal juhtuda võiks, sest ta oli juba uurinud Meniere`i haiguse sümptomite kohta. Õnneks osutusid hirmud asjatuks.
«Jooks läks olukorraga võrreldes hästi. Mu jooksuaeg ei olnud parim, kuid jõudsin õnnelikult finišisse.”
Meniere`i haigus muutis elu
Pärast haigestumist otsis Maarit palju teavet Meniere'i haiguse kohta. Ta sai teada, et haigusega võib kaasneda tugev peapööritus, mis võib sundida mitu päeva haiguslehel olema. Kulus aga ligi kolm aastat, enne kui Maarit seda ise kogema pidi. «Ühel hommikul märkasin, et ei saanud nagu tavaliselt voodist püsti, kuid kukkusin põrandale. Peapööritus oli tohutu.” Maarit võis olla voodis selili või külili, aga niipea, kui ta pea padjalt tõstis, õõtsus kogu maailm tema silmis. Haiguse tõttu pidi ta terve nädala haiguslehel olema. Varsti pärast tugevat haigushoogu ilmus Maareti ellu ka teine probleem - auramigreen. Sageli ilmnes see pearinglusega samal ajal, kuid mitte alati. Halvimal juhul hoidis ka see Maaritit kaks kuni kolm päeva voodis. "Meniere'i haigus ja auraga migreen on väga sageli seotud."
Süvenevate haigusnähtuste tõttu oli Maarit lõpuks sunnitud endale tunnistama, et tal on haigus, mis muutis tema elu.
Päästerõngad
Treening
Trenn on minu jaoks suur rõõm. Ma kuulan, mida mu keha tahab teha ja mis mulle sobib. Mängin tennist suvel kaks kuni kolm korda nädalas. Lisaks liigun palju jalgsi ja rattaga. Suvel käin aeg-ajalt ka kajakiga sõitmas.
Sõbrad
Mul on palju sõpru ja koos teeme elu toredaks. Näiteks võime mängida kaardi- või lauamänge, korraldame koosviibimisi koos peredega. Üsna sageli naudime ka head toitu ja saame ka koos süüa teha. Loodus Looduses liikumine laeb akusid. Mul on pikka aega olnud kombeks sõbranna Liisaga pühapäeviti kuskil Kirkkonumme külje all jalutada. Meile sobivaid jalutusradu on siin palju.
Audioraamatud
Olen armunud audioraamatutesse, sest nende kuulamine võib rahustada hoopis teistmoodi kui raamatut lugedes. Kuulan neid sageli kinnisilmi ja vaikse heliga. Viimasel ajal on muljet avaldanud paljude kuulsuste elulood.
Luba puhkamiseks
Õnneks on intensiivsed haigushood osutunud üsna haruldaseks. Tavaliselt tuleb neid vaid paar korda aastas ja Maarit on teada saanud, et enamasti seostatakse neid stressirohkete eluperioodidega. See on sundinud Maaritit enda eest paremini hoolitsema. Kui järjekordne haigushoog oma tulemisest märku annab, lubab Maarit endal lihtsalt puhata.
«Kui haigushoog tuleb, tõmban magamistoas kardinad ette ja heidan voodisse. Siis kannatan lihtsalt välja, kuni haigushoog on taandunud. See võib võtta aega paar–kolm tundi.”
Lisaks on Maarit õppinud eraldama oma elust aega haiguse jaoks. Kuigi ees ootavad meeldivad kohtumised sõpradega, ütleb ta, et loobub sellest, kui elu tundub liiga kiire olevat.
"Annan endast parima, kui mul on aega pärast päevatööd korralikult magada ja puhata. See teeb olukorra lihtsamaks, kui elu pole liigselt planeeritud. ”
Maarit järgib ka Meniere`i patsientidele soovitatud soolavaest dieeti. Ta märkab kiiresti, millal ta selle vastu on eksinud, sest siis hakkab parem kõrv hoiatavalt kahisema. “Aeg-ajalt luban endale ikka väikese soolase maiuse, näiteks põhjapõdra suitsuliha. See teeb vaimule head. Siiski mõistan, et tunnen selle tulemust juba järgmisel päeval. ”
Jooks muutus kõndimiseks
Vaatamata haigusele on Maarit järginud aktiivset elustiili. Jooksmine on aga muutunud kõndimiseks ja jõusaalitunnid tennisemänguks.
"Liiga kiirete liigutuste sooritamine või jõusaalis kõlanud küllaltki valju muusika kuulmine tekitab ebamugavustunde."
See-eest on Maariti mullu kevadel alguse saanud tenniseharrastus asendanud senise pingelise treeningu, mis muudab Menier’i haigusega toimetuleku kergemaks.
"Ma ei taha olla haiguse vang. Kui olen mõnest hobist huvitatud, proovin seda vähemalt korra. ” “Tennis on suurepärane spordiala tasakaalu arendamiseks, sest see eeldab liikumist väga erinevates suundades. Vähemalt sama oluline on kaaslaste toetus. Kui juhtub olema halb päev, saavad teised kohe aru. ”
Õnneks on halbu päevi vähe. Häid päevi on küllalt palju ja Maarit on õppinud kohanema Meniere’i haiguse poolt määratud tingimustega.
„Pärast üleelatud haigushoogu tunnevad paljud Meniere'i patsiendid soovi magama jääda. Lühiajaline puhkamine on hea; aga püsti tõusmine ja niipea kui võimalik ringi liikumine sunnib aju tasakaalu kontrollima ja uuesti normaalsed funktsioonid taastama. Uute tasakaalutunnetustega kohanemisel on ohutusmeetmed hädavajalikud. Sellepärast olge kindlad, et teil on alati olemas tugi, mida vajalikul hetkel kasutada.” soovitab Maarit.
Meniere`i läbi aastakümnete
Meniere`i haiguse tekkemehhanism on olnud kaua aega innuka uurimise objektiks, millega on tegutsenud maailma juhtivad spetsialistid, kuid võtit selle saladuse lahendamiseks ei ole veelgi avastatud. Möödunud aastakümnetel on pakutud välja erinevaid teooriaid. Uurimistööde arenedes on need üksteise järele kummutatud ja asemele on tulnud uusi tõekspidamisi. Neist põhilisemad on olnud:
Meniere`i haigus ei ole ainuke, mis oma saladusi ei ole veel loovutanud. Teooriad tulevad ja lähevad, kusjuures mõnel neist on üsna kindel alus, mis siiski täiustunud uurimismeetodite puhul ei ole paika pidanud. On vana tõde, et kahte täpselt ühesugust haiguspilti ei ole olemas ja see on ainsana pidanud paika läbi aastate. Teadlased jätkavad oma tööd ja meil jääb üle oodata, mida toovad järgmised aastakümned.
- 1950-ndad allergiad
- 1960-ndad sisekõrva vereringe
- 1970-ndad stress, sisekõrva vedeliku ringvool ja hormoonid
- 1980-ndad reumaatiline põletik ja autoimmuunsus
- 1990-ndad viirused ja nendega liituvad reaktsioonid
- 2000-ndad neurotransmittorid ja geenid
Meniere`i haigus ei ole ainuke, mis oma saladusi ei ole veel loovutanud. Teooriad tulevad ja lähevad, kusjuures mõnel neist on üsna kindel alus, mis siiski täiustunud uurimismeetodite puhul ei ole paika pidanud. On vana tõde, et kahte täpselt ühesugust haiguspilti ei ole olemas ja see on ainsana pidanud paika läbi aastate. Teadlased jätkavad oma tööd ja meil jääb üle oodata, mida toovad järgmised aastakümned.
5. Sageli esitatud küsimusi
1. Mida kujutavad endast nn. Tumarkini atakid?
Tumarkini atakid on äkilised, mõni sekund kestvad tasakaalukaotused. Need võivad olla kerged või kukkumisega lõppevad. Väga harvadel juhtudel kaotab inimene hetkeks teadvuse. Need atakid on tingitud sisekõrvas olevate kõrvakristallide sadestumisest ja seda esineb enamasti eakamatel inimestel. Tumarkini atakil ei ole veel rahvusvaheliselt heakskiidetud iseloomustust, sest seda ei ole piisavalt tundma õpitud. Üldiselt kirjeldatakse seda, kui asendi eest vastutavate lihaste pinge lõdvenemist, mille tulemusena inimene kaotab tasakaalu, kuid mitte teadvust.
2. Kas ilmastikutingimused/ aastaajad mõjutavad haiguse esinemist?
On avaldatud mõningaid uuringutulemusi, mille põhjal nähtus esineb sagedamini peale külma aastaaja lõppu. Neil uuringutel ei olenimetamisväärset tähendust.
3. Kas haigus võib tekkida vanemas eas?
Jah. Šveitsis läbi viidud uuringute kohaselt oli 15% nende patsientidest üle 65-aastaseid ja neist 40% oli küsimus varemesinenud haiguse aktiviseerumisest ja 60% uus, vanaduses tekkinud haigus.
4. Kas alkohol sobib menieerikutele?
Mõnedel inimestel võib alkohol halvendada haiguse kulgu ja näiteks Ameerika Meniere`i Assotsiatsioon soovitab vältida alkoholi igasugusel kujul, nagu ka tubakat ja kohvi. Samas võib üksikutel juhtudel väike kogus lahjat alkoholi mõjuda kasulikult.
5. Millised tegurid põhjustavad Meniere`i haigushoo?
Kõige tavalisem neist on stress, mis põhjustab haigushoo vallandumise. Liigne soola kasutamine, kasvõi ühekordse soolase toidu söömise kujul, unepuudus, visuaalsed ärritused, liigne müra, mõnede haiguste tagajärg – need kõik võivad põhjustada haigushoo. See nimekiri on veel pikemgi.
6. Kas loodusravimid on ohutud Meniere`i haiguse ravimisel?
Loodusravimitel võib olla samasuguseid kõrvalmõjusid, nagu mistahes keemilistel ravimitel. Sealhulgas ka surmaga lõppevaid allergilisi reaktsioone. Sellele lisaks on paljudel loodusravimitel vere hüübimist vähendav omadus. Arsti vastuvõtul on mõistlik mainida, mida neist on kasutatud või veelgi kasutatakse.
7. Kas kuuldeaparaadist on kasu tinnituse puhul?
Teatud juhtudel jah, sest kuuldeaparaat võimendab taustamüra, mille tulemusena tinnitus tundub nõrgemana.
8. Kas Meniere`i haigusega liitub peavalu?
Seda esineb mõnikord, tavaliselt kõrva taga või kuklas. Sageli on siin tegemist ka kaelalihaste pingega, mille puhul massaaž võib parandada enesetunnet.
9. Kas Meniere`i raviks mõeldud ravimitel on kõrvalmõjusid?
Jah. Diureetikumid võivad põhjustada kaaliumipuuduse või liiga madala vererõhu. Betaserci tavaline kõrvaltoime on maoärritus, seda eriti ravi algstaadiumis või suuri annuseid kasutades. Pearinglus- ja iiveldusravimid, nagu Stemetil on mõeldud ainult lühiajaliseks tarvitamiseks. Pikema aja jooksul halvendavad need tasakaalu.
10. Kas on ohutu lõpetada igasuguste ravimite tarvitamine?
Jah. Paljud patsiendid saavad hakkama ilma mingisuguse ravita, kui järgitakse tervislikke eluviise.
11. Mida tähendab gentamütsiiniravi?
Gentamütsiin on antibiootikum, mille sisekõrvale mürgiseid omadusi kasutatakse raviks. Gentamütsiin põhjustab doosist sõltuvalt tasakaaluelundi hävimise ja kuulmislanguse. Umbes iga 150. inimesel on geneetiline viga (A1555G del), mille puhul juba üks gentamütsiinisüst põhjustab kõrva kurtuse. Tavalised määrad on 1-6 süsti. Need tehakse läbi eelnevalt tuimestatud ja augustatud kuulmekile, mille puhul suunatakse spetsiaalse nõelaga gentamütsiinilahus keskkõrva kuulmeluude taga asuva sisekõrva ovaalse akna lähedale. Gentamütsiini kogus on 0,2-0,5 ml ja seda tehes on patsient lamavas asendis. Lahusel lastakse mõjuda teatava aja jooksul. Gentamütsiin imendub läbi ovaalset akent katva kelme inimestel erinevalt ja sellest sõltub ka, kui pika aja pärast tasakaaluelund süstile reageerib. Haigushoole sarnane pearinglustunne võib süstijärgselt kesta 3 nädalat. Järgnevad süstid ei kutsu tavaliselt esile nii pikka pearinglust, kuigi esineb ka erandeid.
Gentamütsiini mõju on lõplik, see hävitab tasakaaluelundi ja seega ka signaalide edastamise tasakaalukeskusesse. Süstidest on alati tulemuslikud ja haigushood lakkavad. Tavaliselt tehakse neid kaks paarinädalase vaheajaga. Ravi ei sobi üle 70-aastatele inimestele, kuna enne seda peab patsient läbima tasakaalu parandava võimlemisprogrammi, mis eakate jaoks on füüsiliselt raske. Pealegi kohaneb eakas inimene vaevaliselt vaid ühte kõrva jäänud tasakaaluelundi tööga. Neile sobib gentamütsiini asemele kortisooniravi, millel ei ole kuulmiskahjustusi esilekutsuvaid omadusi.
Suurem osa raske Meniere`i haiguse all kannatavatest inimestest saab süsti tulemusena täieliku töövõime tagasi.
12. Kas Meniere`i haigusest on võimalik terveneda täielikult?
Praeguste kogemuste põhjal võivad haigushood lakata täielikult, kuid võimalus nende uuenemiseks püsib kogu ülejäänud eluea. See tähendab, et uute vallandavate tegurite ilmnemisel võivad ka haigushood taastuda. Tinnitus ja kuulmislangus on püsivad.
13. Ka menieerik võib turvaliselt reisida lannukis?
Võib küll. Õhurõhu vaheldus tõusu ja laskumise ajal võib mõnevõrra mõjutada sisekõrva, kuid just sellist teraapiavormi kasutavad arstid näiteks pneumaatilise massaaži puhul. Nohu puhul peaks vältima õhusõitu, kuid see käib ka nende inimeste kohta, kes ei põe Meniere`i haigust.
14. Kas migreenil ja Meniere`i haigusel on midagi ühist?
Jah. Näib, et menieerikutel esineb migreeni sagedamini, kui seda mittepõdevatel. Teisest küljest on mõlema haiguse pilt mõnes osas niivõrd kokkulangev, et on raske öelda, kummaga on tegemist.
15. Kas Meniere`i haigus on pärilik?
Teatud määral näib olevat. Laiemate uuringute puhul on tõenäosus 5-15%. Soomes läbi viidud uuringute kohaselt on see protsent 23,4, mille puhul suguvõsas on esinenud Meniere`i haigust. See protsent on siiski nii väike, et kaugeleulatuvaid järeldusi ei ole võimalik teha.
16. Mida ma teen, kui saan tänaval haigushoo?
Kanna kaasas kaarti, mille on märgitud sinu haiguse nimi ja sinu enda andmed (aadress, lähemate omaste kontaktandmed, sinu nimi). Tavaliselt ei ole vaja kutsuda kiirabi, vaid aidata inimene koju. Talleta takso number oma mobiiltelefoni, et vajadusel, kui oled võimeline, saaksid tellida takso.
6. Tinnituse helide erinevad tüübid
Selles artiklis uurime erinevaid helisid, mida tinnituse all kannatajad kogevad. Selle kohta ei ole kindlat reeglit. Nii nagu tinnituse põhjuseid on palju, võivad ka helid olla erinevad. Mõned inimesed võivad kuulda ainult ühte heli. Teiste puhul võib see olla kakofooniline kogemus, mis koosneb mitmest erinevast helist Isegi tinnituse esinemise sagedus võib varieeruda: mõned patsiendid teatavad helidest vahelduvate ajavahemike järel, samas kui teised kogevad seda pidevalt. Nüüd vaatame erinevaid helitüüpe.
Sumin
See on kõigist helidest kõige levinum ja enamik patsiente mainib, et kuuleb oma kõrvas sumisevat heli. Isegi teismelised, kes kuulavad tundide kaupa kõrvaklappidest valju muusikat, on teatanud, et pärast kõrvaklappide ära võtmist kostab kõrvus suminat. Kindlal põhjusel tekkivaid sumisevaid helisid, mis teatava aja jooksul kaovad iseenesest, saab vältida, hoidudes kokkupuudet valjude keskkonnahelidega. See toimib enamiku inimeste puhul, kuid kui teie sumisev tinnitus on kestnud juba piisavalt kaua, et muutuda krooniliseks,ei avalda see abinõu mõju.
Helin
Helin on tavaliselt kõrgematoonilisem ja ärritab rohkem, kui sumin. Kõrgema sagedusega heli on läbitungivam ja häirib igapäevaelu, segades keskendumist ja eriti uinumist. Reeglina on sellega raskem harjuda. See on tinnituse patsientide seas levimuse poolest teisel kohal. Krooniliseks muutunud tinnituse puhul on see pidev, kestes niimoodi 24 tundi ööpäevas. See muudab selle seisundi all kannatava inimese elu väga raskeks. Seisundi tõsidust mõjutab otseselt see, kas üks või mõlemad kõrvad on kahjustatud.
Sahisemine
Selline heli sarnaneb veekeetja sahisemisega. See heli ei ole väga levinud ja on üldiselt vähem häiriv kui kaks eelmist Pulseeriv
Pulseeriv tinnitus on klassifitseeritud objektiivseks. See tähendab, et erinevalt teistest tinnituse vormidest saab arst teie kuuldavate helide kuulmiseks kasutada meditsiinitehnoloogiat. Pulseeriv tinnitus on sageli põhjustatud veresoonte probleemidest. Pulseerivad helid ei ole fantoommürad. Pulseerivat tinnitust saab tavaliselt ravida, kõrvaldades põhjuse (kõrge vererõhk) Pulseeriva heli peaaegu alati sünkroonis teie südamelöökidega. Kui kuulete oma kõrvus südamelööke, ongi see pulseeriv tinnitus. Peale pulseerivate helide kuuluvad objektiivse tinnituse hulka ka veel lihaspingest või valest hambumisest tekkinud helid. Neid kõiki saab kõrvaldada eemaldades tinnituse põhjuse.
Vilistav / möirgamine
Väga harva esinevad inimestel vilistamise või möirgamise taolised helid. Kuid need on kõige raskemini talutavad. See on halvim heli ja selle põhjuseks on sageli halb vereringe.
Põhjustajad
Tinnituse puhul on raske rääkida konkreetsetest põhjustajatest. Jah, me teame, mis põhjustab (või võib põhjustada) objektiivset tinnitust ja seda edukalt ravida, kuid peaaegu võimatu on leida subjektiivse tinnituse põhjustajaid. Me teame, et pidev või sagedane viibimine valju taustamüraga keskkonnas võib olla üks tinnituse põhjustajaid ja sellises keskkonnas viibimisest hoidumine võib vältida tinnituse teket. Sama kehtib ka pea- või kaelatraumade kohta. Ka need on üks sagedasemaid tinnutuse tekitajaid. Kuid paljudel juhtudel kinnitavad inimesed, et neil ei ole olnud mingeid tinnitusi tekitavaid eelnähtusi. Väga tavaline on tinnituse teke ka teatud haiguste puhul või organismi seisundi üldise halvenemise korral. Sellistel juhtudel ei ole ennetavad meetmed võimalikud.
Kokkuvõtteks
Need ei ole kaugeltki kõik tinnituse tüübid, mis inimestel esinevad. Rääkisime vaid põhilistest, mille üle inimesed kõige sagedamini kurdavad. Kui mõne tinnitustüübi puhul saab oletada selle tekkepõhjust, siis enamasti ei ole võimalik seda öelda. See muudab tinnituse ennustamatuks ja selle ravi hetkel veel võimatuks. Kuigi paljude katsete tulemused on näidanud tinnituse leevenemist, on tulemus olnud siiski ajutine. Mingeid ravimeid ei ole seni veel õnnestunud välja töötada.
7. Kuidas toetada kedagi, kellel on tinnitus
Meie elus on palju raskeid momente, kuid ma ei eksi vist palju, kui ütlen, et üks raskematest on näha oma lähedast kannatamas olukorras, kus me oleme võimetud teda aitama. Jõuetuse tunne – soov nii meeleheitlikult aidata, kuigi midagi teha ei saa – see on laastav, eriti kui puudub teadaolev ravi või kasvõi lihtne vastus küsimusele, mis see on, mis inimest vaevab.
Halvimal juhul võib tinnitus – meditsiiniline termin kõrvakohina kohta – muutuda piinavaks, mis kahjustab täielikult haige elukvaliteeti. Ärevus ja stressitase on laes, uinumine muutub aina raskemaks ja pidev heli kõrvas on vältimatu. See heli ei lõpe kunagi ja lootus lahenduse leidmiseks on kadunud. On väga raske vaadata, kuidas keegi, kellest hoolite, nii tõsiselt kannatab. Enamik inimesi küsib selles olukorras: "Kuidas ma saan aidata?" või "Mida ma saan teha?" Kuid sellise keerulise terviseprobleemi puhul nagu tinnitus ei anna meditsiin vastuseid ja nii teie, kui ka teie lähedane teate seda juba. Hea uudis on see, et teil on võimalus aidata nii otseselt kui ka kaudselt viisil, mis tegelikult muudab olukorra tinnituse all kannatava inimese jaoks kergemini talutavaks..
(Kui põete ise tinnitust, jagage seda oma sõprade ja perega!)
Nähtamatu haigus
Sa kannatad väga ja keegi ei saa tegelikult aru, mida sa läbi elad, eeldades, et nad isegi usuvad sind.
On palju haigusi, mis välispidiselt inimest ei mõjuta. Sellegipoolest on neil probleeme oma tervisliku seisundiga. See on suur väljakutse nähtamatute haigustega patsientidele kõikjal. Kuid tinnituse puhul on see veelgi hullem, sest enamik inimesi on pärast valjuhäälses keskkonnas viibimist kogenud kõrvakohinat, mis aja jooksul möödub jätmata püsivat tervisekahjustust. Seepärast arvavadki nad, et tinnituse all kannatav inimene reageerib lihtsalt üle süütu nähtuse puhul. Nad ju kogesid seda ise ja see ei olnud probleem, järelikult ei saa ka antud olukord olla nii hull, nagu inimene kirjeldab. Nad eksivad!
Paljud on kogenud seda ebameeldivad tunnet, mis tekib, kui nad kuulevad tahvlile kirjutava inimese sõrmeküünt tahvlit kriipimas. Inimesed ütlevad, et see heli tekitab neis külmavärinaid. Kas nad suudavad kujutada ette, et selline tunne kestaks neil 24 tundi päevas? Kuid tinnitusega ongi just nii. .
Ärevuse ja stressi tase tõuseb kontrollimatule tasemele, kuna paanika võtab maad. Müra teeb magamise raskeks (kui mitte võimatuks) ja krooniline unepuudus ainult suurendab kannatusi. Ka töö on väljakutse, kui üldse veel jaksate seda teha. On uskumatult raske keskenduda, kuna tinnitus kostab pidevalt kõrvus 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Ka arstid ei aita enamasti probleemi lahendada. Paljudele tinnituse all kannatavatele inimestele öeldakse, et nad ei saa midagi teha, vaid peavad sellega lihtsalt elama. See pole siiski tõsi – püsiv leevendus on täiesti võimalik –, kuid enamik inimesi ei sea oma arsti sõnu kahtluse alla. Ja nii tunnevad nad end ainult lootusetumalt ja kardavad. Teie lähedane kannatab kohutavalt ja enamik teda ümbritsevatest inimestest ei püüa tema olukorda kunagi isegi mõista. Kuid just teie võite olla see inimene, kes usub, et see kannatus on tõeline. Te ei saa temalt tinnitust ära võtta, kuid saate tema kogemusi ära kuulata ja see muudab kannataja jaoks kogu maailma. Te võite uskuda, et inimene ei dramatiseeri oma olukorda üle, vaid räägib sellest nii, nagu see temale tundub. Aga antud juhul ongi tema üleelamine kõige olulisem ja arvestatavam. Teie võite olla see, kes mõistab. Mida paremini mõistate oma lähedast seda autentsem on teie tugi tema silmis.
Hea küll, ma mõistan ja saan aru tema kannatustest, kuid mida ma saan teha, kui ravi ei ole?
Kui inimene kannatab tinnituse käes, on ta sattunud teatavasse nõiaringi. On selge, et pidev tinnitus tekitab stressi ja ärevushäireid. Stress ja ärevus süvendavad tinnitust veelgi, põhjustades ainult suuremat ärevust jne. Pidevalt kannatades võib teie lähedane katsetada mitmeid meetodeid, et end paremini tunda, kuid sellise intensiivse negatiivse emotsionaalse kogemuse puhul on väga raske ratsionaalselt mõelda või tegutseda. On uskumatult raske omada meelekindlust, et midagi ette võtta, kui sellega tegelemine nõuab pingutust.
Õnneks võivad lõõgastustehnikad olla tõhus viis tinnitusega toimetulemiseks. Ja te saate oma lähedase emotsionaalset seisundit tõeliselt mõjutada, aidates tal keset tema kannatusi nii vaimselt kui ka füüsiliselt lõõgastuda. Selleks peate julgustama teda tegelema lõõgastava hobiga, kehaliste harjutustega, nagu tai chi või jooga, hingamistehnikatega, aroomiteraapiaga, meditatsiooniga, muusikaga või mis tahes muu lemmikharrastusega, mida teie armastatud inimene naudib. Ka füsioloogilise stressiga tegelemine on oluline, sest kui keha on sügavalt lõdvestunud, järgneb üldiselt ka vaimne lõõgastumine. Vaimu ja keha seos on olemas – me ei oska seda alati märgata. Kuid see on põhjus, miks tunnete end pärast oskuslikult sooritatud massaaži tubduvalt rahulikumana.
Siin on palju valikuid. Võite soovitada oma lähedasele massaaži või lasta tal teha seda ise vahtrulliga (tuntud ka kui müofastsiaalne vabastamine https://www.ohtuleht.ee/sport/795431/mis-on-muofastsiaalne-vabastamine) või ka lihtsali tennispalli oma lihastel paraja survega veeretades. See meetod nõuab harjumist, kuid on lihtsalt sooritatav. Igasugune liikumine tuleb kasuks. Jalutamine looduses koos loodushelide kuulamisega viib mõtted tinnituselt eemale. Võite julgustada teda võtma kuuma vanni või dušši või kasutama sauna, leiliruumi või mullivanni. Vahelduskümblus duši all kuuma ja jaheda veega vaheldumisi on hea mõjuga. Proovige seda. Kõik, mis aitab inimesel füüsiliselt lõõgastuda, aitab tal lõõgastuda ka vaimselt ja emotsionaalselt. Mida rohkem lõdvestustehnikaid saate oma lähedase jaoks kasutusele võtta, seda paremini ta nendega toime tuleb. Teine tõestatud meetod, mis leevendab sümptomeid, on kognitiivne käitumisteraapia. Saate aidata, kui räägite oma partneriga sellest. https://peaasi.ee/kognitiivne-kaitumisteraapia/ Kahjuks on selle ala spetsialiste väga vähe, kuid imternetist on võimalik seda teemat leida.
Taustaheli
Tinnitusheli maskeerimine on tinnituse all kannatavatele inimestele üks lihtsamaid toimetulekustrateegiaid. Kui tinnitus on häiriv, saate ajutist leevendust, kui varjata osa sellest taustamüraga. See ei ole küll ideaalne lahendus – kui teie lähedasel on kuulmislangus või kui tema tinnitus on liiga vali, ei pruugi maskeerimine kuigi hästi toimida, kui üldsegi. Kuid üldjuhul võib see toimides olla vägagi tõhus. Ja see on midagi, mida saate oma lähedase heaks teha, et teda otseselt aidata.
Kõik, mida peate tegema, on leida mingisugune heliallikas. Selleks sobib mistahes seade – raadio, televiisor, mp-mängija. Muusika, loodushelid, lairibamüra (valge, roosa või pruun müra) või raadiosaated võivad kõik hästi toimida. Tõepoolest, kõik helid, mis teie lähedasele sobivad ja ta seda lõõgastavaks või meelelahutuslikuks peab, on selleks otstarbeks head, seega on hea mõte uurida erinevaid maskeerimisvõimalusi juba siis, kui ta ei kaeba veel, et tinnitus teda häirib. Tavaliselt algabki tinnitus vaikse kohinana. Kuid see on märguandeks, et tinnitus on tekkinud ja te peaksite selleks valmis olema. Kuid seejuures veenduge, et taustamüra tugevus oleks alati väiksem kui tinnitus. Vastasel juhul võib tinnituse tugevus isegi suureneda, kui maskeerimine on välja lülitatud.
Nii ilmselge kui see soovitus ka ei tundu, olen avastanud, et paljud tinnituse all kannatajad ei suuda seda lihtsat nõuannet järgida. Minu tinnituse juhendamise praktikas arvavad paljud inimesed, et tauustaheli sisselülitamine tundub allaandmisena, justkui oleks nad mingil moel lahingu kaotanud, mistõttu nad seda sageli üldse väldivad. Ma saan sellest tundest aru – olen seda isegi oma tinnituse teekonnal ise kogenud, kuid see on väärarvamus.. Kui taustamüra lisamine on kõik, mida on vaja, et end keset rasket hetke paremini tunda, ei tohiks kõhelda. Aga kui ta lõpiks selle kasuks otsustab, olete teie see isik, kelle nõuandest kasu oli.
Juhtige tähelepanu probleemist eemale
Järgmisel korral, kui teie lähedasel on raske aeg, aidake tal toime tulla, pöörates tema tähelepanu mõne muu tegevusega tinnitusest eemale. Keskkonnavahetus võib seejuures aidata, sest see tõmbab osaliselt inimese tähelepanu endale. Me kõik oleme täielikult võimelised oma teadlikust teadvusest taustmüra välja häälestama vaimse protsessiga, mida nimetatakse harjumiseks. Tegelikult teeme me seda automaatselt kogu aeg. Nii saame jätkata vestlusi valjuhäälsetes restoranides ja olla keskendunud oma tööle mürarikkas kontorikeskkonnas ja see ei häiri meid.
Kedagi abistada nõuannetega ei ole kerge. Abivajaja on enamasti väsinud lõpututest ebaõnnestumistest ja tagasilöökidest ja suhtub tõrjuvalt igasugusesse abipakkumisse. Neil on kinnistunud teadmine, et abi ei ole olemas. Ja selles on palju süüd meditsiinil. Kui inimesele on autoriteetsest allikast öeldud, et abi ei ole, on ta enamasti seda uskuma jäänud. Teisest küljest võib mõista ka arste. Tinnitusega tegelemine on väga aeganõudev, ja mis peamine – see nõuab ka patsiendilt täielikku pühendumist. Kuid kahjuks on enamik patsiente (nagu ka arste) tabletiusku. Seda muuta on raske. Paljudel juhtudel tahetakse perspektiivitu patsient lihtsalt kaelast ära saada.. See ei ole nii mitte ainult Eestis. On väheseid kohti, kus on pühendutud tinnituspatsientide abistamisele. Kui proovite sellist inimest toetada, tunnete sageli pettumust, kui teie soovitusi ignoreeritakse, kuid oluline on püüda jääda rahulikuks. Kui inimene kannatab, on ta kontrolli alt väljas olevate jõudude meelevallas. Ta ei taha tunda seda, mida ta peab üle elama ja seetõttu võib ta olla vihane, emotsionaalselt abivajav, eemalviibiv või meeleheitel. Igal juhul võib kindlalt öelda, et teie suhtlus ei ole alati nii ratsionaalne, kui tavaolukorras eeldaksite. Ja kui teie headesse kavatsustesse suhtutakse vaenulikult või reaktsiooniga, mida te ei oodanud, on lihtne kaotada rahu. Valu toob inimeses esile halvima. Püüdke mõista oma kaaslast. Ta ei ole ju pidevalt selline.Järelikult on tal just nüüd rasked ajad. Kuid kui suudate jääda rahulikuks ja säilitada külma närvi, läheb raske hetk mööda. Ja toetate oma lähedast viisil, mis muudab tema seisukorra talutavaks. See on keeruline, kuid lõppkokkuvõttes on see pingutust väärt, sest te saate oma lähedase elukvaliteeti tõeliselt muuta. Nagu nägite, ei ole tinnituse all kannatava inimese elu sugugi lootusetu, kui asi käsile võtta. Kuid just selle käsilevõtmise taga peitubki edu saladus.
Heinar Kudevita
detsember 2023
Halvimal juhul võib tinnitus – meditsiiniline termin kõrvakohina kohta – muutuda piinavaks, mis kahjustab täielikult haige elukvaliteeti. Ärevus ja stressitase on laes, uinumine muutub aina raskemaks ja pidev heli kõrvas on vältimatu. See heli ei lõpe kunagi ja lootus lahenduse leidmiseks on kadunud. On väga raske vaadata, kuidas keegi, kellest hoolite, nii tõsiselt kannatab. Enamik inimesi küsib selles olukorras: "Kuidas ma saan aidata?" või "Mida ma saan teha?" Kuid sellise keerulise terviseprobleemi puhul nagu tinnitus ei anna meditsiin vastuseid ja nii teie, kui ka teie lähedane teate seda juba. Hea uudis on see, et teil on võimalus aidata nii otseselt kui ka kaudselt viisil, mis tegelikult muudab olukorra tinnituse all kannatava inimese jaoks kergemini talutavaks..
(Kui põete ise tinnitust, jagage seda oma sõprade ja perega!)
Nähtamatu haigus
Sa kannatad väga ja keegi ei saa tegelikult aru, mida sa läbi elad, eeldades, et nad isegi usuvad sind.
On palju haigusi, mis välispidiselt inimest ei mõjuta. Sellegipoolest on neil probleeme oma tervisliku seisundiga. See on suur väljakutse nähtamatute haigustega patsientidele kõikjal. Kuid tinnituse puhul on see veelgi hullem, sest enamik inimesi on pärast valjuhäälses keskkonnas viibimist kogenud kõrvakohinat, mis aja jooksul möödub jätmata püsivat tervisekahjustust. Seepärast arvavadki nad, et tinnituse all kannatav inimene reageerib lihtsalt üle süütu nähtuse puhul. Nad ju kogesid seda ise ja see ei olnud probleem, järelikult ei saa ka antud olukord olla nii hull, nagu inimene kirjeldab. Nad eksivad!
Paljud on kogenud seda ebameeldivad tunnet, mis tekib, kui nad kuulevad tahvlile kirjutava inimese sõrmeküünt tahvlit kriipimas. Inimesed ütlevad, et see heli tekitab neis külmavärinaid. Kas nad suudavad kujutada ette, et selline tunne kestaks neil 24 tundi päevas? Kuid tinnitusega ongi just nii. .
Ärevuse ja stressi tase tõuseb kontrollimatule tasemele, kuna paanika võtab maad. Müra teeb magamise raskeks (kui mitte võimatuks) ja krooniline unepuudus ainult suurendab kannatusi. Ka töö on väljakutse, kui üldse veel jaksate seda teha. On uskumatult raske keskenduda, kuna tinnitus kostab pidevalt kõrvus 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Ka arstid ei aita enamasti probleemi lahendada. Paljudele tinnituse all kannatavatele inimestele öeldakse, et nad ei saa midagi teha, vaid peavad sellega lihtsalt elama. See pole siiski tõsi – püsiv leevendus on täiesti võimalik –, kuid enamik inimesi ei sea oma arsti sõnu kahtluse alla. Ja nii tunnevad nad end ainult lootusetumalt ja kardavad. Teie lähedane kannatab kohutavalt ja enamik teda ümbritsevatest inimestest ei püüa tema olukorda kunagi isegi mõista. Kuid just teie võite olla see inimene, kes usub, et see kannatus on tõeline. Te ei saa temalt tinnitust ära võtta, kuid saate tema kogemusi ära kuulata ja see muudab kannataja jaoks kogu maailma. Te võite uskuda, et inimene ei dramatiseeri oma olukorda üle, vaid räägib sellest nii, nagu see temale tundub. Aga antud juhul ongi tema üleelamine kõige olulisem ja arvestatavam. Teie võite olla see, kes mõistab. Mida paremini mõistate oma lähedast seda autentsem on teie tugi tema silmis.
Hea küll, ma mõistan ja saan aru tema kannatustest, kuid mida ma saan teha, kui ravi ei ole?
Kui inimene kannatab tinnituse käes, on ta sattunud teatavasse nõiaringi. On selge, et pidev tinnitus tekitab stressi ja ärevushäireid. Stress ja ärevus süvendavad tinnitust veelgi, põhjustades ainult suuremat ärevust jne. Pidevalt kannatades võib teie lähedane katsetada mitmeid meetodeid, et end paremini tunda, kuid sellise intensiivse negatiivse emotsionaalse kogemuse puhul on väga raske ratsionaalselt mõelda või tegutseda. On uskumatult raske omada meelekindlust, et midagi ette võtta, kui sellega tegelemine nõuab pingutust.
Õnneks võivad lõõgastustehnikad olla tõhus viis tinnitusega toimetulemiseks. Ja te saate oma lähedase emotsionaalset seisundit tõeliselt mõjutada, aidates tal keset tema kannatusi nii vaimselt kui ka füüsiliselt lõõgastuda. Selleks peate julgustama teda tegelema lõõgastava hobiga, kehaliste harjutustega, nagu tai chi või jooga, hingamistehnikatega, aroomiteraapiaga, meditatsiooniga, muusikaga või mis tahes muu lemmikharrastusega, mida teie armastatud inimene naudib. Ka füsioloogilise stressiga tegelemine on oluline, sest kui keha on sügavalt lõdvestunud, järgneb üldiselt ka vaimne lõõgastumine. Vaimu ja keha seos on olemas – me ei oska seda alati märgata. Kuid see on põhjus, miks tunnete end pärast oskuslikult sooritatud massaaži tubduvalt rahulikumana.
Siin on palju valikuid. Võite soovitada oma lähedasele massaaži või lasta tal teha seda ise vahtrulliga (tuntud ka kui müofastsiaalne vabastamine https://www.ohtuleht.ee/sport/795431/mis-on-muofastsiaalne-vabastamine) või ka lihtsali tennispalli oma lihastel paraja survega veeretades. See meetod nõuab harjumist, kuid on lihtsalt sooritatav. Igasugune liikumine tuleb kasuks. Jalutamine looduses koos loodushelide kuulamisega viib mõtted tinnituselt eemale. Võite julgustada teda võtma kuuma vanni või dušši või kasutama sauna, leiliruumi või mullivanni. Vahelduskümblus duši all kuuma ja jaheda veega vaheldumisi on hea mõjuga. Proovige seda. Kõik, mis aitab inimesel füüsiliselt lõõgastuda, aitab tal lõõgastuda ka vaimselt ja emotsionaalselt. Mida rohkem lõdvestustehnikaid saate oma lähedase jaoks kasutusele võtta, seda paremini ta nendega toime tuleb. Teine tõestatud meetod, mis leevendab sümptomeid, on kognitiivne käitumisteraapia. Saate aidata, kui räägite oma partneriga sellest. https://peaasi.ee/kognitiivne-kaitumisteraapia/ Kahjuks on selle ala spetsialiste väga vähe, kuid imternetist on võimalik seda teemat leida.
Taustaheli
Tinnitusheli maskeerimine on tinnituse all kannatavatele inimestele üks lihtsamaid toimetulekustrateegiaid. Kui tinnitus on häiriv, saate ajutist leevendust, kui varjata osa sellest taustamüraga. See ei ole küll ideaalne lahendus – kui teie lähedasel on kuulmislangus või kui tema tinnitus on liiga vali, ei pruugi maskeerimine kuigi hästi toimida, kui üldsegi. Kuid üldjuhul võib see toimides olla vägagi tõhus. Ja see on midagi, mida saate oma lähedase heaks teha, et teda otseselt aidata.
Kõik, mida peate tegema, on leida mingisugune heliallikas. Selleks sobib mistahes seade – raadio, televiisor, mp-mängija. Muusika, loodushelid, lairibamüra (valge, roosa või pruun müra) või raadiosaated võivad kõik hästi toimida. Tõepoolest, kõik helid, mis teie lähedasele sobivad ja ta seda lõõgastavaks või meelelahutuslikuks peab, on selleks otstarbeks head, seega on hea mõte uurida erinevaid maskeerimisvõimalusi juba siis, kui ta ei kaeba veel, et tinnitus teda häirib. Tavaliselt algabki tinnitus vaikse kohinana. Kuid see on märguandeks, et tinnitus on tekkinud ja te peaksite selleks valmis olema. Kuid seejuures veenduge, et taustamüra tugevus oleks alati väiksem kui tinnitus. Vastasel juhul võib tinnituse tugevus isegi suureneda, kui maskeerimine on välja lülitatud.
Nii ilmselge kui see soovitus ka ei tundu, olen avastanud, et paljud tinnituse all kannatajad ei suuda seda lihtsat nõuannet järgida. Minu tinnituse juhendamise praktikas arvavad paljud inimesed, et tauustaheli sisselülitamine tundub allaandmisena, justkui oleks nad mingil moel lahingu kaotanud, mistõttu nad seda sageli üldse väldivad. Ma saan sellest tundest aru – olen seda isegi oma tinnituse teekonnal ise kogenud, kuid see on väärarvamus.. Kui taustamüra lisamine on kõik, mida on vaja, et end keset rasket hetke paremini tunda, ei tohiks kõhelda. Aga kui ta lõpiks selle kasuks otsustab, olete teie see isik, kelle nõuandest kasu oli.
Juhtige tähelepanu probleemist eemale
Järgmisel korral, kui teie lähedasel on raske aeg, aidake tal toime tulla, pöörates tema tähelepanu mõne muu tegevusega tinnitusest eemale. Keskkonnavahetus võib seejuures aidata, sest see tõmbab osaliselt inimese tähelepanu endale. Me kõik oleme täielikult võimelised oma teadlikust teadvusest taustmüra välja häälestama vaimse protsessiga, mida nimetatakse harjumiseks. Tegelikult teeme me seda automaatselt kogu aeg. Nii saame jätkata vestlusi valjuhäälsetes restoranides ja olla keskendunud oma tööle mürarikkas kontorikeskkonnas ja see ei häiri meid.
Kedagi abistada nõuannetega ei ole kerge. Abivajaja on enamasti väsinud lõpututest ebaõnnestumistest ja tagasilöökidest ja suhtub tõrjuvalt igasugusesse abipakkumisse. Neil on kinnistunud teadmine, et abi ei ole olemas. Ja selles on palju süüd meditsiinil. Kui inimesele on autoriteetsest allikast öeldud, et abi ei ole, on ta enamasti seda uskuma jäänud. Teisest küljest võib mõista ka arste. Tinnitusega tegelemine on väga aeganõudev, ja mis peamine – see nõuab ka patsiendilt täielikku pühendumist. Kuid kahjuks on enamik patsiente (nagu ka arste) tabletiusku. Seda muuta on raske. Paljudel juhtudel tahetakse perspektiivitu patsient lihtsalt kaelast ära saada.. See ei ole nii mitte ainult Eestis. On väheseid kohti, kus on pühendutud tinnituspatsientide abistamisele. Kui proovite sellist inimest toetada, tunnete sageli pettumust, kui teie soovitusi ignoreeritakse, kuid oluline on püüda jääda rahulikuks. Kui inimene kannatab, on ta kontrolli alt väljas olevate jõudude meelevallas. Ta ei taha tunda seda, mida ta peab üle elama ja seetõttu võib ta olla vihane, emotsionaalselt abivajav, eemalviibiv või meeleheitel. Igal juhul võib kindlalt öelda, et teie suhtlus ei ole alati nii ratsionaalne, kui tavaolukorras eeldaksite. Ja kui teie headesse kavatsustesse suhtutakse vaenulikult või reaktsiooniga, mida te ei oodanud, on lihtne kaotada rahu. Valu toob inimeses esile halvima. Püüdke mõista oma kaaslast. Ta ei ole ju pidevalt selline.Järelikult on tal just nüüd rasked ajad. Kuid kui suudate jääda rahulikuks ja säilitada külma närvi, läheb raske hetk mööda. Ja toetate oma lähedast viisil, mis muudab tema seisukorra talutavaks. See on keeruline, kuid lõppkokkuvõttes on see pingutust väärt, sest te saate oma lähedase elukvaliteeti tõeliselt muuta. Nagu nägite, ei ole tinnituse all kannatava inimese elu sugugi lootusetu, kui asi käsile võtta. Kuid just selle käsilevõtmise taga peitubki edu saladus.
Heinar Kudevita
detsember 2023
Hüvastijätuks
Ja ongi käes aeg sulgeda viimane ajakiri, mille olen veidi rohkem, kui 10 aasta jooksul koostanud. Ma ei tea, kui paljud seda on üldse lugenud ega ka seda, kui paljud siit on endale midagi kasulikku leidnud. Tagasiside on olnud üsna tagasihoidlik, seega kaldun arvama, et huvi selle haiguse vastu on pealiskaudne. Sellegipoolest olen rahul tehtud tööga. Loodetavasti olen siiski saanud tutvustada inimestele ühe küllaltki haruldase haiguse tagamaid ja andnud mõningaid soovitusi toimetulekuks. Edasine sõltub juba inimestest endist, kuidas nad neid soovitusi ellu rakendavad.
Kuigi see ajakiri jääb viimaseks, ei kavatse ma veel lõplikult ome tegevusest loobuda. Vajaduse korral saab minuga alati kontakti võtta ja küsimusi esitada. Vastan meeleldi. Samuti avaldan veel aeg-ajalt mõne huvitavama artikli.
Meniere`i haigus on raske, kuid teadmatus on veelgi hullem. Sellepärast on oluline, et inimesed teaksid, millega on tegemist ja mida elavad üle seda põdevad kaaskodanikud. Võib-olla ei minda siis enam külmalt mööda tänaval kokkuvajunud inimesest ilma temale tähelepanu pööramata. Mitte kõik taaruvad inimesed ei ole alkohoolikud. Paljud neist kannatavad nähtamatu haiguse all ja vajaksid abi. Oluline on teada, et Meniere`i haiguse jaoks ei ole olemas efektiivset ravi. Seda enam vajab sellega toimetulek inimese enda aktiivset osavõttu paranemisprotsessis. Olen kirjutanud sellest palju. Kuid ainuüksi selle teadmiseks võtmisest ei ole kasu, kui ei astuta omapoolseid samme. Meniere`i haigusega on võimalik elada teatud tingimusi järgides. Kõik nõuanded ei sobi kõigile, nii nagu kõik inimesed ei ole sarnased. Tuleb näha vaeva ja otsida üles see kõige õigem variant. Jõudu teile selleks!
Soovin teile kõigile kõike head. Päikest teie päevadesse.
Heinar Kudevita
Kuigi see ajakiri jääb viimaseks, ei kavatse ma veel lõplikult ome tegevusest loobuda. Vajaduse korral saab minuga alati kontakti võtta ja küsimusi esitada. Vastan meeleldi. Samuti avaldan veel aeg-ajalt mõne huvitavama artikli.
Meniere`i haigus on raske, kuid teadmatus on veelgi hullem. Sellepärast on oluline, et inimesed teaksid, millega on tegemist ja mida elavad üle seda põdevad kaaskodanikud. Võib-olla ei minda siis enam külmalt mööda tänaval kokkuvajunud inimesest ilma temale tähelepanu pööramata. Mitte kõik taaruvad inimesed ei ole alkohoolikud. Paljud neist kannatavad nähtamatu haiguse all ja vajaksid abi. Oluline on teada, et Meniere`i haiguse jaoks ei ole olemas efektiivset ravi. Seda enam vajab sellega toimetulek inimese enda aktiivset osavõttu paranemisprotsessis. Olen kirjutanud sellest palju. Kuid ainuüksi selle teadmiseks võtmisest ei ole kasu, kui ei astuta omapoolseid samme. Meniere`i haigusega on võimalik elada teatud tingimusi järgides. Kõik nõuanded ei sobi kõigile, nii nagu kõik inimesed ei ole sarnased. Tuleb näha vaeva ja otsida üles see kõige õigem variant. Jõudu teile selleks!
Soovin teile kõigile kõike head. Päikest teie päevadesse.
Heinar Kudevita
