Selles ajakirjas:
1. Lugejale
2. Meniere`i haigus ja tasakaal
3. Regulaarne liikumine
4. Kas tasakaaluprobleemid on seotud kuulmislangusega?
5. Põhilised probleemid, millega Meniere`i haigust põdev inimene kokku puutub
6. Katsetuste ja eksimuste kaudu tulemuseni
© Ajakirja mistahes osade kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud
Lugejale
Sügisel saab täis 10 aastat esimese ajakirja ilmumisest. Praegusega on neid kogunenud juba nelikümmend, mis on üsna korralik kogus. Neid koostades olen ise palju õppinud ja tõlketööde puhul autorite käest kasutamiseks luba küsides paljudega tuttavaks saanud. On ju menieerikud üks suur pere, kes teavad, mida saatusekaaslased üle elama peavad. Niimoosi, jälgides maailmas toimuvat ja õppides iga korraga midagi uut, võin täie kindlusega väita, et informatsioon, mida selle ajakirja lehekülgedelt leida võib, on igati kaasaegne ning midagi revolutsioonilist selle haiguse ravis ei ole seni veel toimunud. Katsetused toimuvad kogu maailmas, kuid seni on Meniere`i haigus suutnud kõik helged pead üle kavaldada ja mõistatuseks jääda. Järelikult peame leppima sellega ja püüdma hakkama saada sellega, mida me teame. Ja seda polegi nii vähe. Vaja on vaid pealehakkamist ja tahet iseennast aidata. Paljud menieerikud tulevad sellega toime. Miks siis mitte ka meie?
Ilusat suve soovides
Meniere`i haigus ja tasakaal
Kas tasakaaluharjutustest on kasu?
Meniere`i haigus on otseselt seotud sisekõrva tasakaaluelundiga. Muutes selle elundi funktsiooni, mõjutab haigus inimese tasakaalutunnetust. Kas tasakaaluharjutustest on sellisel juhul kasu?
Haigus esineb haigushoogudena, mille ajal haigestunud kõrva tasakaaluelund on piltlikult öeldes tegutsemisvõimetu. Ei, nii öelda ei ole päris õige. Tegelikult tegutseb see küll, kuid vastupidiselt ootustele, saates valesid signaale inimese asendist aju tasakaalukeskusesse. Oletades, et haigestunud ei ole ka teine kõrv, saab tasakaalukeskus erinevaid signaale. Neile liitub veel silmade kaudu saadav informatsioon, mis väidab hoopis erinevat. Tänu sellisele vastukäivusele ei suuda aju hinnata olukorda. Haigushood tekivad inimese tahtest sõltumatult ja seega ei mängi inimese füüsiline vorm haigushoo tekkimise ajal mingit rolli. Osa füsiolooge arvab koguni, et tasakaaluharjutustest ei ole Meniere`i haiguse puhul mingit kasu. Kas see on nii?
Meie varajasemates ajakirjades on olnud juttu, et mõiste -tasakaal- koosneb kolmest erinevast komponendist - nägemisest, tasakaalutunnetusest ja lihastest. Viimase hulka kuuluvad jalapõhja lihased, mille kaudu inimene tunnetab kontakti pinnaga, millel ta seisab või liigub. Meniere'i haiguse puhul inimese tasakaal varieerub haigushoogude vahel täiesti normaalsest tasemest kuni mõõduka või raske tasakaalutuseni, kuna haigus mõjutab nii sisekõrva struktuure kui ka seda, et inimesed kohandavad oma liikumisstrateegiaid, et minimeerida äkilise haigushoo teket. See aga omakorda tähendab, et teatud liigutustest hoidutakse, sest need on provotseerinud haigushooge.. Sellisteks võivad olla kiired pealiigutused, ettevaatamatud kehapöörded või liikumine kiireltliikuvate objektide läheduses (tüüpiline tänavaliikluse puhul).
Kuidas näeb välja taastusravi?
Vestibulaarne taastusravi on pea, silmade ja kaela liikumiste programm, mille eesmärk on harjutada tasakaalusüsteemi tegutsema nii, et tasakaal muutuks stabiilsemaks. Igal inimesel on erinevad vajadused. Mida kohandatum on see tasakaalutreening konkreetsele inimesele, seda paremad on tulemused. Vestibulaarse rehabilitatsiooni harjutusi juhendab tavaliselt füsioterapeut, kuid seda võivad teha ka muud spetsialistid, kes tegelevad konkreetse patsiendiga, sealhulgas audioloogid. Vestibulaarse rehabilitatsiooni eesmärk on parandada tasakaalu ja liikuvust, kuid kokkuvõttes võib see oluliselt parandada ka kellegi elukvaliteeti tervikuna. Kohandatud treeningprogramm provotseerib kerget pearinglust hoolika järelvalve all. See hõlmab silmi, tasakaaluelundit ja skeletti toetavaid lihaseid. Selline tasakaalusüsteemi ümberõpe aitab tulla toime tekkinud probleemidega. Järelvalve all sooritatud harjutused ei põhjusta raskeid haigushooge, kuid vähemalt esialgu muudavad need inimese enesetunde mõnevõrra halvemaks. Nende harjutusega tehakse kindlaks ja keskendutakse väga konkreetsetele teguritele, mis põhjustavad inimesel haigushooge, ning need on iga inimese jaoks harjutuse põhialuseks. Inimestele antakse harjutusi nende võimete piires. Harjutused arenevad koos inimesega, sest patsiendi paranedes muutuvad harjutuste sooritamised tema jaoks kergemaks. Füsioterapeut muudab harjutusi või suurendab kordade arvu, kuni need ei põhjusta enam patsiendil pearinglust. Eduka vestibulaarse rehabilitatsiooniprogrammi tulemuseks on see, et kuigi patsientidel võib endiselt ajuti esineda äge vertiigohoog, vähenevad oluliselt sagedased häirivad pearinglused. Kindlasti tuleb jälgida, et harjutused ei oleks füüsiliselt rasked.
Millal teha harjutusi?
Uurimisrühm doktor Van Eschi juhtimisel viis läbi arvukaid uuringuid Meniere`i haiguse erinevates staadiumites olevate menieerikutega ja leidis lõpptulemusena, et füüsilised harjutused ei paranda tasakaaluprobleemide all kannatavate inimeste elukvaliteeti. Samas leiavad paljud nimekad füsioterapeudid ja ka menieerikud ise, et inimese hea füüsiline vorm on alati oluline. Kas siis teha harjutusi või mitte? On selge, et aktiivsete haigushoogude ajal ei ole harjutustest kasu. Veelgi enam - patsient lihtsalt ei suuda neid teha. Harjutused ongi ette nähtud taastusraviks, st. sooritamiseks peale seda, kui haigus on stabiliseerunud kas siis tõsiste haigushoogude lakkamise tõttu või kirurgilise sekkumise tulemusena, milleks on kortisoon- või gentamütsiinisüstid, tasakaalunärvi läbilõikamine või labürintektoomia - sisekõrva eemaldamine Kahte viimast tehakse tänapäeval harva. Kuna haigushood esinevad väga erinevate ajavahemikega, siis on mõttekas teha harjutusi ka haigushoogude välisel ajal.
Olenemata haiguse raskusastmest on menieerikutel alati probleeme tasakaaluga. Kahjuks jääb see kergemal või raskemal kujul kestma elu lõpuni. Kuid tasakaalutunnetust on võimalik treenida. See on aeganõudev protsess ja ennekõike nõuab see järjepidevust. Millised harjutused siis sobivad tasakaalu arendamiseks? Neid on palju. Eelkõige sobivad rühmatööks Asahi, Qigongi, Tai-Chi ja Pilatese lihtsustatud vormid. Individuaalseteks harjutusteks sobivad kõik silmaharjutused, mida meie ajakirjades on juba avaldatud, aga ka liikumisharjutused, mida siit võib samuti leida. Rusikareegliks võib öelda - parem mistahes liikumine, kui mitte midagi.
Võimlemine rühmas on muidugi motiveerivam, kuid häid tulemusi võib saada ka iseseisvalt treenides. Niihästi Asahi, Qigongi kui Tai-Chi kohta leidub palju videoid, mida saab internetist alla laadida või ka otse YouTube`ist jälgida.
https://www.youtube.com/watch?v=IyINAjEoTIs
Heinar Kudevita
Regulaarne liikumine
Hea kehaline vorm väldib kukkumisohtu ja aitab saavutada paremat tasakaalu
Alustada võib alati
* Ka kõige vähesemgi liikumine on kasuks tervisela
* Alusta liikumist tagasihoidlikus tempos ja suurenda koormust tasapisi
* Kõndimine sobib kõigile - kasuta vajaduse korral abivahendit.
* Väldi paigalolekut nii sageli kui saad. Lülita liikumine oma päevakavasse.
Liikumisega paned tööle oma lihaseid ja hoiad alal liikumisvõimet.
* Kui oled juba harjunud kergemate liikumisharjutustega, võid lisada oma programmi
üle 65-aastaste liikumissoovitused, mis sisaldavad:
* 2 tundi reibast liikumist nädalas ja
* 2 korda nädalas tasakaalu, lihasjõudu ja painduvust arendavaid harjutusi
* Ka kõige vähesemgi liikumine on kasuks tervisela
* Alusta liikumist tagasihoidlikus tempos ja suurenda koormust tasapisi
* Kõndimine sobib kõigile - kasuta vajaduse korral abivahendit.
* Väldi paigalolekut nii sageli kui saad. Lülita liikumine oma päevakavasse.
Liikumisega paned tööle oma lihaseid ja hoiad alal liikumisvõimet.
* Kui oled juba harjunud kergemate liikumisharjutustega, võid lisada oma programmi
üle 65-aastaste liikumissoovitused, mis sisaldavad:
* 2 tundi reibast liikumist nädalas ja
* 2 korda nädalas tasakaalu, lihasjõudu ja painduvust arendavaid harjutusi
Istu toolil, jalapõhjad tugevalt põrandal. Tõuse seisma ja siruta selg sirgeks. Lasku tagasi istuma. Tee seda 10 korda
Seisa selg sirgelt, jalad koos, käed kõrval. Seisa 5 sekundit ühel jalal, hoides vajadusel tasakaalu toolile või lauale toetudes. Tee seda kummagi jalaga 10 korda.
Kas tasakaaluprobleemid on seotud kuulmislangusega?
Kuulmiskaotus ei pruugi üksi põhjustada tasakaaluprobleeme, kuid see võib olla signaal selle põhjustajast.
Kuulmiskaotus on väga tõsine seisund, mis võib kahjustada inimese psühholoogilist ja füsioloogilist elu. Kõrv on üks keerukamaid organeid ja see täidab üht teie kõige kriitilisemat funktsiooni, töödeldes helilaineid, nii et aju saab neid tõlgendada. Kõrv on ka teie vestibulaarsüsteemi ülalpidaja, mis annab teile tasakaalutunde ja ruumilise orientatsiooni. Piiratud vestibulaarsüsteem võib põhjustada tasakaaluhäireid.
Kuulmislangus ja tasakaal
Kuulmiskaotus ei põhjusta ainuüksi tasakaaluprobleeme, kuid probleemid sisekõrvaga, mis vastutab kuulmise eest, võivad häirida ka teie vestibulaarsüsteemi. See tähendab, et kuulmislangus võib olla märk haigusseisundist, mis kahjustab ka teie tasakaalu. Kõrvapõletik, kehv vereringe sisemuses ja peavigastused võivad kõik põhjustada tasakaaluhäireid. Kasvajad, ravimid, artriit, silmalihaste tasakaalustamatus ja madal vererõhk on ka mõned kuulmisega mitteseotud probleemid, mis võivad põhjustada tasakaaluhäireid. ENT spetsialist saab läbi viia testid, et selgitada välja tasakaaluprobleemi täpne põhjus. Külastage täna oma arsti, kui teil on probleeme kuulmise või tasakaaluga.
Kuulmislangusega inimestel on tavaline, et neil on probleeme tasakaaluga ja vastupidi – tasakaaluprobleemidega inimestel esineb üsna sageli ka kuulmislangus.
Kas need esinevad koos juhuslikult või on kuulmine ja tasakaal tegelikult seotud? Selgub, et vastus on: “See sõltub.” Vaatame kõigepealt mõningaid põhitõdesid.. Kuidas tasakaalu kontrollitakse?
Peapööritus, ebakindlus, nägemise hägustumine, desorientatsioon, segasus, nõrkus ja vertiigo on kõik sümptomid, mis võivad viidata tasakaaluprobleemidele. Sisekõrva struktuur, mida nimetatakse labürindiks (tähistab selle labürindisarnast kuju), vastutab keha tasakaalutunnetuse eest. Labürint koosneb keerulisest koest ja luust. Vestibulaarsüsteem töötab paralleelselt teie visuaalse süsteemiga, andes kehale teada selle asendist maa ja gravitatsiooni suhtes, nii saate oma liigutusi õigesti koordineerida.
Sisekõrv
Sisekõrv on koljus asetsev luulabürint ja see koosneb nii kuulmis- kui ka tasakaalusüsteemist.
• Kuulmiselund (ehk tigu, nagu seda nimetatakse tema kuju tõttu) on koht, kus helisignaalid võetakse, muundatakse elektrilisteks signaalideks ja saadetakse ajju heli tõlgendamiseks.
• Tasakaaluelund koosneb kolmest poolringkanalist. Need töötavad koos, et ajule anda teada inimese pea asendist ruumis ja selle liikumisest. Kuulmis- ja tasakaaluprobleemid Nii kuulmine kui ka tasakaal sõltuvad suuresti teie sisekõrva seisundist, seega on arusaadav, et see, mis mõjutab ühte, võib mõjutada ka teist. Vaatame aga mõnda näidet, kuidas sisekõrva osi mõjutada, ja mis põhjustaks erinevaid seisundeid. Mürast põhjustatud kuulmislangus Mürast põhjustatud kuulmislangus on näide kuulmislangusest, millel puudub omane tasakaaluprobleem. See on põhjustatud siis, kui teie kuulmiselundi (cohlea e. tigu) karvataolised kuulmisrakud on kahjustatud. See kahjustus tähendab, et teie ajule saadetakse vähem (või moonutatud) heli. Kuna see on ainult kuulmiselundis, ei mõjuta see kahjustus tavaliselt tasakaalu.
Healoomuline paroksüsmaalne positsiooniline vertiigo
Tavaliselt lühendatult BPPV, see on näide tasakaaluprobleemist, millega ei kaasne kuulmislangust. See põhjustab äkilist tasakaalukaotust (ümbruse keerlemise tajumisena) ja seda võivad põhjustada teatud pealiigutused. Mis põhjustab BPPV-d? Inimese vestibulaarsüsteem koosneb kahest osast – poolringkanalitest ja kahest kotikesest. Viimased on täidetud kristallide – otoliitidega, mis ujuvad vabalt geeliga täidetud ruumis. Nende eesmärgiks on reageerida gravitatsioonile ja saata tasakaalurakukeste vastu puutudes tasakaalukeskusele teateid inimese asendist maapinna suhtes. Kuid mõnikord pääseb kristall oma asukohast välja ning satub ühte eelpoolnimetatud poolringkanalisse. Kui piisavalt palju neist kristallidest jõuab kanalisse, ei voola selles kanalis olev vedelik nii, nagu peaks, ja ajju kantakse valed tasakaalusignaalid. Kuna see ei hõlma kuulmiselundit, ei mõjuta see ka kuulmist.
Meniere'i haigus
Meniere'i haigus on näide kuulmislangusest ja tasakaaluprobleemidest, mis on omavahel seotud. Koos pearinglusega kuuluvad need sümptomid nimetatud haiguse juurde.
Kuulmiskaotus on väga tõsine seisund, mis võib kahjustada inimese psühholoogilist ja füsioloogilist elu. Kõrv on üks keerukamaid organeid ja see täidab üht teie kõige kriitilisemat funktsiooni, töödeldes helilaineid, nii et aju saab neid tõlgendada. Kõrv on ka teie vestibulaarsüsteemi ülalpidaja, mis annab teile tasakaalutunde ja ruumilise orientatsiooni. Piiratud vestibulaarsüsteem võib põhjustada tasakaaluhäireid.
Kuulmislangus ja tasakaal
Kuulmiskaotus ei põhjusta ainuüksi tasakaaluprobleeme, kuid probleemid sisekõrvaga, mis vastutab kuulmise eest, võivad häirida ka teie vestibulaarsüsteemi. See tähendab, et kuulmislangus võib olla märk haigusseisundist, mis kahjustab ka teie tasakaalu. Kõrvapõletik, kehv vereringe sisemuses ja peavigastused võivad kõik põhjustada tasakaaluhäireid. Kasvajad, ravimid, artriit, silmalihaste tasakaalustamatus ja madal vererõhk on ka mõned kuulmisega mitteseotud probleemid, mis võivad põhjustada tasakaaluhäireid. ENT spetsialist saab läbi viia testid, et selgitada välja tasakaaluprobleemi täpne põhjus. Külastage täna oma arsti, kui teil on probleeme kuulmise või tasakaaluga.
Kuulmislangusega inimestel on tavaline, et neil on probleeme tasakaaluga ja vastupidi – tasakaaluprobleemidega inimestel esineb üsna sageli ka kuulmislangus.
Kas need esinevad koos juhuslikult või on kuulmine ja tasakaal tegelikult seotud? Selgub, et vastus on: “See sõltub.” Vaatame kõigepealt mõningaid põhitõdesid.. Kuidas tasakaalu kontrollitakse?
Peapööritus, ebakindlus, nägemise hägustumine, desorientatsioon, segasus, nõrkus ja vertiigo on kõik sümptomid, mis võivad viidata tasakaaluprobleemidele. Sisekõrva struktuur, mida nimetatakse labürindiks (tähistab selle labürindisarnast kuju), vastutab keha tasakaalutunnetuse eest. Labürint koosneb keerulisest koest ja luust. Vestibulaarsüsteem töötab paralleelselt teie visuaalse süsteemiga, andes kehale teada selle asendist maa ja gravitatsiooni suhtes, nii saate oma liigutusi õigesti koordineerida.
Sisekõrv
Sisekõrv on koljus asetsev luulabürint ja see koosneb nii kuulmis- kui ka tasakaalusüsteemist.
• Kuulmiselund (ehk tigu, nagu seda nimetatakse tema kuju tõttu) on koht, kus helisignaalid võetakse, muundatakse elektrilisteks signaalideks ja saadetakse ajju heli tõlgendamiseks.
• Tasakaaluelund koosneb kolmest poolringkanalist. Need töötavad koos, et ajule anda teada inimese pea asendist ruumis ja selle liikumisest. Kuulmis- ja tasakaaluprobleemid Nii kuulmine kui ka tasakaal sõltuvad suuresti teie sisekõrva seisundist, seega on arusaadav, et see, mis mõjutab ühte, võib mõjutada ka teist. Vaatame aga mõnda näidet, kuidas sisekõrva osi mõjutada, ja mis põhjustaks erinevaid seisundeid. Mürast põhjustatud kuulmislangus Mürast põhjustatud kuulmislangus on näide kuulmislangusest, millel puudub omane tasakaaluprobleem. See on põhjustatud siis, kui teie kuulmiselundi (cohlea e. tigu) karvataolised kuulmisrakud on kahjustatud. See kahjustus tähendab, et teie ajule saadetakse vähem (või moonutatud) heli. Kuna see on ainult kuulmiselundis, ei mõjuta see kahjustus tavaliselt tasakaalu.
Healoomuline paroksüsmaalne positsiooniline vertiigo
Tavaliselt lühendatult BPPV, see on näide tasakaaluprobleemist, millega ei kaasne kuulmislangust. See põhjustab äkilist tasakaalukaotust (ümbruse keerlemise tajumisena) ja seda võivad põhjustada teatud pealiigutused. Mis põhjustab BPPV-d? Inimese vestibulaarsüsteem koosneb kahest osast – poolringkanalitest ja kahest kotikesest. Viimased on täidetud kristallide – otoliitidega, mis ujuvad vabalt geeliga täidetud ruumis. Nende eesmärgiks on reageerida gravitatsioonile ja saata tasakaalurakukeste vastu puutudes tasakaalukeskusele teateid inimese asendist maapinna suhtes. Kuid mõnikord pääseb kristall oma asukohast välja ning satub ühte eelpoolnimetatud poolringkanalisse. Kui piisavalt palju neist kristallidest jõuab kanalisse, ei voola selles kanalis olev vedelik nii, nagu peaks, ja ajju kantakse valed tasakaalusignaalid. Kuna see ei hõlma kuulmiselundit, ei mõjuta see ka kuulmist.
Meniere'i haigus
Meniere'i haigus on näide kuulmislangusest ja tasakaaluprobleemidest, mis on omavahel seotud. Koos pearinglusega kuuluvad need sümptomid nimetatud haiguse juurde.
Põhilised probleemid, millega Meniere`i haigust põdev inimene
kokku puutub
Meniere`i haigust iseloomustades tuuakse tavaliselt välja kolm peamist sümptomit, milleks on:
1. pearinglushood
2. tinnitus
3. kuulmislangus
Kuid see pole kaugeltki kõik, millega menieerik kokku peab puutuma. Kuulmislanguse, tinnituse ja pearingluse kõrval kurdavad menieerikud halva tasakaalu üle, mis esineb 45%-l vastanutest. Seda ei loeta siiski ametlikult Meniere`i haiguse sümptomiks. Samuti esineb üsna sageli väsimustunne, heli ülitundlikkus (hüperakuusia) ja probleemid arvutiga töötamisel. Tumarkini ataki esinemine menieerikutel ei ole nii levinud, kuid selle osa tööga toimetulekus ja elukvaliteedi langetamises on meditsiinis oluliselt alahinnatud. Uuringud ja ravi on peamiselt suunatud ikkagi vaid pearinglusele ja kuulmislangusele, harvem tasakaalu taastamisele. Muud sümptomid, nagu väsimus, heli ülitundlikkus ja arvutiga töötamise raskus jäävad sageli tähelepanuta.
1. pearinglushood
2. tinnitus
3. kuulmislangus
Kuid see pole kaugeltki kõik, millega menieerik kokku peab puutuma. Kuulmislanguse, tinnituse ja pearingluse kõrval kurdavad menieerikud halva tasakaalu üle, mis esineb 45%-l vastanutest. Seda ei loeta siiski ametlikult Meniere`i haiguse sümptomiks. Samuti esineb üsna sageli väsimustunne, heli ülitundlikkus (hüperakuusia) ja probleemid arvutiga töötamisel. Tumarkini ataki esinemine menieerikutel ei ole nii levinud, kuid selle osa tööga toimetulekus ja elukvaliteedi langetamises on meditsiinis oluliselt alahinnatud. Uuringud ja ravi on peamiselt suunatud ikkagi vaid pearinglusele ja kuulmislangusele, harvem tasakaalu taastamisele. Muud sümptomid, nagu väsimus, heli ülitundlikkus ja arvutiga töötamise raskus jäävad sageli tähelepanuta.
Nii kirjeldab üks vastanutes oma probleeme ja nendega toimetulekut:
"Raamatu lugemisega on raskusi, sest pearingluse tõttu tekstiread hüplevad ja sellega on raskusi leida järgmise rea algust. Nägemine on hägustunud. Lahenduseks on audioraamatud ja arvutiekraanil suurendatud tekst. Müra tõttu on kohvikukülastamine vastumeelne ja avalikel üritustel jutust arusaamine valmistab raskusi. Heli ülitundlikkuse tõttu on raske leida sobivat jõusaali või treeningukohta, mille helikeskkond oleks talutav. Seetõttu eelistan kõndimist, suusatamist või rattasõitu looduses. Mul on alati kaasas kuulmiskaitsed, sest kunagi ei või teada, millal neid parajasti vaja võib minna. Treppidel pean kõndima võimalikult käsipuu lähedal, et tasakaalu nõrgenedes saaksin sellest kiiresti kinni haarata. Pikaajaline pearinglus on mõnikord nii kurnav, et sageli hommikul ärgates tuleb pähe mõte, kuidas päev õnnestub mööda saata, kui kogu jõud kulub selleks, et seintelt või tooli seljatoest kinni hoides ruumis liikuda.” Teine oluline lahknevus Meniere'i tõve sümptomite määratluses on pearingluse kirjeldus; see peaks olema paroksüsmaalne ja spiraalne peapööritus. Milline on pearinglus tegelikult Meniere'i haiguse puhul?
Pearingluse olemus tuli välja Soome Meniere-liidu liikmete seas tehtust küsitlusest. 6% liikmetest teatas, seda ei ole esinenud vähemalt kahe aasta jooksul, 23% on kogenud „püsivat pearinglust”, 62% on olnud episoodiline pearinglus ja 9% nii episoodiline kui ka pidev pearinglus. Seetõttu ei saa rääkida ühesugusest pearingluse mõistest. Arstid aga ei saa aru mõistest „püsiv pearinglus”. Kuidas see avaldub? Inimesed, kellel on Meniere`i haigus, kirjeldavad seda erinevate sõnadega. Pidev pearinglus ei tähenda ainult tasakaalu puudumist, see on ka püsiv iiveldustunne, mõtlemisvõime hajumine, nägemisvälja hägustumine, jne. Pideva pearingluse all kannatav inimene ei saa seetõttu enda olukorda selgitada, sest see nõuaks meditsiinilise sõnavara põhjalikku tundmist. Püsiv pearinglus on sümptomite kombinatsioon, mis on seotud tasakaaluorgani, nägemis- ja kompamismeele ning veel teistegi aistingutega ühiseks tervikuks, mida kokkuvõttes võib nimetada tasakaaluks. See meelte koordineeritud ühistegevus on häiritud Meniere`i haiguse puhul. Kui tasakaaluorgan on kahjustatud, muutub vertikaalne sirgjoon kõveraks, põrand on kaldus, täheread hüplevad ja visuaalne hinnang vahemaade kohta vääristub. Näiteks on sellisel juhul isegi raske hinnata, kui kaugel on jalg kindlast pinnasest ja sellega muutub kõndimine kobavaks. Kõik see nõuab väga täpset kirjeldamist patsiendi poolt ja arusaamist arsti poolt. Kui arstil ei ole varasemaid kogemusi Meniere`i haigusega, ei suuda ta taibata olukorra tõsidust. Kuidas mõista patsiendi tunnet, kui ta kirjeldab kõndimist „komberdamisena”? Aga just nii kõnnibki menieerik, kui tal on kergem haigushoog. Raskema puhul ei suuda ta seda üldse teha. Kui patsient ütleb, et ta tunneb ennast joobununa, siis mida see tegelikult tähendab? Näiteks võib „nõrkus” olla tunne, nagu inimene hakkaks kohe minestama või siis on tal puudus energiast. Ainult kogenud arst suudab taibata, mis on patsiendi sõnade taga.
Katsetuste ja eksimuste kaudu tulemuseni
"Kui alustasin oma soolavaba dieeti, mõtlesin, et see on vaid ajutine lahendus ja mõne aja pärast pöördun tagasi oma harjunud toiduvaliku juurde", naerab Meniere-Posti uus toitumisnõustaja, menieerik Taina. "Seda päeva ei tule ilmselt kunagi."
Taina menieeriku staaˇon 20 aasta pikkune. Vahepeal oli pikk haigushoogudeta ajajärk, mida ta ise peab betaserci teeneks, kuid eelmisel talvel ärkas haigus taas ellu. Meditsiinist ei ole enam abi olnud, mille tõttu tuli võtta vaatluse alla toitumisharjumused.
"Olen sageli teinud valesid valikuid. Vältimaks soola, ei söönud ma enam sinki, kuid tuli välja, et juustus, mida ma leivale panin, oli sama palju soola. Mitmed leivad, mida kasutasin sisaldasid üsna palju soola."
Alguses loobus Taina soolast täielikult ja toitus ainult puuviljadest. Seegi ei olnud hea valik, sest proteiinipuudus ei rahuldanud organismi vajadusi ja toitainetestki jäi vajaka. Taina alustas katsetusi ja proovis katse-eksituse meetodil leida soolale asendajaid - või vähemalt midagi, mis muudaks toidu maitsvamaks. See ei ole alati olnud lihtne, ja Taina Maitsetu elu -blogi kujunes tagavaraventiiliks katsetustes ebaõnnestunud kodukokkade jaoks.
"Mulle on alati meeldinud korralikult soolane toit. Nüüd aga tuli pöörata toiduvalmistamises täiesti uus lehekülg."
Kõik katsetused ei õnnestunud. Taina ei suutnud süüa täiesti soolavaba kartuliputru, kuid kage makaronivorm seevastu õnnestus üle ootuste hästi.
http://mautonelamani.blogspot.com/
Kui minu haigus ärkas aastatepikkusest puhkusest, hakkasin lugema toiduainete infor. Tuli välja, et peaaegu kõikides toiduainetes on arusaamatult palju soola. Toitumisnõustajad soovitavad täiskasvanute päevaseks soolakoguseks 5 grammi. Katsetades leidsin, et menieerikule sobiv kogus on umbes 0,5 grammi. See on väga vähe, kuid organism ei vaja rohkem soola. Selle tulemusel pidin vaatama üle kogu senise toiduvalmistamiskogemuse.
Ma ei või enam süüa valmistoite või poolfabrikaate, sest need praktiliselt ujuvad soolas. See oli kurb kogemus inimesele, kelle elutempo ei võimalda kuigi tihti keeta-küpsetada ja kelle jaoks poolfabrikaadid on elu vundament.
Maitseainete riiulist kadusid kõik vähegi soola sisaldavad vürtsid, nagu aroomisool ja grilli maitseaine. Isegi sidrunipipras võib olla kolmandik soola. Õnneks on Meiral täiesti soolavaba maitseainesari, millega täitsin oma riiuli. Meira soolavabad vürstid on täistatud punase rõngaga, milles kiri - Ei sisalda soola.
Ma ei või enam süüa valmistoite või poolfabrikaate, sest need praktiliselt ujuvad soolas. See oli kurb kogemus inimesele, kelle elutempo ei võimalda kuigi tihti keeta-küpsetada ja kelle jaoks poolfabrikaadid on elu vundament.
Maitseainete riiulist kadusid kõik vähegi soola sisaldavad vürtsid, nagu aroomisool ja grilli maitseaine. Isegi sidrunipipras võib olla kolmandik soola. Õnneks on Meiral täiesti soolavaba maitseainesari, millega täitsin oma riiuli. Meira soolavabad vürstid on täistatud punase rõngaga, milles kiri - Ei sisalda soola.
Ehkki toidule võib lisada mistahes maitseaineid, jääb siiski see põhiline maitse soola näol puuduma. Sellepärast hakkasin otsima, millega muuta toidu maitset vastuvõetavamaks. Üks hea võimalus toidule maitse andmiseks on pigistada sellele mõned tilgad sidrunit. Teine mitte halvem variant on äädikas. Näiteks kalatoitudele, aga miks ka mitte lihatoitudele sobib sidrun hästi. Ka salatile annab sidrun hea maitse. Mul on külmkapis alati viilutatud sidrun õhukindlalt suletud plastkotis ootamas.
Varajasest kapsast saab väga hea salati, kui sellele lisada hapukoort, milles on paras kogus äädikat. Koguse valib igaüks ise oma maitse kohaselt, kuid ütlen kohe, et seda võib olla pigem rohkem kui vähem. Äädika teravat matset mahendab väike kogus suhkrut.
Varajasest kapsast saab väga hea salati, kui sellele lisada hapukoort, milles on paras kogus äädikat. Koguse valib igaüks ise oma maitse kohaselt, kuid ütlen kohe, et seda võib olla pigem rohkem kui vähem. Äädika teravat matset mahendab väike kogus suhkrut.
Kolmas soolaasendaja on sibulapulber. Seda võib julgelt riputada lihatoitudele, putrudele või leivataignasse. Sibula spetsiifiline maitse ei ole märgatav, kuid sellele omane teravus säilib ja muudab toidu maitserikkamaks.
Kaupluses müügil olev majonees sisaldab mõttetult palju soola. Kuid majoneesi saab valmistada vähese vaevaga kodustes tingimusteski. Piisavalt suurde nõusse lüüakse lahti üks kanamuna (munakollane peab jääma terveks), lisatakse maitse järele Aura soolavaba sinepit ja veerand sidruni mahl. Lõpuks lisatakse kaks dl rüpsiõli. Munakollase peale asetatakse saumikser ja hakatakse segama. Aeg-ajalt tõstetakse mikserit, et õli seguneks munakollasega. Kes tahab majoneesile anda mingi spetsiifilise maitse, see peab lisama vastavaid maitseaineid enne segamise alustamist. Mulle endale meeldib currymajonees, mis on suurepärane kanatoitude puhul. Ka majoneesi sobib sibulapulber väga hästi.
Kõiki toite saab valmistada soolavabalt, kui viitsida ise natuke vaeva näha. Näe mõttes juba lugeja näoilmet, kui ta seda soovitust loeb. Jah, ma saan aru, et inimesed on harjunud tarbima üsna ohtralt soola. Ja seda kaugelt rohkem, kui organism vajaks. Aga mõelgem nüüd korraks, kas sellega kaasnev tervisprobleem on seda maitsenaudingut väärt.
Avaldatud lühendatult. Retseptidega võib tutvuda ülalolevas blogis.
Heinar Kudevita
Lisaksin juurde oma kogemusi. Kuna minul ei ole sibula vastu mitte midagi ükskõik, millisel kujul, siis kasutan üsna ohtralt seda igasuguste toitude puhul. Noh, magustoidud jäävad vast sellest nimekirjast siiski välja. Aga näiteks tatra- ja kruubipuder saab hea maitse korraliku sibulakoguse lisamisega. Lisaks kasutan veel ka küüslauku, aga selle mainimine mulle vist populaarsust ei lisa. Igal juhul on maitseainete, ja just looduslike maitseainete skaala üsna lai. Proovige näiteks kurgirohtu, melissi, leeskputke (viimast küll suhteliselt tahasihoidlikult).
Heinar Kudevita
Kaupluses müügil olev majonees sisaldab mõttetult palju soola. Kuid majoneesi saab valmistada vähese vaevaga kodustes tingimusteski. Piisavalt suurde nõusse lüüakse lahti üks kanamuna (munakollane peab jääma terveks), lisatakse maitse järele Aura soolavaba sinepit ja veerand sidruni mahl. Lõpuks lisatakse kaks dl rüpsiõli. Munakollase peale asetatakse saumikser ja hakatakse segama. Aeg-ajalt tõstetakse mikserit, et õli seguneks munakollasega. Kes tahab majoneesile anda mingi spetsiifilise maitse, see peab lisama vastavaid maitseaineid enne segamise alustamist. Mulle endale meeldib currymajonees, mis on suurepärane kanatoitude puhul. Ka majoneesi sobib sibulapulber väga hästi.
Kõiki toite saab valmistada soolavabalt, kui viitsida ise natuke vaeva näha. Näe mõttes juba lugeja näoilmet, kui ta seda soovitust loeb. Jah, ma saan aru, et inimesed on harjunud tarbima üsna ohtralt soola. Ja seda kaugelt rohkem, kui organism vajaks. Aga mõelgem nüüd korraks, kas sellega kaasnev tervisprobleem on seda maitsenaudingut väärt.
Avaldatud lühendatult. Retseptidega võib tutvuda ülalolevas blogis.
Heinar Kudevita
Lisaksin juurde oma kogemusi. Kuna minul ei ole sibula vastu mitte midagi ükskõik, millisel kujul, siis kasutan üsna ohtralt seda igasuguste toitude puhul. Noh, magustoidud jäävad vast sellest nimekirjast siiski välja. Aga näiteks tatra- ja kruubipuder saab hea maitse korraliku sibulakoguse lisamisega. Lisaks kasutan veel ka küüslauku, aga selle mainimine mulle vist populaarsust ei lisa. Igal juhul on maitseainete, ja just looduslike maitseainete skaala üsna lai. Proovige näiteks kurgirohtu, melissi, leeskputke (viimast küll suhteliselt tahasihoidlikult).
Heinar Kudevita
