Selles ajakirjas:
1. Lugejale
2. Tumarkini atakk
3. Loeng tinnitusest Kuusankoskel
4. Koolitus Soomes
5. Loeng Võrus
© Ajakirja mistahes osade kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud
Lugejale
Lugupeetud lugeja. Mul on alati hea meel, kui olen saanud valmis järjekordse ajakirja. Meeleldi tahaksin teada, kas ja kuidas need teile meeldivad. Igasugune tagasiside, sealhulgas ka kriitiline, on teretulnud. Seejuures olen kindel, et on veel palju abivajajaid, kelleni see lihtne ajakiri ei ole jõudnud. Kui lähtuda maailmas läbiviidud uuringutest, siis nende kohaselt peaks Eestis olema umbes 7000 Meniere`i haigust põdevat inimest. Kuna meil ei ole selletaolist statistikat koostatud, siis on see muidugi üsna umbkaudne oletus. Päljudes riikides hoolitsetakse menieerikute eest ja nende haigust peetakse elukvaliteeti halvendavaks. Meie ühingu eesmärgiks on koondada kõik inimesed, kes vajavad abi. Küsimus on, kuidas jõuda nendeni? Ajakiri on üks võimalustest. Majanduslikud põhjused ei luba meie ühingul avaldada ajakirju trükitud kujul Seega jääb üle avaldada neid digitaalselt ja loota, et need leiavad siiski oma lugejaskonna.
Soovin kõigile ilusat suve!
Soovin kõigile ilusat suve!
Tumarkini atakk
Paljud inimesed on mures oma tasakaaluprobleemidega. Põhjuseid, miks need esinevad, on üsna palju, alates aju verevarustuse häiretest, lõpetades Meniere`i haigusega. Nende vahele mahub veel mitmeid teisi, vähemtuntud põhjuseid. Tänases ajakirjas räägime ühest neist – Tumarkini atakist.
Inimene tõuseb voodist ja kaotab ootamatult tasakaalu. Suutmata seista, vajub ta paremal juhul voodisse tagasi, halvemal juhul leiab ennast põrandalt. Asjatundja ütleb sellisel juhul, et tegemist on Tumarkini atakiga.
Mis on Tumarkini atakk?
Tumarkini ataki all mõeldakse äkilist tasakaalukaotust, mis tavaliselt esineb asendimuutuse puhul. Tüüpilisem neist on lamamisasendist istuli- või püstitõusmine. Sellisel juhul pimeneb inimese vaateväli hetkeks ja tasakaal kaob. Selline seisund kestab tavaliselt vaid sekundeid.
Tegemist on äkilise, asendit hoidvate lihaste lõdvenemisega, mille puhul patsient vajub pikali, kuid ei kaota teadvust. Nende atakkide põhjuseks peetakse sisekõrva kristallide sadestumist poolringkanalites ja seda esineb tavaliselt eakamatel inimestel.
Et aru saada Tumarkini atakkide olemusest, peame teadma, milline on inimese tasakaalusüsteem.
Tasakaaluelund asetseb sisekõrvas ja koosneb kahest osast – poolringkanalitest ja kõrvakristallide süsteemist. Kummalgi on erinevad ülesanded. Poolringkanalite süsteem toimib kiirete pealiigutuste puhul. Kõrvakristallide süsteem toimib aeglasemate asendimuutuste puhul. Seejuures on nägemine tasakaalu säilitamisel väga oluline. Igaüks meist on kogenud seda pimedasse ruumi sisenemisel. Kuigi tasakaaluelund toimib, on inimese samm pimedas sellele vaatamata ebakindel ka liikumistakistuste puudumisel.
Mis on Tumarkini atakk?
Tumarkini ataki all mõeldakse äkilist tasakaalukaotust, mis tavaliselt esineb asendimuutuse puhul. Tüüpilisem neist on lamamisasendist istuli- või püstitõusmine. Sellisel juhul pimeneb inimese vaateväli hetkeks ja tasakaal kaob. Selline seisund kestab tavaliselt vaid sekundeid.
Tegemist on äkilise, asendit hoidvate lihaste lõdvenemisega, mille puhul patsient vajub pikali, kuid ei kaota teadvust. Nende atakkide põhjuseks peetakse sisekõrva kristallide sadestumist poolringkanalites ja seda esineb tavaliselt eakamatel inimestel.
Et aru saada Tumarkini atakkide olemusest, peame teadma, milline on inimese tasakaalusüsteem.
Tasakaaluelund asetseb sisekõrvas ja koosneb kahest osast – poolringkanalitest ja kõrvakristallide süsteemist. Kummalgi on erinevad ülesanded. Poolringkanalite süsteem toimib kiirete pealiigutuste puhul. Kõrvakristallide süsteem toimib aeglasemate asendimuutuste puhul. Seejuures on nägemine tasakaalu säilitamisel väga oluline. Igaüks meist on kogenud seda pimedasse ruumi sisenemisel. Kuigi tasakaaluelund toimib, on inimese samm pimedas sellele vaatamata ebakindel ka liikumistakistuste puudumisel.
Tasakaaluelundi ehitus. Pildil on poolringkanalid ning kõrvakristallelund (utrikulus ja sacculus), milles olevad kristallid reageerivad maa külgetõmbejõule. Pildil on näha, kuidas kristallidest tekkiv sadestus satub poolringkanalitesse.
Poolringkanalites on želeetaoline vedelik, mille liikumine vastavalt inimese asendimuutusele saadab kuulmisrakkude kaudu signaale inimese asendist ruumis ajus paiknevale tasakaalukeskusele. Sama otstarve on ka kõrvakristallidel. Kuid aja jooksul võib kristallide liikumisest põhjustatud sadestus pääseda poolringkanalitesse, kus see tekitab kuulmisrakkude vastu puutudes valesignaale. Kui nüüd tasakaalukeskus saab vastukäivaid teateid, ei suuda see enam aru saada inimese asendist ega hoida tasakaalu. Tulemuseks on kukkumine.
Iseenesest ei ole see nähtus ohtlik ja sellepärast ongi selle nimetuseks asendist põhjustatud healoomuline tasakaalukaotus. Kuid sellel võivad olla ka raskemad tagajärjed.
Tumarkini atakkide taust
Küsitlusele Tumarkini atakkide esinemisest vastas 942-st Soome Meniere-Liidu liikmest, kellel on e-posti aadress, 602 (64%). Neist 295 esines või oli esinenud Tumarkini atakke.
*Suuremal osal vastanutest olid atakid kerged ja põhjustasid vaid hetkelist tasakaalukaotust.
*Kukkumisega lõppevaid atakke esines 92-l ja neist 52 said kukkudes vigastusi
*38 said sinikaid või kergeid muljumisi, mis ei nõudnud haiglaravi.
*12-l esines luumurdeid, 3-l raskemaid seljavigastusi.
*3 inimest sai autot juhtides ataki, neist kahel kõrvalistuv abikaasa suutis rooli haarates hoida ära õnnetuse.
Tumarkini atakkide iseloom
Tumarkini atakkide kestvus:
*mõned sekundid 208
*minut või kauem 31
Atakkide esinemine:
*vähem kui kord nädalas 216
*kord nädalas 67
*iga päev 23
Atakkide ilmnemine:
*juhuslikult 262
*reeglipäraselt 39
Teadvusekaotus
*ise kogenud 23
*teiste tähelepanekute põhjal 22
Kuigi mitte eluohtlik, on siiski tegemist üsna ebameeldiva nähtusega. Kuid, nagu vanasõnagi ütleb – kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Õnneks on tegemist väga lihtsalt kõrvaldatava nähtusega. Seda nimetatakse Epley manöövriks ja see seisneb sadestuse suunamises sisekõrva osadesse, kus see ei põhjusta tasakaaluprobleeme. Protsess iseenesest võib paljudele tunduda ebameeldivana, kuid see seisneb vaid lühiajalises ebameeldivustundes. Tulemus on seda väärt.
Poolringkanalites on želeetaoline vedelik, mille liikumine vastavalt inimese asendimuutusele saadab kuulmisrakkude kaudu signaale inimese asendist ruumis ajus paiknevale tasakaalukeskusele. Sama otstarve on ka kõrvakristallidel. Kuid aja jooksul võib kristallide liikumisest põhjustatud sadestus pääseda poolringkanalitesse, kus see tekitab kuulmisrakkude vastu puutudes valesignaale. Kui nüüd tasakaalukeskus saab vastukäivaid teateid, ei suuda see enam aru saada inimese asendist ega hoida tasakaalu. Tulemuseks on kukkumine.
Iseenesest ei ole see nähtus ohtlik ja sellepärast ongi selle nimetuseks asendist põhjustatud healoomuline tasakaalukaotus. Kuid sellel võivad olla ka raskemad tagajärjed.
Tumarkini atakkide taust
Küsitlusele Tumarkini atakkide esinemisest vastas 942-st Soome Meniere-Liidu liikmest, kellel on e-posti aadress, 602 (64%). Neist 295 esines või oli esinenud Tumarkini atakke.
*Suuremal osal vastanutest olid atakid kerged ja põhjustasid vaid hetkelist tasakaalukaotust.
*Kukkumisega lõppevaid atakke esines 92-l ja neist 52 said kukkudes vigastusi
*38 said sinikaid või kergeid muljumisi, mis ei nõudnud haiglaravi.
*12-l esines luumurdeid, 3-l raskemaid seljavigastusi.
*3 inimest sai autot juhtides ataki, neist kahel kõrvalistuv abikaasa suutis rooli haarates hoida ära õnnetuse.
Tumarkini atakkide iseloom
Tumarkini atakkide kestvus:
*mõned sekundid 208
*minut või kauem 31
Atakkide esinemine:
*vähem kui kord nädalas 216
*kord nädalas 67
*iga päev 23
Atakkide ilmnemine:
*juhuslikult 262
*reeglipäraselt 39
Teadvusekaotus
*ise kogenud 23
*teiste tähelepanekute põhjal 22
Kuigi mitte eluohtlik, on siiski tegemist üsna ebameeldiva nähtusega. Kuid, nagu vanasõnagi ütleb – kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Õnneks on tegemist väga lihtsalt kõrvaldatava nähtusega. Seda nimetatakse Epley manöövriks ja see seisneb sadestuse suunamises sisekõrva osadesse, kus see ei põhjusta tasakaaluprobleeme. Protsess iseenesest võib paljudele tunduda ebameeldivana, kuid see seisneb vaid lühiajalises ebameeldivustundes. Tulemus on seda väärt.
Epley manööver
https://www.youtube.com/watch?v=9SLm76jQg3g
https://www.youtube.com/watch?v=eivWiXdo3JQ
https://www.youtube.com/watch?v=Z7SF8s85EJM
Selliseid meetodeid on rohkemgi, kuid nende põhimõte on kõigil sama – kindlate pealiigutustega juhtida võõrkeha(d) poolringkanalitest kohta, kus nad ei häiri. Soovitav on abilise olemasolu, sest sellised pealiigutused võivad tekitada üsna tugevat pearinglust, kuigi see ei ole reegel. Tavaliselt peaks iga kõrvaarst olema võimeline seda sooritama.
Kahjuks ei ole selline ravi lõplik ja kogu protsess võib teatud aja tagant korduda.
https://www.youtube.com/watch?v=eivWiXdo3JQ
https://www.youtube.com/watch?v=Z7SF8s85EJM
Selliseid meetodeid on rohkemgi, kuid nende põhimõte on kõigil sama – kindlate pealiigutustega juhtida võõrkeha(d) poolringkanalitest kohta, kus nad ei häiri. Soovitav on abilise olemasolu, sest sellised pealiigutused võivad tekitada üsna tugevat pearinglust, kuigi see ei ole reegel. Tavaliselt peaks iga kõrvaarst olema võimeline seda sooritama.
Kahjuks ei ole selline ravi lõplik ja kogu protsess võib teatud aja tagant korduda.
Loeng tinnitusest Kuusankoskel
26.03.2019.
Heinar Kudevita
26.03.2019.
Heinar Kudevita
"Osallistujia yli 200! Kuuloliiton Kaakkois-Suomen piiri ja Kuusaan Kuuloset ry järjestivät yhteistyössä Tinnitustapahtuman. Luennoitsijat korva-, nenä- ja kurkkutautien erikoislääkäri Marja Estola ja Viron Tinnitus- ja Meniere-yhdistyksen puheenjohtaja Heinar Kudevita. Luentojen jälkeen yleisö esitti lukuisia kysymyksiä asiantuntijoille."
___________________________________________________
"Kuulmisliidu ry/Kagu-Soome ringkond ja Kuusaan Kuuloset ry korraldasid ühise ettevõtmisena Tinnitusõhtu Kuusankoskel. Lektoriks oli kõrva-, nina- ja kurguhaiguste spetsialist dr. Marja Estola ning Eesti Tinnitus ja Meniere`i Ühingu esimees Heinar Kudevita. Saal oli peaaegu viimase võimaluseni täis. Osalejaid oli kokku 206 inimest."
___________________________________________________
"Kuulmisliidu ry/Kagu-Soome ringkond ja Kuusaan Kuuloset ry korraldasid ühise ettevõtmisena Tinnitusõhtu Kuusankoskel. Lektoriks oli kõrva-, nina- ja kurguhaiguste spetsialist dr. Marja Estola ning Eesti Tinnitus ja Meniere`i Ühingu esimees Heinar Kudevita. Saal oli peaaegu viimase võimaluseni täis. Osalejaid oli kokku 206 inimest."
Sellised teated ilmusid Kuusankoski Vaegkuuljate kodulehel (teine neist muidugi samuti soomekeelsena) 26. märtsi õhtul juba tund aega peale loengu lõppemist.
Kokkutulnute arv üllatas korraldajaidki. Vabu kohti oli vähe ja needki täitusid vahetult enne loengu algust.
Kokkutulnute arv üllatas korraldajaidki. Vabu kohti oli vähe ja needki täitusid vahetult enne loengu algust.
Kaks aastat varem olin esinenud kaks korda ühe aasta jooksul esmalt kahe loenguga tinnitusest ja seejärele ühega Meniere`i haigusest samas linnas, kusjuures osavõtt oli samuti üsna arvukas, kuid ei ulatunud ligilähedaltki sellise kuulajaskonnani.
Loeng pakkus inimestele ilmselt huvi. Paar korda katkestas aplaus minu jutu, kui olin andnud edasi tervitused Eestist ja maininud enda kuulumisest Soome Meniere-Liitu. Lõpuaplaus oli samuti muljetavaldav. Küsimusi ei olnud kuigi palju ja õnneks oskasin neile kõigile ammendaval vastata.
Loeng pakkus inimestele ilmselt huvi. Paar korda katkestas aplaus minu jutu, kui olin andnud edasi tervitused Eestist ja maininud enda kuulumisest Soome Meniere-Liitu. Lõpuaplaus oli samuti muljetavaldav. Küsimusi ei olnud kuigi palju ja õnneks oskasin neile kõigile ammendaval vastata.
Dr. Marja Estola
Dr. Marja Estola loengut kuulati eriti suure huviga. Oli ju tegemist ühe silmapaistvama tinnituse asjatundjaga Soomes. Kuna tema loengus esines mitmel korral väljend: „nagu eelkõneleja juba ütles ... „ sain aru, et ta oli minu seisukohtadega rahule jäänud. Hilisemast jutuajamisest temaga koorus välja, et ta näeks meeleldi, et selliseid loenguid korraldataks sagedaminigi. Tema ei pääsenud väheste küsimustega ja plaanitud aeg venis ettenähtust tunduvalt kauemaks.
Mis mulle eriti meeldis, oli see, et midagi sellist, millest ma seni kuulnud ei olnud, ei esinenud ka minu kaasvestleja jutus. Meie omavahelise vestluse põhiliseks teemaks oli arstide suhtumine tinnitusse, mis, muide, Soomes ei ole kuigi palju parem meie omast. Üheks suuremaks probleemiks dr. Estola jaoks on see, et ta on kohe-kohe pensionile jäämas, aga uusi, asjast huvitatud arste peale tulemas ei ole.
Mis mulle eriti meeldis, oli see, et midagi sellist, millest ma seni kuulnud ei olnud, ei esinenud ka minu kaasvestleja jutus. Meie omavahelise vestluse põhiliseks teemaks oli arstide suhtumine tinnitusse, mis, muide, Soomes ei ole kuigi palju parem meie omast. Üheks suuremaks probleemiks dr. Estola jaoks on see, et ta on kohe-kohe pensionile jäämas, aga uusi, asjast huvitatud arste peale tulemas ei ole.
Meniere`i tugirühma koolitus Järvenpääl
30.03. - 31.03.2019.
Heinar Kudevita
Vaid kaks päeva peale Kuusankoskelt saabumist ootas meid uuesti ees Soome. Nagu juba tavaks on saanud, korraldab Soome Meniere-Liidu tugirühm MeniTuki iga-aastase koolituse. Seekord toimus see 30 kilomeetri kaugusel Helsingist, Järvenpää linnas hotellis Scandic. Nüüd võisime Enega juba täieõiguslike liidu liikmetena saada osa kõigest pakutavast. Sealhulgas ka majutusest suurepärases hotellis ja rikkalikust hommiku- ja lõunaeinest ning kohvipausidest. Nagu alati, esines ka seekord kuulajatele professor Ilmari Pyykkö, kellega kohtumine valmistas meile suurt rõõmu. Kuna ta oli alustanud eesti keele õpingutega juba eelmisel aastal, siis oli tore märgata tema edusamme. Ühel päeval viibis kohal ka tema Tartu Ülikoolis õppiv tütar.
Meid võeti vastu juba omainimestena, millele aitas kaasa seekord eelmise aastaga võrreldes palju väiksem loenguruum, mis tekitas suurema lähedustunde kõigi osalejate vahel.
Põhiline teema oli Soome Meniere-Liidu, kui organisatsiooni töö tervikuna. See puudutas niihästi sisemist töökorraldust kui ka abivajajatele suunatud tegevust. Üsna mitu huvitavat mõtet panime ka meie kõrva taha ja oleme neid juba kasutanud meie igakuistel nõustamistel. Muu hulgas oli huvipakkuvaks teemaks abistaja ja abivajaja suhe. Kui meil kujutab see põhiliselt koolitatud ja atesteeritud nõustaja poolt läbiviidavat tegevust, siis Soomes on see lahendatud teistmoodi. Abistaja ei pea olema selleks koolitatud isik, vaid lihtsalt omama omapoolset kogemust ja muidugi piisavalt empaatiat. Iga tugirühmaga liituda sooviv liige kaalub ise oma võimeid ja võimalusi enne, kui ta heaks kiidetakse. Seejuures võib selline suhe kesta üha abistatava puhul koguni mitu kuud, kuni on jõutud mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.
Meid võeti vastu juba omainimestena, millele aitas kaasa seekord eelmise aastaga võrreldes palju väiksem loenguruum, mis tekitas suurema lähedustunde kõigi osalejate vahel.
Põhiline teema oli Soome Meniere-Liidu, kui organisatsiooni töö tervikuna. See puudutas niihästi sisemist töökorraldust kui ka abivajajatele suunatud tegevust. Üsna mitu huvitavat mõtet panime ka meie kõrva taha ja oleme neid juba kasutanud meie igakuistel nõustamistel. Muu hulgas oli huvipakkuvaks teemaks abistaja ja abivajaja suhe. Kui meil kujutab see põhiliselt koolitatud ja atesteeritud nõustaja poolt läbiviidavat tegevust, siis Soomes on see lahendatud teistmoodi. Abistaja ei pea olema selleks koolitatud isik, vaid lihtsalt omama omapoolset kogemust ja muidugi piisavalt empaatiat. Iga tugirühmaga liituda sooviv liige kaalub ise oma võimeid ja võimalusi enne, kui ta heaks kiidetakse. Seejuures võib selline suhe kesta üha abistatava puhul koguni mitu kuud, kuni on jõutud mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.
Professor Pyykkö rääkis pikemalt Tumarkini atakist ja samuti Meniere`i haigust põdevate inimeste olukorrast maailmas. Ta tõi näitena menieerikute ravile kulutatavad summad, mis erinevad oluliselt riikide lõikes.
Imetlusväärne, kui lihtsalt oskab üks tõeline asjatundja selgitada ka kõige keerulisemaid küsimusi. Mul on tõeliselt hea meel, et ta peab mind oma sõbraks ja hindab minu tegevust. Kõige muu hulgas jõudsime ka otsusele korraldada juba sellel aastal Tallinnas uus Meniere`i teemaline konverents.
Imetlusväärne, kui lihtsalt oskab üks tõeline asjatundja selgitada ka kõige keerulisemaid küsimusi. Mul on tõeliselt hea meel, et ta peab mind oma sõbraks ja hindab minu tegevust. Kõige muu hulgas jõudsime ka otsusele korraldada juba sellel aastal Tallinnas uus Meniere`i teemaline konverents.
Lõppkokkuvõttes on hea meel näha, et soomlased on aktiivsed ja osalevad innukalt Meniere Liidu tegevuses. Kui palju meil neilt õppida oleks.
Artikli autor tarkust omandamas
Loeng Võrus 23.05.2019.
Heinar Kudevita
Võru Vaegkuuljate Ühing korraldatud loengul esinesime Enega loengutega tasakaalust ja seda edendavast võimlemisest. Teema on aktuaalne ka kõigi eakamate inimeste jaoks, kellel tihtipeale kipub puudu jääma just tasakaalust. Loeng toimus Võru Keskraamatukogu avaras konverentsisaalis ja oli kohale toonud üle 20 huvitatu.
Ene suutis oma loenguga panna kaasa elama kogu saalitäie rahvast. Kaasa võimeldi meeleldi.
Lektorid tegevuses
Loengule järgnenud arvukad küsimused näitasid, et inimesed on asjast huvitatud
