Selles ajakirjas:
1. Lugejale
2. Tinnitusele spetsialiseerunud arstide puudumine
3. Tinnituse seos enesetappudega
4. Vali tinnitus on viinud isegi enesetapuni
5. Tinnitus on Lõuna-Euroopas peamine enesetappude põhjus
6. Tinnitus on normaalne nähtus, kuid see ärritab ja hirmutab paljuid
7. Tinnitusest põhjalikumalt
8. Meditatsiooni müsteeriumid
9. Üks uus idee
2. Tinnitusele spetsialiseerunud arstide puudumine
3. Tinnituse seos enesetappudega
4. Vali tinnitus on viinud isegi enesetapuni
5. Tinnitus on Lõuna-Euroopas peamine enesetappude põhjus
6. Tinnitus on normaalne nähtus, kuid see ärritab ja hirmutab paljuid
7. Tinnitusest põhjalikumalt
8. Meditatsiooni müsteeriumid
9. Üks uus idee
© Selles ajakirjas olevate mistahes artiklite kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud.
Lugejale
Kõrvakohinast ehk tinnitusest on räägitud meie ajakirjades üsna palju. Ometi on inimestel selle kohta alati küsimusi. Neist peamine on – kuidas sellest vabaneda. Ja alati peame vastama, et vabanemine on võimatu. Seda vähemalt meditsiiniliste vahenditega. Kuid alati lisame juurde, et võimalus toimetulekuks on siiski olemas. Toon näiteks ühe olukorra: kujutage ette inimest, kes tahaks hüpata üle teatud laiusega kraavist. Ta ei suuda seda ja kukub igal üritusel kraavi. Kuid ta hakkab treenima. Püsivalt. Päev-päeva järele. Ja siis saabub ükskord päev, mil ta suudab vaevata ületada kraavi. Mis nüüd juhtus? Inimene on sama ja ka kraav on sama lai, kuid selle ületamine ei tekita talle enam mingit vaeva. Inimene tegi kõik selle heaks, et saavutada eesmärk. Tinnitus ei ole muidugi kraav, kuid ka selle takistuse alistamine on võimalik. Aga ainult sellisel juhul, kui inimene näeb selleks eelnevalt vaeva. Mitte keegi teine ei seeda teda seejuures aidata.
Sellepärast me kinnitame abivajajatele alati – võtke ennast kätte ja tegutsege enda heaolu nimel. Praktika kogu maailmast näitab, et see on võimalik.
Jõudu ja püsivust sellel teel käimiseks!
Sellepärast me kinnitame abivajajatele alati – võtke ennast kätte ja tegutsege enda heaolu nimel. Praktika kogu maailmast näitab, et see on võimalik.
Jõudu ja püsivust sellel teel käimiseks!
Tinnitusele spetsialiseerunud arstide puudumine
Autor Glenn Schweitzer
Tinnitusega elamine võib olla eriti väsitav, kui teie arst ei ole kursis tinnituse ravivõimalustega.
Enamik arste võtab iga päev vastu kümneid patsiente, kellest igaühele pühendatakse 10-15 minutit, ja lõpetab siis töö. Neil on oma elu väljapool tööd ja enamik neist ei kuluta iga minutit oma vabast ajast, et olla kursis viimaste uuringute ja avaldatud erialaste artiklitega kõigi oma praktikas esinevate uudiste kohta. Paljude arstideni lihtsalt ei jõua kunagi uudised tinnituse all kannatavatele inimestele pakutavatest uuematest ravimeetoditest.
Teine probleem on see, et arstid tunnevad end sageli ebamugavalt, kui tegelevad sellise probleemi nagu tinnituse psühholoogiliste ja emotsionaalsete mõjudega. Kuid isegi kui nad on nõustamiseks valmis ja piisavalt kvalifitseeritud, nagu paljude audioloogide puhul, ei saa nad kindlustusandjatelt seda tüüpi teenuse eest hüvitist ja seetõttu väldivad nad seda täielikult. Kõik need tegurid koos tekitavad tinnituse all kannatavatele inimestele suure probleemi: väga vähestel üldarstidel, kõrva-nina-kurguarstidel ja audioloogidel on teadmised ja vahendid tinnituse patsientide tõhusaks raviks. Muidugi on palju erandeid – leidub erakordseid arste ja kuulmisspetsialiste, kes tunnevad tinnitust väga hästi, ja kvalifitseeritud tinnituse spetsialiste, kes on oma praktika täielikult pühendanud tinnitusehaigete ravile. Neid on olemas, kuid arvestades tinnituse laia levikut, on neid siiski vähe.
"Notseebo" efekt ja tinnitus
Kahjuks ei lõpe probleem sellega, et teie arst ei suuda pakkuda piisavat ravi, kui te teda külastate. Enamik inimesi on kuulnud platseeboefektist – nähtusest, mille puhul teile antakse kahjutut, kuid kahjuks ka raviomadusteta preparaati. Kui te usute, et saate tõhusat ravi, annab see positiivse ravitulemuse, isegi kui te tegelikult ei saa mingit ravi. Ainuüksi uskumine, et saate ravi, aktiveerib mingil moel keha kaasasündinud paranemisvõimet. Enamik inimesi aga ei tea, et platseeboefektil on vastand: nähtus, mida nimetatakse notseebo (nocebo) efektiks. See on sama võimas, kuid sellel on hoopis negatiivsed mõjud ja tagajärjed. Kui keegi, kes teie silmis on spetsialist, nagu arst seda olema peab, ütleb teile, et teie haigus kahjustab teid, ja te usute seda, saategi tõenäoliselt kahju. Või teisiti öeldes, kui teile öeldakse, et teie seisundi ravimiseks ei saa midagi teha, ja te seda usute, suurendate selle tulemusel tõenäoliselt oma lootusetust ja meeleheidet.
Meditsiiniline tupiktee ja jõuetuse tunne
Meditsiiniline tupiktee on nähtus, mille puhul arstid rakendavad tahtmatult notseebo-efekti ja mõjutavad lõpuks negatiivselt patsiendi tervist. See, kuidas meditsiinitöötaja patsiendiga tema seisundist räägib, võib oluliselt mõjutada selle patsiendi tervist paremuse või halvemuse poole. Sõnadel on suur jõud, kuid sageli jäetakse see tähelepanuta. Tinnitusehaigete puhul teeb piisava karuteene arst, kes ütleb teile, et ta ei saa teid aidata, eriti kui arvestada, et mingisugune ravi on siiski olemas. Kuid paljud arstid ütlevad kahjuks: "Te peate lihtsalt sellega elama", mida võib tõlgendada kui "Enda abistamiseks ei saa te midagi teha." Ja see on veelgi hullem.
Kui ma esimest korda tinnitushaigetega tööd alustasin, arvasin, et kannatuste nõiaring algab alati hirmust. Kuid ma sain aru, et eksisin. Hirmul on kindlasti oma roll, kuid hirm ei teki tühjast kohast. Iga probleemse tinnituse juhtumi keskmes on jõuetus. Iga tinnituse emotsionaalne ja psühholoogiline mõju võib tuleneda jõuetuse tundest, mis paneb teid end lootusetuna tundma, kui külastasite arsti, kes on just öelnud teile, et ei tema ega teie ise saa midagi teha. Kui arst kinnitab teile, et olete võimetu ennast aitama, võib sellest saada teie reaalsus. Paljud haiged lihtsalt lõpetavad enda abistamise. Ja see ongi esimene takistus, millega tinnituse all kannataja tõenäoliselt silmitsi seisab.
Dr. Google ja sümptomite iseseisva uurimise probleem
Tinnitus on väga levinud ja sageli seotud kuulmislangusega.
Sel hetkel, kui tinnituse patsiendile saab selgeks, et tema jaoks puuduvad selged ravivõimalused või isegi põhiteadmised probleemist, võivad hirm ja ärevus hakata kontrolli alt väljuma. Selle tagajärjel süvenevad kannatused veelgi. Enamiku inimeste jaoks, kui nad pole veel alla andnud, on järgmine loogiline samm alustada ise uurimistöödega. Nad arvavad: "Keegi kuskil peab ometi teadma midagi, mis võib mind aidata." Seetõttu pöörduvad nad kõikvõimsa Google'i poole ja hakkavad otsima vastuseid ja sellega koos lootust.
Kuid lootuse asemel leiavad nad igal sammul segadust ja meeleheidet. Pool sellest, mida nad leiavad, on vastuolus kõige muuga, millest sealsetes artiklites räägitakse, suurem osa sellest on hirmutav ja see kõik tugevdab jõuetuse tunnet.
Paljud inimesed otsivad vastuseid veebipõhistest tinnituse tugirühmade foorumitest ja Facebooki gruppidest, et avastada juhtum juhtumi järel veelgi suuremaid kannatusi. Kahetsusväärne reaalsus on see, et paljud inimesed, kes saavad üle sellistest rasketest terviseprobleemidest nagu tinnitus, lõpetavad tavaliselt foorumites ja gruppides osalemise. Nad lihtsalt lähevad oma eluga edasi. Foorumites jätkavad enamasti need, kes ei ole abi saanud. Ja nii ilmubki arvukalt kaebusi ja kurtmisi, mis annavad selge signaali, et lootust ei ole. Selle tulemusena võivad foorumid ja Facebooki grupid kiiresti muutuda hirmu ja pettumuse võimendajateks. Teised grupiliikmed elavad üle samasuguseid kannatusi, seistes silmitsi samade probleemidega. Lootuse asemel leiavad paljud kannatajad sageli lihtsalt rohkem jõuetust ja vajuvad täiendavasse meeleheitesse. Positiivsed, lootusrikkad ja abivalmid hääled võiksid olla päästvaks õlekõrreks neile, kes ikka veel kannatavad.
Kas tunnete end lõksus?
Mingil hetkel selle teekonna jooksul muutuvad need jõuetuse ja hirmu tunded sügavalt juurdunud uskumusteks, et te olete väljapääsmatus olukorras. Lõppude lõpuks ütles ju teie arst teile selgelt, et te ei saa midagi teha, ja kõik, mida te olete leidnud, näib seda hinnangut kinnitavat. Seda tüüpi takistustega silmitsi seistes võib see tunduda ületamatuna. Pole raske mõista, kuidas tinnituse all kannatav inimene võib lootuse täielikult kaotada. Kuid ometi on lootust – tõelist lootust – püsivaks leevenduseks.
Isegi kui arstiabi pole võimalik, saate oma elukvaliteedi täielikult taastada vaimse protsessi kaudu, mida nimetatakse harjumiseks. Ja selle protsessi hõlbustamiseks on palju viise. Aga kui keegi teile sellest kunagi ei räägi, kuidas te siis teaksite? Ja kuidas saate selle lootuse idee omaks võtta, kui olete nii kaua uskunud, et teie olukord on lootusetu?
Kui teile näidatakse taastumisvõimalust, ei pruugi te saada aru, mida näete. Lihtne on tunda, et olete tinnituse lõksus. Võite tunda end abituna ja lootusetuna ning teie mõttemaailma valitsevad negatiivsed mõtted. Uuringud näitavad, et kognitiiv-käitumuslik teraapia võib aidata leevendada tinnituse emotsionaalset mõju, sealhulgas negatiivset mõtlemist.
Enese eest hoolitsemise ja lootuse omamise tähtsus
Kui arvestada kõiki selle pusle tükke, ei ole ime, et inimesed, kes kannatavad tinnituse all, on kaotanud lootuse. Ja selle kõige traagika seisneb selles, et see ei pea nii olema. Kui arstid muudaksid oma kivinenud arusaama tinnitusest, näidates mingitki väljapääsu sellest olukorrast, saaks tohutul hulgal kannatusi üleöö kaotada.
Vaatamata igale takistusele, millega tinnituse all kannataja võib silmitsi seista, on leevendus siiski võimalik ja see on alati olnud. Alati oli lootust, isegi kui te seda seni ei teadnud. Kuni asjad ei muutu, peame tinnituse patsientidena olema iseenda parimad eestkõnelejad ja töötama välja toimetulekustrateegiad. Kui teil on kuulmislangus ja tinnitus ning olete seda siiani eiranud, leppige nüüd sellega, et need on nüüdsest teie elu lahutamatud kaaslased. Tõsiasjade jaatamine võib sageli olla esimeseks oluliseks sammuks. Samuti peame otsima arste, kes annavad meile lootust ja näitavad üles kannatlikkust ja osavõtlikkust. Ja see võib tähendada, et peame küsima teise, kolmanda või isegi neljanda või viienda arsti arvamust.
Peame vältima teabeallikaid, mis täidavad meid hirmuga. Kui üks ravivõimalus ei ole piisavalt tõhus, peame proovima teisi. Me ei tohi kunagi alla anda. Peame leidma inimesi, kellel on õnnestunud võita tinnitus, ja nende edust õppima.
Ja me peame kindlasti meeles pidama, kui raske olukord ka ei tunduks, lootus on alati olemas.
Inglise keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Tinnitusega elamine võib olla eriti väsitav, kui teie arst ei ole kursis tinnituse ravivõimalustega.
Enamik arste võtab iga päev vastu kümneid patsiente, kellest igaühele pühendatakse 10-15 minutit, ja lõpetab siis töö. Neil on oma elu väljapool tööd ja enamik neist ei kuluta iga minutit oma vabast ajast, et olla kursis viimaste uuringute ja avaldatud erialaste artiklitega kõigi oma praktikas esinevate uudiste kohta. Paljude arstideni lihtsalt ei jõua kunagi uudised tinnituse all kannatavatele inimestele pakutavatest uuematest ravimeetoditest.
Teine probleem on see, et arstid tunnevad end sageli ebamugavalt, kui tegelevad sellise probleemi nagu tinnituse psühholoogiliste ja emotsionaalsete mõjudega. Kuid isegi kui nad on nõustamiseks valmis ja piisavalt kvalifitseeritud, nagu paljude audioloogide puhul, ei saa nad kindlustusandjatelt seda tüüpi teenuse eest hüvitist ja seetõttu väldivad nad seda täielikult. Kõik need tegurid koos tekitavad tinnituse all kannatavatele inimestele suure probleemi: väga vähestel üldarstidel, kõrva-nina-kurguarstidel ja audioloogidel on teadmised ja vahendid tinnituse patsientide tõhusaks raviks. Muidugi on palju erandeid – leidub erakordseid arste ja kuulmisspetsialiste, kes tunnevad tinnitust väga hästi, ja kvalifitseeritud tinnituse spetsialiste, kes on oma praktika täielikult pühendanud tinnitusehaigete ravile. Neid on olemas, kuid arvestades tinnituse laia levikut, on neid siiski vähe.
"Notseebo" efekt ja tinnitus
Kahjuks ei lõpe probleem sellega, et teie arst ei suuda pakkuda piisavat ravi, kui te teda külastate. Enamik inimesi on kuulnud platseeboefektist – nähtusest, mille puhul teile antakse kahjutut, kuid kahjuks ka raviomadusteta preparaati. Kui te usute, et saate tõhusat ravi, annab see positiivse ravitulemuse, isegi kui te tegelikult ei saa mingit ravi. Ainuüksi uskumine, et saate ravi, aktiveerib mingil moel keha kaasasündinud paranemisvõimet. Enamik inimesi aga ei tea, et platseeboefektil on vastand: nähtus, mida nimetatakse notseebo (nocebo) efektiks. See on sama võimas, kuid sellel on hoopis negatiivsed mõjud ja tagajärjed. Kui keegi, kes teie silmis on spetsialist, nagu arst seda olema peab, ütleb teile, et teie haigus kahjustab teid, ja te usute seda, saategi tõenäoliselt kahju. Või teisiti öeldes, kui teile öeldakse, et teie seisundi ravimiseks ei saa midagi teha, ja te seda usute, suurendate selle tulemusel tõenäoliselt oma lootusetust ja meeleheidet.
Meditsiiniline tupiktee ja jõuetuse tunne
Meditsiiniline tupiktee on nähtus, mille puhul arstid rakendavad tahtmatult notseebo-efekti ja mõjutavad lõpuks negatiivselt patsiendi tervist. See, kuidas meditsiinitöötaja patsiendiga tema seisundist räägib, võib oluliselt mõjutada selle patsiendi tervist paremuse või halvemuse poole. Sõnadel on suur jõud, kuid sageli jäetakse see tähelepanuta. Tinnitusehaigete puhul teeb piisava karuteene arst, kes ütleb teile, et ta ei saa teid aidata, eriti kui arvestada, et mingisugune ravi on siiski olemas. Kuid paljud arstid ütlevad kahjuks: "Te peate lihtsalt sellega elama", mida võib tõlgendada kui "Enda abistamiseks ei saa te midagi teha." Ja see on veelgi hullem.
Kui ma esimest korda tinnitushaigetega tööd alustasin, arvasin, et kannatuste nõiaring algab alati hirmust. Kuid ma sain aru, et eksisin. Hirmul on kindlasti oma roll, kuid hirm ei teki tühjast kohast. Iga probleemse tinnituse juhtumi keskmes on jõuetus. Iga tinnituse emotsionaalne ja psühholoogiline mõju võib tuleneda jõuetuse tundest, mis paneb teid end lootusetuna tundma, kui külastasite arsti, kes on just öelnud teile, et ei tema ega teie ise saa midagi teha. Kui arst kinnitab teile, et olete võimetu ennast aitama, võib sellest saada teie reaalsus. Paljud haiged lihtsalt lõpetavad enda abistamise. Ja see ongi esimene takistus, millega tinnituse all kannataja tõenäoliselt silmitsi seisab.
Dr. Google ja sümptomite iseseisva uurimise probleem
Tinnitus on väga levinud ja sageli seotud kuulmislangusega.
Sel hetkel, kui tinnituse patsiendile saab selgeks, et tema jaoks puuduvad selged ravivõimalused või isegi põhiteadmised probleemist, võivad hirm ja ärevus hakata kontrolli alt väljuma. Selle tagajärjel süvenevad kannatused veelgi. Enamiku inimeste jaoks, kui nad pole veel alla andnud, on järgmine loogiline samm alustada ise uurimistöödega. Nad arvavad: "Keegi kuskil peab ometi teadma midagi, mis võib mind aidata." Seetõttu pöörduvad nad kõikvõimsa Google'i poole ja hakkavad otsima vastuseid ja sellega koos lootust.
Kuid lootuse asemel leiavad nad igal sammul segadust ja meeleheidet. Pool sellest, mida nad leiavad, on vastuolus kõige muuga, millest sealsetes artiklites räägitakse, suurem osa sellest on hirmutav ja see kõik tugevdab jõuetuse tunnet.
Paljud inimesed otsivad vastuseid veebipõhistest tinnituse tugirühmade foorumitest ja Facebooki gruppidest, et avastada juhtum juhtumi järel veelgi suuremaid kannatusi. Kahetsusväärne reaalsus on see, et paljud inimesed, kes saavad üle sellistest rasketest terviseprobleemidest nagu tinnitus, lõpetavad tavaliselt foorumites ja gruppides osalemise. Nad lihtsalt lähevad oma eluga edasi. Foorumites jätkavad enamasti need, kes ei ole abi saanud. Ja nii ilmubki arvukalt kaebusi ja kurtmisi, mis annavad selge signaali, et lootust ei ole. Selle tulemusena võivad foorumid ja Facebooki grupid kiiresti muutuda hirmu ja pettumuse võimendajateks. Teised grupiliikmed elavad üle samasuguseid kannatusi, seistes silmitsi samade probleemidega. Lootuse asemel leiavad paljud kannatajad sageli lihtsalt rohkem jõuetust ja vajuvad täiendavasse meeleheitesse. Positiivsed, lootusrikkad ja abivalmid hääled võiksid olla päästvaks õlekõrreks neile, kes ikka veel kannatavad.
Kas tunnete end lõksus?
Mingil hetkel selle teekonna jooksul muutuvad need jõuetuse ja hirmu tunded sügavalt juurdunud uskumusteks, et te olete väljapääsmatus olukorras. Lõppude lõpuks ütles ju teie arst teile selgelt, et te ei saa midagi teha, ja kõik, mida te olete leidnud, näib seda hinnangut kinnitavat. Seda tüüpi takistustega silmitsi seistes võib see tunduda ületamatuna. Pole raske mõista, kuidas tinnituse all kannatav inimene võib lootuse täielikult kaotada. Kuid ometi on lootust – tõelist lootust – püsivaks leevenduseks.
Isegi kui arstiabi pole võimalik, saate oma elukvaliteedi täielikult taastada vaimse protsessi kaudu, mida nimetatakse harjumiseks. Ja selle protsessi hõlbustamiseks on palju viise. Aga kui keegi teile sellest kunagi ei räägi, kuidas te siis teaksite? Ja kuidas saate selle lootuse idee omaks võtta, kui olete nii kaua uskunud, et teie olukord on lootusetu?
Kui teile näidatakse taastumisvõimalust, ei pruugi te saada aru, mida näete. Lihtne on tunda, et olete tinnituse lõksus. Võite tunda end abituna ja lootusetuna ning teie mõttemaailma valitsevad negatiivsed mõtted. Uuringud näitavad, et kognitiiv-käitumuslik teraapia võib aidata leevendada tinnituse emotsionaalset mõju, sealhulgas negatiivset mõtlemist.
Enese eest hoolitsemise ja lootuse omamise tähtsus
Kui arvestada kõiki selle pusle tükke, ei ole ime, et inimesed, kes kannatavad tinnituse all, on kaotanud lootuse. Ja selle kõige traagika seisneb selles, et see ei pea nii olema. Kui arstid muudaksid oma kivinenud arusaama tinnitusest, näidates mingitki väljapääsu sellest olukorrast, saaks tohutul hulgal kannatusi üleöö kaotada.
Vaatamata igale takistusele, millega tinnituse all kannataja võib silmitsi seista, on leevendus siiski võimalik ja see on alati olnud. Alati oli lootust, isegi kui te seda seni ei teadnud. Kuni asjad ei muutu, peame tinnituse patsientidena olema iseenda parimad eestkõnelejad ja töötama välja toimetulekustrateegiad. Kui teil on kuulmislangus ja tinnitus ning olete seda siiani eiranud, leppige nüüd sellega, et need on nüüdsest teie elu lahutamatud kaaslased. Tõsiasjade jaatamine võib sageli olla esimeseks oluliseks sammuks. Samuti peame otsima arste, kes annavad meile lootust ja näitavad üles kannatlikkust ja osavõtlikkust. Ja see võib tähendada, et peame küsima teise, kolmanda või isegi neljanda või viienda arsti arvamust.
Peame vältima teabeallikaid, mis täidavad meid hirmuga. Kui üks ravivõimalus ei ole piisavalt tõhus, peame proovima teisi. Me ei tohi kunagi alla anda. Peame leidma inimesi, kellel on õnnestunud võita tinnitus, ja nende edust õppima.
Ja me peame kindlasti meeles pidama, kui raske olukord ka ei tunduks, lootus on alati olemas.
Inglise keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Tinnituse seos enesetappudega
Paljude inimeste jaoks ei ole tinnitus tõsiseks probleemiks. Seda peetakse pigem tüütuks kõrvalnähtuseks, kui elukvaliteeti halvendavaks teguriks. Siiski on maailmas arvukalt inimesi, kes kannatavad tinnituse all, mis viib nad lõpuks äärmusliku lahenduseni – enesetapuni. Vaja on rohkem uuringuid, kuid ka sellised 2016. aastal avaldatud uuringud näitavad, et tinnitusega inimestel on suurem suitsiidimõtete ja enesetapukatsete määr võrreldes inimestega, kellel tinnitus puudub.
Tinnitust on päevast päeva äärmiselt ebameeldiv kogeda ning teabe, ravivõimaluste ja üldsuse teadlikkuse puudumine ei tule sellele kasuks. Tinnituse all kannatajad peaksid teadma, et nad ei ole üksi ja et nende tinnitus võib olla vähem häiriv.
Nagu paljude krooniliste haiguste puhul, on ka tinnituse puhul suur tähtsus inimese vaimsel tervisel. Küsimus ei ole ainult sümptomitega toimetulekus. See on sisemise kindluse ja vastupidavuse leidmine, hoolimata sellest, kas tinnitus kunagi jäädavalt taandub. Kui inimese vaimne tasakaal ei ole paigas, võib olla tulemuseks depressioon. Ja depressioon on teadaolevalt üks suurematest enesetappude põhjustajatest. Põhjusena seejuures läheb kirja mitte tinnitus, mis depressiooni põhjustas, vaid depressioon ise.
Enesetapumõtted võivad üles kerkida alati, kui inimene tunneb sügavat häbi, lootusetust või eraldatust teistest inimestest. Selline olukord ei pruugi vastata kliinilise depressiooni või mõne muu psühhiaatrilise häire standardmääratlusele, kuid sellegipoolest on oluline rääkida spetsialistiga ja viia läbi uuringuid. Inimene on haavatav meeleheitele, kui ta tunneb end üksikuna või lõksus olulise probleemiga, mida ta ei suuda lahendada. Paljud inimesed hauvad enesetapumõtteid aastaid, tegemata sellegipoolest mingit konkreetset plaani või katset. Kuid kahjuks võib kriitiline olukord tekkida hetkega, mille peale inimese tegutsemine muutub automaatseks ja ta viib ellu ammu kavatsetud plaani. "Kui tinnitusega inimesel tekivad enesetapumõtted, on esimene samm selles suunas juba astutud ja see säilib alateadvuses, kui pääsetee," ütles Glenn Schweitzer, raamatu Rewiring Tinnitus autor ja Healthy Hearing autor. "Sellisel juhul on ülimalt oluline, et inimesele selgitatakse, et alati on lootust – on palju tinnituse ravimeetodeid, mis aitavad parandada elukvaliteeti ja püsivat leevendust on võimalik saavutada vaimse protsessi kaudu, mida nimetatakse harjumiseks. Võite jõuda tasemeni, kus see ei häiri teid enam, kus teie aju lihtsalt filtreerib selle teie teadvusest välja nagu kõik muud väheolulised taustahelid.”
Missugune on seos tinnituse ja enesetapu vahel?
Stockholmi rahvatervise kohordi (SPHC) läbi viidud ja ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud uuringu kohaselt on püsiv tinnitus seotud enesetapujuhtumite sagenemisega, eriti naiste seas. SPHC teadlased küsitlesid umbes 70 000 inimest, et teha kindlaks seos tinnituse ja enesetapu vahel (usaldusväärsete teaduslike lõpptulemuste saamiseks oleks vaja väga laialdasi uuringuid).
Siin on mõned tulemused:
22,5%-l küsitluses osalejatest esines tinnitust. Enesetapukatseid juhtus 9%-l tõsise või raske tinnitusega naistest. Raske tinnitusega meestest oli enesetapukatse teinud 5,5%. Vaid 2,1% osalejatest teatas, et nende tinnituse oli diagnoosinud kuulmisspetsialist. On ilmne, et tinnitust põdevatel naistel on suurem enesetappude määr ja teadlased püüavad selle poole, et niihästi diagnoosimine kui ka võimalikud leevendused oleksid kättesaadavad. Need tulemused viitavad ka sellele, et suur osa tinnitust põdevatest inimestest ei saa õiget diagnoosi ega professionaalset abi, mille tõttu neil puudub ülevaade oma tervislikust olukorrast. Paljud inimesed saavad leevendust kuuldeaparaate ja muid ravimeetodeid kasutades.
Kas need tulemused on kohaldatavad kogu maailmas?
Enne laiaulatuslike üldistuste tegemist tuleb seda uuringut korrata maailma eri piirkondades, kus on erinevad tingimused ja populatsiooni suurus. Midagi sellist ei ole tehtud näiteks Aafrikas, paljudes Aasia riikides ja Lõuna-Ameerikas. Senikaua, kui need uuringud katavad kogu maailma, peame seniseid tulemusi tõsiselt võtma.
Mida see uuring soovitab?
Uuring ei selgitanud välja, miks naistel oli enesetappude või enesetapukatsete määr suurem kui meestel, kuid see oli kindlasti fakt, mida tuleb arvesse võtta. Muidugi on erinevaid võimalikke seletusi, kuid andmetes pole midagi, mis tooks ühegi neist selgitustest välja rohkem või vähem tõenäolisena. Üldise arvamuse kohaselt on see tingitud naiste nõrgemast närvikavast, mis teeb nad vastuvõtlikumaks depressioonile.
Mõned asjad, mida tähele panna: Mitte kõik tinnitused pole "rasked"
Tinnitus võib olla kerge või raske või midagi nende vahepealset. Uuringute kohaselt esineb tõeliselt rasket tinnitust väga harva. Valdaval enamusel tinnitust kogenud inimestel ei ole "rasket" tinnitust, kuigi see nende endi arvates seda on. Kuid ka kergematel juhtudel on loomulikult omad väljakutsed. Kuid tinnituse all kannatajate enesetapuriskid oli oluliselt suuremad nende inimeste puhul, kellel esinesid mitte ainult rasked, vaid ka tõsised tinnituse sümptomid.
Diagnoosi olid saanud vaid väike arv vastajaid
Võimalik, et selle uuringu järgmine kõige šokeerivam järeldus on see, et üsna vähestel inimestel diagnoositi ametlikult tinnitus. Kuigi neil esinesid mõõdukad või isegi rasked sümptomid, ei olnud neile seda haigusloosse märgitud. Õigeaegne diagnoos koos vastava selgitusega on võib-olla kõige olulisem võimalus ja üks parimaid viise enesetappude või muude terviseprobleemide samaaegseks vähendamiseks. Siin on mõned arvukatest eelistest, mis tinnituse ravist tulenevad:
- Need, kellel on diagnoositud tinnitus, saavad õppida oma sümptomeid paremini kontrollima.
- Tinnitus on sageli märk kuulmiskahjustusest, mida saab (ja tuleb) ravida.
- Mõned tinnituse puhul kasutatavad ravimeetodid aitavad ka depressiooni korral.
Hinnanguliselt on 90 protsendil tinnituse all kannatavatest inimestest kuulmiskahjustus ja uuringud näitavad, et kuuldeaparaadid aitavad leevendada tinnituse sümptomeid. Kontrollige oma kuulmist ja hankige kuuldeaparaadid kuulmise parandamiseks. Umbes 42 protsendil uuringus osalenud tinnituse patsientidest oli ka kuulmislangus. Kui olete mures oma vaimse seisundi pärast, võivad kuuldeaparaadid probleemi muuta vähemtähtsaks. Uuringud näitavad, et enesetapumõtted on seotud ka tõsise kuulmislangusega. Üks põhjus on see, et kuulmislangus võib põhjustada sotsiaalse eraldatuse või tõrjutuse tunde. Tänapäeval on enamik kuuldeaparaate varustatud tinnitusmaskeritega, millest on võimalik abi saada. Paluge oma audioloogil teile seda demonstreerida.
Tinnituse tekkimiseks on mitmeid meditsiinilisi põhjuseid, kuid paljudel juhtudel jääb põhjus ebaselgeks. Riskifaktoriteks on liigne kokkupuude valju müraga, kuulmislangus, kõrvapõletikud, mõned ravimid, pea- või seljatrauma ning ärevus ja depressioon. Harvadel juhtudel võib probleemi vallandada kasvaja või tsüst, mis avaldab survet kuulmisnärvile. Samuti võib kaasa aidata vaigu kogunemine kuulmekäiku. Kasvaja või vaigu eemaldamisel võib tinnitus kaduda.
Harvardiga seotud Massachusettsi Eye and Ear Laueri tinnituse uurimiskeskuse direktori Daniel Polley sõnul tekivad fantoomhelid, kui kõrva ja aju ühendav kuulmisnärv hakkab nö. narmendama ega edasta enam täielikult elektrilisi impulsse ajus paiknevasse kuulmiskeskusesse.. "Mõnede inimeste aju püüab seda puudujääki kompenseerida sisemise helitajumise suurendamisega," selgitas Polley Harvardi meditsiinikooli väljaandes. "Tundlikkuse „nupud” keeratakse põhja ja häälestatakse aju tajuma olematuid helisid, samamoodi nagu mikrofon tekitab heli, kui see on kõlarile liiga lähedal." Praegu pole tinnituse mõõtmiseks objektiivset testi ja uuring toimub patsiendi sõnadest ja enesetundest lähtudes, mis ei pruugi olla täpsed. Polley labor katsetab kuulmistestide, silmaliigutuste ja ajutegevuse arvutianalüüsiga, et teadlased näeksid, mis toimub, kui inimesed kogevad tinnitust.
Tõlge inglise keelest: Heinar Kudevita
Vali tinnitus on viinud isegi enesetapuni
Kirsi Hiekkala 19.05.2015 10:00 | Värskendatud 7.01.2020
Umbes 10–20 protsenti inimestest kogeb tinnitust. Kaks protsenti elanikkonnast kannatab tugeva tinnituse all, mis muudab igapäevaelu põrguks.
- Tinnitus ja ärevus moodustavad suletud ringi, mis toidab ennast ise. Inimene ei saa puhata. Tean juhtumeid, kus vähemalt üheks enesetapu põhjuseks on olnud pidev piinav tinnitus, ütleb kõrva-nina-kurguhaiguste spetsialist, meditsiinidoktor Marja Estola.
Mõnda tinnituse sümptomit võib seostada ka muude helide, näiteks teise inimese kõne, ebamugavaks muutumisega. Selleks ajaks on tinnitusega seotud kahjude määr juba märkimisväärne, kuna see piirab tugevalt sotsiaalset elu. - Tinnitus ei pruugi olla seotud kuulmisega, kuid võib kuulmist häirida. Täiskasvanud ohustatud elanikkonna hulgas on ehitus- või metallitöölised, sõjaväelased ja muusikud. Praegune arusaam tinnituse põhjustest on see, et tinnitus saab alguse ajust. Aju tasandil ilmneb tinnitus teatavasti konkreetses tuumapiirkonnas. Näiteks kõrva ehituses erinevusi tinnituse all kannatavate ja mittekannatavate vahel ei ole leitud. Kui tinnitus algab pähe saadud löögi tagajärjel, on oluline, et tinnitust hakataks ravima kohe, mitte kuude pärast. Püsivate kõrvalnähtude vältimiseks tuleks hüperbaarilist hapnikuravi (ülerõhuravi. Tõlk.) alustada mõne päeva või hiljemalt paari nädala jooksul. - Hüperbaariline hapnik hoiab vigastatud rakud elus ja need taastub õnnetusest ega hävine. See vähendab kuulmislanguse astet, kui aju ei tekita puuduvas kuulmispiirkonnas lisaheli ehk tinnitust.
Dr. Estola on oma tinnitust kontrolli all hoidnud kvaliteetse pearingluse raviks kasutatavate harjutuste seeriaga, mida ta teeb paar korda nädalas.
Tinnituse raviks kasutatakse erinevaid meetodeid. Levinuimad on erinevad helid, näiteks tinnitusmaskerite poolt tekitatud helid, aga ka taustamuusika kuulamine kõrvaklappidest või raadiost. Vastuheliteraapiat tuleb pidevalt kasutada vähemalt poolteist aastat, sest selle efektiivsuse aluseks on aju treenimine välistama olulist infot pidevast tinnitushelist. Kui teie kuulmine on nõrgenenud, võite tinnituse raviks kasutada ka korralikult väljareguleeritud kuuldeaparaati. Kuuldeaparaat võimendab õigeid helisid, mistõttu ei ole tinnituse tekitatud häirivad helid nii valjud, vaid jäävad keskkonna poolt tekitatud helitausta varju.
https://www.ess.fi/paikalliset/328326
Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Dr. Marja Estola on kahtlemata Soome parim asjatundja tinnituse alal. Ta on avaldanud arvukalt artikleid tinnitusest. Seda kurvem on tõdeda, et peale tema pensionilejäämist ei ole Soomes tema töö jätkajaid.
Tõlkija
Umbes 10–20 protsenti inimestest kogeb tinnitust. Kaks protsenti elanikkonnast kannatab tugeva tinnituse all, mis muudab igapäevaelu põrguks.
- Tinnitus ja ärevus moodustavad suletud ringi, mis toidab ennast ise. Inimene ei saa puhata. Tean juhtumeid, kus vähemalt üheks enesetapu põhjuseks on olnud pidev piinav tinnitus, ütleb kõrva-nina-kurguhaiguste spetsialist, meditsiinidoktor Marja Estola.
Mõnda tinnituse sümptomit võib seostada ka muude helide, näiteks teise inimese kõne, ebamugavaks muutumisega. Selleks ajaks on tinnitusega seotud kahjude määr juba märkimisväärne, kuna see piirab tugevalt sotsiaalset elu. - Tinnitus ei pruugi olla seotud kuulmisega, kuid võib kuulmist häirida. Täiskasvanud ohustatud elanikkonna hulgas on ehitus- või metallitöölised, sõjaväelased ja muusikud. Praegune arusaam tinnituse põhjustest on see, et tinnitus saab alguse ajust. Aju tasandil ilmneb tinnitus teatavasti konkreetses tuumapiirkonnas. Näiteks kõrva ehituses erinevusi tinnituse all kannatavate ja mittekannatavate vahel ei ole leitud. Kui tinnitus algab pähe saadud löögi tagajärjel, on oluline, et tinnitust hakataks ravima kohe, mitte kuude pärast. Püsivate kõrvalnähtude vältimiseks tuleks hüperbaarilist hapnikuravi (ülerõhuravi. Tõlk.) alustada mõne päeva või hiljemalt paari nädala jooksul. - Hüperbaariline hapnik hoiab vigastatud rakud elus ja need taastub õnnetusest ega hävine. See vähendab kuulmislanguse astet, kui aju ei tekita puuduvas kuulmispiirkonnas lisaheli ehk tinnitust.
Dr. Estola on oma tinnitust kontrolli all hoidnud kvaliteetse pearingluse raviks kasutatavate harjutuste seeriaga, mida ta teeb paar korda nädalas.
Tinnituse raviks kasutatakse erinevaid meetodeid. Levinuimad on erinevad helid, näiteks tinnitusmaskerite poolt tekitatud helid, aga ka taustamuusika kuulamine kõrvaklappidest või raadiost. Vastuheliteraapiat tuleb pidevalt kasutada vähemalt poolteist aastat, sest selle efektiivsuse aluseks on aju treenimine välistama olulist infot pidevast tinnitushelist. Kui teie kuulmine on nõrgenenud, võite tinnituse raviks kasutada ka korralikult väljareguleeritud kuuldeaparaati. Kuuldeaparaat võimendab õigeid helisid, mistõttu ei ole tinnituse tekitatud häirivad helid nii valjud, vaid jäävad keskkonna poolt tekitatud helitausta varju.
https://www.ess.fi/paikalliset/328326
Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Dr. Marja Estola on kahtlemata Soome parim asjatundja tinnituse alal. Ta on avaldanud arvukalt artikleid tinnitusest. Seda kurvem on tõdeda, et peale tema pensionilejäämist ei ole Soomes tema töö jätkajaid.
Tõlkija
Tinnitus on Lõuna-Euroopas peamine enesetappude põhjus
STUDIO55.FI> TERVIS AVALDATUD 05.02.2015
Studio55.fi saates käinud kõrva-nina-kurguarst Jukka Ylikoski ütles, et tinnitus pole probleem ainult noorte, vaid ka eakate jaoks. Kas teid mõnikord häirib vingumine või ulgumine kõrvus? Teil võib olla tekkinud tinnitus. Emeriitprofessor Jukka Ylikoski sõnul võib tinnitus olla lisaks kõrgele vingumisele ka madalsageduslik, kahin, ragin või muu häiriv heli. Kõigil on aga ühine see, et need helid ei tule ühestki olemasolevast heliallikast. - Viimased uuringud näitavad, et vähemalt kroonilistel juhtudel võib tekkida selline kummitusheli ehk fantoomiheli (mis on võrreldav kummitusvaluga pärast jäseme amputatsiooni), ütleb Ylikoski.
Kuigi tinnitus võib tunduda tüütult tõeline, on heli tegelikult tingitud aju kuulmisraja närvivõrkude üleaktiivsusest. Vananemise või vigastuse tagajärjel väheneb kuulmisimpulsside vool kõrvast ajju, mistõttu nõrgeneb ka impulsse pärssiv süsteem. See omakorda põhjustab nn filtrite tõrke, tekitades informatsiooni mõttes tarbetu ja arusaamatu heli ehk tinnituse. Nii et teatud mõttes me kuuleme kogu aeg mingit kõrvalheli, mida nimetatakse tinnituseks, kuid tavaliselt terve kõrv seda heli ei registreeri ega suuna aju kuulmiskeskusesse.
Pidev kokkupuude valju müraga ei ole tinnituse ainus põhjus. Samuti võib mõni minut müra või üks kõva pauk põhjustada närvivõrkude häireid. Ylikoski sõnul esineb tinnitusest põhjustatud kuulmishäiret isegi sagedamini, kui tegelikku kuulmislangust. Pidev müra võib olla tõeline stressitekitaja. Enamasti võib see põhjustada unehäireid ja depressiooni. Helistress põhjustab lakkamatu ringkäigu, mis võib halvimal juhul viia dramaatiliste sündmusteni. - Näiteks Lõuna-Euroopas see on peamine vanemate inimeste enesetappude põhjus.
https://www.studio55.fi/terveys/article/professori-tinnitus-etela-euroopassa-merkittava-itsemurhien-syy/4757802
Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Studio55.fi saates käinud kõrva-nina-kurguarst Jukka Ylikoski ütles, et tinnitus pole probleem ainult noorte, vaid ka eakate jaoks. Kas teid mõnikord häirib vingumine või ulgumine kõrvus? Teil võib olla tekkinud tinnitus. Emeriitprofessor Jukka Ylikoski sõnul võib tinnitus olla lisaks kõrgele vingumisele ka madalsageduslik, kahin, ragin või muu häiriv heli. Kõigil on aga ühine see, et need helid ei tule ühestki olemasolevast heliallikast. - Viimased uuringud näitavad, et vähemalt kroonilistel juhtudel võib tekkida selline kummitusheli ehk fantoomiheli (mis on võrreldav kummitusvaluga pärast jäseme amputatsiooni), ütleb Ylikoski.
Kuigi tinnitus võib tunduda tüütult tõeline, on heli tegelikult tingitud aju kuulmisraja närvivõrkude üleaktiivsusest. Vananemise või vigastuse tagajärjel väheneb kuulmisimpulsside vool kõrvast ajju, mistõttu nõrgeneb ka impulsse pärssiv süsteem. See omakorda põhjustab nn filtrite tõrke, tekitades informatsiooni mõttes tarbetu ja arusaamatu heli ehk tinnituse. Nii et teatud mõttes me kuuleme kogu aeg mingit kõrvalheli, mida nimetatakse tinnituseks, kuid tavaliselt terve kõrv seda heli ei registreeri ega suuna aju kuulmiskeskusesse.
Pidev kokkupuude valju müraga ei ole tinnituse ainus põhjus. Samuti võib mõni minut müra või üks kõva pauk põhjustada närvivõrkude häireid. Ylikoski sõnul esineb tinnitusest põhjustatud kuulmishäiret isegi sagedamini, kui tegelikku kuulmislangust. Pidev müra võib olla tõeline stressitekitaja. Enamasti võib see põhjustada unehäireid ja depressiooni. Helistress põhjustab lakkamatu ringkäigu, mis võib halvimal juhul viia dramaatiliste sündmusteni. - Näiteks Lõuna-Euroopas see on peamine vanemate inimeste enesetappude põhjus.
https://www.studio55.fi/terveys/article/professori-tinnitus-etela-euroopassa-merkittava-itsemurhien-syy/4757802
Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Tinnitus on normaalne nähtus, kuid see hirmutab ja ärritab paljuid
– Piisavalt vaikses keskkonnas kuuleb kohinat kõrvades üle 90% inimestest, räägib Kuulmisliidu peaarst Mari Havia.
Seda heli nimetatakse tinnituseks. See on subjektiivne nähtus, mis tähendab, et ainult inimene ise tajub seda.
– Väga harva võib vastavate seadmetega kuuda tinnitust ka kõrvalseisja. Sellisel juhul on tegemist inimese veresoonkonna poolt esilekutsutud reaalse heliga. Oma 20 -aastase töökogemuse jooksul olen kohanud vaid ühte sellist juhust.
Aeg-ajalt esineb tinnitust umbes 40% normaalse kuulmisega inimesel.
– Tegelikult on tinnitus kuulmisraja elektriliste impulsside tulemus. See on täiesti normaalne nähtus ega ole mingi haiguse sümptom. Iseasi on see, kas selline tinnitus härib normaalset elutegevust. Kui jah, siis on sellega seotud mingi muu tagaplaanil olev tervislik probleem, mis põhjustab tundlikkust tinnituse suhtes. Peamiselt on selleks stress või depressioon, räägib Havia.
Ära lase tinnitusel ennast häirida
Kuid kas tinnitust saab ravida?
– Ei ole muud võimalust, kui proovida parandada oma üldist tervislikku olukorda. Koos füüsilise võimekuse suurenemisega paraneb tavaliselt ka vaimne tervislikkus. Tinnitus on tihti suletud ring – stress kutsub esile tinnituse ja see omakorda lisab stressi. Tulemusena põhjustab kogu protsess hirmutunnet ning nii ei vabanegi inimene tinnitusest. Abiks on siin tavaliselt tinnituse olemuse selgitamine.
– On väga oluline, et inimene läbib põhjaliku tervisekontrolli, mille hulgas on esikohal kuulmistestid. Selliselt kaotab tinnitus oma ohtlikkuse inimese teadvuses ja saab alguse tinnitusega harjumine, mis ongi ainuke raviviis. Selle tulemusena muutub tinnitus vähem häirivaks. Sellega lihtsalt harjub.
Näin monen suomalaisen korvat soivat – Lue lääkärin neuvot tinnitukseen – Studio55.fi
Soome keelest tõlkinud Heinar Kudevita
Tinnitusest põhjalikumalt
Tinnitus on kõrvakahjustuse tulemus, mis kergekujulisena on väga levinud, kuid jääb sageli märkamatuks. Raskemana võib see mõjutada elukvaliteeti. Praeguste teadmiste kohaselt on see seotud kuulmissüsteemi eneseaktiivsuse tõusuga, mille kohta on olemas ka objektiivsed tõendid. Tinnitus muutub häirivaks, kui sellesse suhtutakse negatiivselt. Siis tõmbab see endale tähelepanu ja võib põhjustada emotsionaalseid probleeme. Psühhoakustiliselt saab tinnitust iseenesest üsna usaldusväärselt mõõta, kuid selle häirivust saab hinnata vaid patsient ise. Medikamentoosse ja kirurgilise ravi puudumisel on enamikul juhtudest vaja pikaajalist harjumisele suunatud taastusravi. See nõuab vaikuse vältimist, tinnituse poolt tekitatud negatiivsetest emotsioonidest vabanemist ja tähelepanu mujale suunamist.
Tinnitus on kuulmistaju, mis ei ole põhjustatud välisest helist. See tekib kehas kas füüsilise helina, mis kandub kudede kaudu kõrva näiteks lihaspinge korral, või füsioloogilise ärritusena kõrvas ja kuulmissüsteemis. Kerge, vahelduv ja probleemideta tinnitus on üsna tavaline nähtus. Väga häirivana esineb see umbes poolel protsendil elanikkonnast. Tüütu tinnituse all kannatavad inimesed vajavad taastusravi, kuid kahjuks ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu.
Tinnituse teke ja aju funktsionaalne mudel
Laialt levinud kontseptsiooni kohaselt on tinnitus seotud kuulmisnärvi ja kuulmissüsteemi isetalitlusega. Kuulmisnärv ei ole kunagi "vaikne", mis tähendab, et füüsilist ja füsioloogilist vaikust ei eksisteeri organismis kunagi. Selle isetegevusele tavalises helikeskkonnas ei pöörata enamasti tähelepanu, sest inimene on sellega harjunud sündimisest saadik ja seda peetakse loomulikuks. Nii et vaikus on õpitud tajuseisund, mille puhul inimese aju on enesele seda teadvustamata välja filtreerinud kõik organismi poolt tekitatud helid, kuigi need on pidevalt olemas. Olukord muutub, kui olemasolevatele „loomulikele” helidele lisandub uus, senitundmatu heli. Peaaegu kõik võivad aga märgata tinnitust pikemaajalisel viibimisel helikindlas ruumis.
Häiriv tinnitus nõuab sageli kuulmisnärvi ja kuulmissüsteemi eneseaktiivsuse suurendamist, mis tähendab, et aju kuulmiskeskus püüab kompenseerida tinnitusheli poolt vähendatud kuulmist. Inimestel teostatud kuulmisnärvi eneseaktiivsuse elektrilistel mõõtmistel on häiriv muutus leitud olevat seotud aktiivsuse suurenemisega sagedustel 200 ja 1000 Hz ehk siis kõnepiirkonnas.
Kuulmisnärvi autonoomse funktsiooni muutus on kõige sagedamini põhjustatud sisekõrva kahjustusest. Põhjuseks võib olla vananemine, müra, mürgine aine, teatud ravimid, trauma, põletik, vereringehäire või mõni muu sisekõrva kahjustav tegur. Sel juhul on häiritud sisekõrva sensoorsete ja närvirakkude omavaheliste regulatsioonisüsteemide tasakaal ning tagajärjeks on kuulmisnärvi isetegevuse tõus. Kuigi tinnitus ei ole kunagi nii vali, et summutaks tavalise vestluse, on sellel siiski teatav mõju kuulmisteravusele, mille tulemusena aju kuulmiskeskus suurendab kuuldavate helide (sealhulgas ka tinnituse) valjust.
Professor Pavel Jastreboff (1990) on esitanud Pavlovi refleksil põhineva mudeli. Selle kohaselt areneb tinnituse tajumine sellesse suhtumise tulemusena. Käivitavad tegurid võivad olla somaatilised või psühholoogilised. Selle mudeli kohaselt ei põhjusta tinnituse häirivust mitte tinnituse heli valjus iseenesest, vaid sellega seotud negatiivsed emotsionaalsed tunnetused. Häirivatena tajutav tinnitus tõmbab kontrollimatult tähelepanu. See võib viia selleni, et tinnituse all kannatav inimene ei suuda keskenduda, asju meelde jätta ega meenutada ning tema uinumine on raskustega seotud.
Tinnituse all kannatavatel patsientidel võib vastureaktsioonina reaktsioonina tinnituse häirele tekkida depressioon, ärevus ja hirm. Kui need saavad võimust, võib olukord põhjustada vaimse heaolu ja elukvaliteedi languse. Töö ja jõudlus võivad halveneda ning inimestevahelised suhted kannatada.
Tinnituse mõõtmine ja diagnostika
Diagnostika nõuab tinnituse aluseks oleva kõrvakahjustuse põhjuse, asukoha, kvaliteedi ja raskusastme kindlaksmääramist. Mõne protsendi puhul võib tinnitus pärineda kõrva lähedal asuvatest elunditest või kudedest. Sel juhul räägime objektiivsest tinnitusest ja tundliku aparatuuri kasutamisel võib uuringu läbiviija kuulda näiteks pulseerivat heli, mis on põhjustatud vereringe muutustest. Kui tinnitus on asümmeetriline, võib kahtlustada kuulmisnärvi kasvajat, mida esineb küll harva.
Kuulmisläve mõõtmisega määratud kuulmiskahjustus ei peegelda tinnituse kvaliteeti ja raskusastet. Isegi kurtusega lõppev kõrvakahjustus ei põhjusta alati tinnituse olemasolu. Samas võib väga häiriv tinnitus tekkida isegi siis, kui tavaline kuulmislävi on normaalne. Ja teisest küljest ei pea iga kõrvakahjustus tooma kaasa kuulmisläve langust.
Tinnituse heli omadusi saab mõõta psühhoakustiliselt audiomeetriga. Tinnituse kvaliteedi ja intensiivsuse määramine konkretiseerib probleemi nii patsiendi, tema lähedaste kui ka arsti jaoks. Paljud patsiendid kuulevad mitut tinnituse heli korraga või vaheldumisi. Tinnitus võib paikneda ühes kõrvas, olla kuuldav mõlemas korraga või vaheldumisi või patsient tuvastab selle kuskil määramata asukohas peas. Viimasel juhul ei ole tinnituse põhjuseks tingimata ajukahjustus. Kui kuulmisnärvi ärritus on mõlemas kõrvas samasugune, kuuleb patsient tinnitust pea keskosas. Enamasti ei ole tinnitus tugevam kui 20 dB.
Tinnitus on kas puhas heli või mitmest helist koosnev müra. Madal tinnitus on tavaliselt seotud keskkõrvahaigusega. Meniere’i patsiendid kuulevad sageli ka vaikset suminat. Kõrget tinnitust esineb sagedamini teiste sisekõrva häirete puhul, kuid kõrvahaiguse põhjust ei saa tinnituse heli kõrgusest järeldada. Mitmete läbiviidud küsitluste tulemusena on selgunud, et inimesed taluvad üldjuhul madalatoonilist tinnitust paremini, kui kõrgema sagedusega kimedat viletaolist tinnitust.
Kuna tinnitust seostatakse ka mitmete muude heliomadustega, eriti negatiivse tajutava häirivuse, valjuse, teravuse ja emotsionaalseid tundeid tekitavate omadustega, oleks soovitav neid hinnata psühhoakustiliste mõõtmistega. Selliseid meetodeid pole aga kliiniliseks kasutamiseks veel välja töötatud.
Tinnituse uurimise üks eesmärke on objektiivsete mõõtmismeetodite väljatöötamine. Kuna definitsiooni järgi on tegemist inimese poolt kogetud helikogemusega, ei saa seda objektiivselt mõõta, nagu ei saa mõõta ka väliste helidega seotud kuulmistunnetust. Selle asemel on kõrva ja kuulmisaparaadi funktsionaalsete mõõtmistega eesmärk leida tunnused, mis viitaksid tinnitusele. Kuulmisnärvi enesetalituse mõõtmist saab teha ainult operatsiooni ajal, näiteks seoses kuulmisnärvi kasvaja eemaldamisega. Probleem on selles, et muid kõrvakahjustusest põhjustatud muutusi on raske eristada eriti tinnitusega seotud tunnustest.
Kõrvakahjustused põhjustavad lisaks tinnitusele erinevaid kuulmisraskusi ja -häireid. Tinnitusega seoses esineb sageli heliülitundlikkust (hüperakuusiat), mida saab mõõta patsiendi subjektiivse ebameeldivusläve abil. Helitundlikkus põhjustab tülikal juhul fonofoobiat (helikartust), mis võib mõnikord olla isegi tülikam sümptom kui tinnitus. Tinnitus iseenesest kõne kuulmist nimetamisväärselt ei raskenda.
Patsiendi enda hinnangul saab mõõta tinnitusega seotud kahjustuse tunnuseid, nagu tinnituse tunnetus, hajutatus, uinumis- ja keskendumisraskused, mäluhäired ja depressioon. Selleks on välja töötatud vastavad küsimustikud. Ühtki neist ei ole tõlgitud, rakendatud ega laialdasemaks kasutamiseks kinnitatud.
Paljude riikide seadused ja määrused ei tunnista tinnitusest põhjustatud kahjustusi ega kahju määra. Olukord on patsientide jaoks ebamõistlik. Tänapäeval juba hästi väljatöötatud psühhoakustiliste mõõtmistulemuste põhjal peaks tinnituse tervistkahjustav mõju olema aktsepteeritav samamoodi, nagu aktsepteeritakse ka kõrvakahjustuse ebasoodsat mõju samasugustel subjektiivsetel kuulmisläve mõõtmistel põhineva määruse kohaselt.
Ravi
Eeltoodu valguses on mõistetav, et tinnituse kirurgilise ja meditsiinilise ravi võimalused on piiratud. Keskkõrvahaiguse või tinnitust põhjustava kõrvalähedase piirkonna muutuse (nt veresoonte anomaalia) kirurgiline ravi võib tinnitust vähendada või kõrvaldada. Sisekõrva operatsiooniga ei ole võimalik tinnitust vähendada. Kuulmisnärvi läbilõikamine põhjustaks uue vigastuse, mis omakorda võib suurendada kuulmisnärvi ärritust. Selle tulemusena tekkinud olukorda võib võrrelda fantoomvaluga (näit. amputeeritud jäseme puhul).
Kui Meniere’i haiguse sümptomid medikamentoosse raviga leevenevad, võib ka tinnitus väheneda. Kuna ülalkirjeldatud mudeli järgi on tinnitusel ühiseid jooni epilepsiaga, on tinnituse raviks proovitud kasutada ka krambivastaseid ravimeid. Nende tõhususe kohta pole aga veenvaid tõendeid.
Puudulikult on kontrollitud ka võrdlevaid uuringuid hüperbaarse hapnikuravi kohta (barokamber), mida kasutatakse sisekõrva hapnikuvarustuse parandamiseks. Seda meetodit on pakutud välja tinnituse raviks, eriti äkilise kuulmiskaotuse korral. Paljud alternatiivsed ravimeetodid on samuti olnud uuringute objektiks. Naistepuna preparaatide toime on sarnane platseeboga. Väike osa patsientidest võib nõelravist ajutist leevendust saada, kuid sellel ei ole seniste uuringute kohaselt püsivat mõju.
Taastusravi
Harjumisest on saanud rehabilitatsiooni keskne vorm. Taasõppimisteraapia (tinnituse ümberõppeteraapia, TRT) on kõige laialtlevinum harjumisteraapia vorm. See põhineb ülalkirjeldatud Jastreboffi mudelil. Selle lähtepunktiks on heliteraapia, vaikuse vältimine. Vaikses keskkonnas viibides peaks patsient looma endale sobiva (umbes 20–30 dB) helikeskkonna, mis ei ole mõeldud tinnituse heli varjamiseks, vaid kuulmissüsteemi konkureerivate helide varustamiseks. Helikeskkonda saab meeldivaks muuta näiteks muusika või loodushelidega. Kui patsiendil on kuulmislävi selgelt langenud, on heliteraapia tõhususe eelduseks kuuldeaparaadi kasutamine.
Taastusravi edukus sõltub suurel määral patsiendi enda valmisolekust ja aktiivsest osalemisest ravi käigus.
Harjumusravi võtab aega mitu kuud, isegi paar aastat. See põhineb aju võimel programmeerida tinnituse ärritust nii, et sellele ei pöörata enam tähelepanu ja et seni häirivaks peetud tinnitushelidele saab anda teise tähenduse. Ravi on vähendanud tinnituse häirivust 80% võrra kaheaastase jälgimisperioodi jooksul. Harjumusteraapiat ehk sama tõhusat kognitiivset treeningteraapiat korraldatakse nii üksikutele patsientidele kui ka rühmadele. Tuleb siiski arvestada sellega, et inimene tajub tinnitusprobleeme erinevalt, mille puhul rühmatöö ei sobi kõigile.
Kõige olulisem oleks, et riigi tervishoid saaks pakkuda tinnitushaigetele individuaalset juhendamist eriarstiabi tasemel või grupikoolituse raames, nõustamist ja tuge harjumisraviks, kui tinnitus ohustab elukvaliteeti, töövõimet või meelerahu. Tinnituse all kannatavate inimeste eneseabirühmad võivad aidata kaasa paremate tulemuste saavutamisele, kui rühma meeleolu on julgustav ja optimistlik. Vastupidisel juhul ei saavutata soovitud tulemust. Harjumine muutub keeruliseks, kui tinnitusse suhtutakse pidevalt negatiivselt. Tinnituse ravi toetavad ka lõõgastus, depressiooni ravi, kaela- ja õlapiirkonna lihasprobleemide füüsiline ravi ning vajadusel hambumusprobleemide ravi.
Kuna tinnitust saab sageli varjata sobivate välishelidega, on seda kasutatud ka taastusravis. Kui loomulikust helikeskkonnast pole sobivat heli leida, võib kasutada müraseadet, näiteks kuuldeaparaati. Tinnituse täielik maskeerimine ei soodusta aga tinnituse kuulmisega harjumist, seega ei tohi taustaheli ületada kunagi tinnituse enda valjust.
Mõned tinnituse all kannatajad kogevad tõsist depressiooni ja ärevust. Seejärel võib patsient vajada juba psühholoogilist tuge või psühhiaatrilist ravi. Depressiooni leevenedes hakkab tinnitus sageli tagaplaanile jääma, kuigi patsient võib alguses kõik oma probleemid sellele keskendada.
Harjumisteraapia on ka heliülitundlikkuse taastusravi meetod. Helitundlikkusega seotud fonofoobia võib sundida patsienti kasutama kuulmiskaitsevahendeid isegi tavalises igapäevases helikeskkonnas, mis kuulmisele mingit probleemi ei põhjusta. Liigne kõrvade kaitsmine helide eest suurendab helitundlikkust veelgi ja rõhutab ka tinnitust. Sellist tsüklit on mõnikord raske katkestada. Harjumus võib aidata kõrvadel helidega harjuda ja helitundlikkust normaliseerida. Kuulmiskaitsevahendid peaksid olema suunatud ainult mürale, mis tõesti ületab riskipiire. Samuti väheneb müra kuulmiskahjustuse oht, kui kõrvad on harjunud talutava helikeskkonnaga.
Tinnitusehaigete ravi on kõige paremini korraldatud seal, kus neile saab anda aega, faktilist teavet ja tuge harjumiseks. Esmase kõrvakahjustuse diagnoosimise viib läbi esmatasandi arst või eriarst tavapäraste audioloogiliste mõõtmiste abil.
Paljud patsiendid on pettunud, et tervishoiul ei ole tinnitushaigete abistamiseks piisavalt ressursse, aega, huvi ja teadmisi. Kuigi tinnitust kui sümptomit ei saa ravida, on selle all kannatajaid võimalik aidata. Siiani pole selgunud, milline on tinnituse taastusravi tähtsus patsientide elukvaliteedi ning töö- ja tegevusvõime parandamise seisukohalt. Tinnituspatsientide kannatuste ignoreerimine halvendab kahetsusväärselt patsiendi elukvaliteedi ja seetõttu on taastusravi positiivsed tagajärjed väga olulised nii üksikisiku, kui ka ühiskondlikul tasandil.
Internetist ja kirjandusest pärinevate andmete põhjal koostanud Heiner Kudevita
Meditatsiooni müsteeriumid
Eelnevates ajakirjades olen rääkinud meditatsiooni rollist tinnituse leevendajana. Tegelikult ongi see hetkel ainuke meetod, millega võib tinnituse all kannataja arvestada, sest tinnituse ümberõpe, mida tavaliselt esimesena pakutakse, on küllaltki keeruline ja nõuab pädeva terapeudi juhendamist. Meditatsiooniga võib seevastu tegeleda igaüks kodustes tingimustest peale eelnevat tutvumist selle põhitõdedega.
Meditatsioonil on mitmeid vorme. Me ei hakka siin rääkima täiuslikkuseni lihvitud tehnikatest, mida valdavad selle ala spetsialistid, kes on selle saavutamise nimel töötanud aastakümneid. Mediteerimisel on ka lihtsamaid vorme, mis ei ole ehk nii tõhusad, kuid piisavalt head selleks, et meie vajadusi rahuldada. Meditatsiooni harjutamine ei taga elu ilma negatiivsete emotsioonideta, kuid sellel on uskumatu potentsiaal aidata meil kõige sellega toime tulla. Meditatsioon võib aidata hajutada harjumuspärast negatiivsust nii teie sees kui ka teid ümbritsevas maailmas.
Lihtne meditatsioon algajatele:
1. Istuge või lamage mugavalt. Võib-olla oleks mõttekas isegi hankida endale selleks sobiv tool, kui teie preagused istmed selleks ei sobi.
2. Sulgege silmad.
3. Ärge pingutage hingamise kontrolli all hoidmiseks; lihtsalt hingake loomulikult.
4. Keskendage oma tähelepanu hingamisele ja sellele, kuidas teie diafragma liigub iga sisse- ja väljahingamisega.
Millist asendit valida?
Asendil ei ole erilist tähtsust. Mediteerida võib igas asendis – lamades, istudes, seistes või isegi kõndides.
Meditatsiooni asend tundub lihtsana, kuid kui on vaja mõnda aega paigal istuda, võib isegi 10 minutit tunduda raskena! Võime hakata tundma valu kohtades, mida me polnud kunagi varem märganud. Või tekib pinge liigestes, mis näivad olevat mugavas asendis.
Rätsepaiste (ülemine vasak)
See on asend, mida inimesed esimesena ette kujutavad, kui kuulevad sõna "meditatsioon". Kõige mugavam viis risti jalgadega istumiseks on teha seda piisvalt suurel padjal või mõnest väiksemast padjast moodustatud alusel. Suured ruudukujulised padjad või pehmed tekid on suurepärased. See pakub nii tuge kui ka soojust. Kui aga tunnete seejuures puusades pinget, ei pruugi see olla teie jaoks kõige sobivam iasend. Jalad risti istudes tuleb leida viis, kuidas asetada põlved puusadega samale tasandile või isegi madalamale – see aitab kaitsta selga. Täiendava volditud teki või padja asetamine oma tuharate alla aitab langetada põlvi madalamale. Kui teie põlved ei puuduta põrandat, asetage põlvede alla kokkuvolditud tekk, et põlvedel oleks tugi. Kontrollige, kas teie pahkluud ei ole surutud liiga tugevalt vastu põrandat. Selle vältimiseks sobib pehme alusmatt. Hoidke selg sirge, nii et teie õlad ja puusad on ühel joonel – proovige naba korraks lülisamba poole tõmmata ja vaadake, kuidas see tundub. Kui te istute küürus, hakkab selg tõenäoliselt üsba varsti valutama. Võtke hetk, et kontrollida oma õlgade asendit, lneed peavad olema pingevabalt langetatud. Teie silmad vaatavad alla põrandale, teist umbes ühe meetri kaugusele, mis tähendab, et teie lõug on veidi kergitatud. (Sülle vaatamine tähendab, et pea hakkab tundma raskena ning kaelalihased on pinges). Seejärel võite jätkata avatud või suletud silmadega.
Põlvili (üleval paremal)
Paljudele meist on rätsepaistes istumine ebamugav, eriti vanematele inimestele, nii et võite proovida ka põlviliasendit. Jällegi kasutage pehmuse, mugavuse ja soojuse pakkumiseks oma jalgade all suurt patja. Enamik meist vajab vähemalt ühte patja või paksu tekki kandadel tuharate all – see vabastab osa keharaskusest ja survest teie põlvedele ja säärtele, mis muidu oleks liiga kokku surutud. Kuna te istute oma kandadele toetudes, võib teie pahkluude esiosa olla peaaegu sirgeks vajunud (mis on väljasirutatud asend ja mõnel inimesel võib see valus olla). Pahkluude toestamiseks ja surve leevendamiseks keerake õhuke tekk (või kampsun) rulli ja asetage see pahkluude alla – näete, kuidas me seda tegime üleval paremal pildil. Hoidke oma selg püsti, õlad lõdvestunud ja vaadake otse ette (nagu ülalpool kirjeldatud). Sulgege silmad.
Selg vastu seina (alumine vasakpoolne)
Kui teil tekib puusades pinge, mis välistab riätsepaiste, või kui teil on põlvili olles valus, on üks võimalus proovida istuda seljaga vastu seina. Jällegi, kui tuharate ja jalgade alla on volditud suur padi või tekk, aitab see teie keha toetada ja annab ka lisasoojust. Veenduge, et teie põlved jääksid puusadest madalamale. Tõenäoliselt peate selleks istuma kokkuvolditud teki või padja peal. Kogu teie selg peaks toetuma õrnalt seinale. Lõdvestage oma õlad. Hoidke põlved veidi kõverdatud - asetage põlvede all rullikeeratud tekk (vt vasakpoolset alumist pilti). See aitab vältida põlveliigeste lukustumist – kui põlved lukustada, muutub see asend valulikuks ja nii on ka hiljem raske tõusta!
Istudes toolil (alumine parempoolne)
Mugava tooli leidmine on veel üks võimalus istudes mediteerimiseks, eriti kui teil on raske põrandale istuda (või põrandalt tõusta). Sobival toolil peab olema hea seljatugi, et kogu teie selg saaks sellele mugavalt toetuda. Nõutav on siiski, et selg oleks sirge ja pea seljaga ühel joonel, seega vältige kaldus leeniga tugitoole. Kõige parem oleks, kui toolil ei oleks käetugesid. Oluline on, et mõlemad jalad toetuksid kindlalt põrandale – kui tool on kõrge, asetage jalgade alla mõni klots või muu tugi. Teie põlved peaksid olema kõverdatud täisnurga all. Põlvede õige nurga all hoidmine aitab säilitada head verevarustust – kui jalad ripuvad ilma toeta, muutub see asend ebamugavaks ja surub jalgade veresooned kinni.
Lamamine (Savasana)
Lamamine on küll üks mugavamaid, kuid samas tegelikult üks raskemaid asendeid mediteerimiseks, sest pikali olles jääte kõige tõenäolisemalt magama!
Toetatud Savasana
Rätsepaiste (ülemine vasak)
See on asend, mida inimesed esimesena ette kujutavad, kui kuulevad sõna "meditatsioon". Kõige mugavam viis risti jalgadega istumiseks on teha seda piisvalt suurel padjal või mõnest väiksemast padjast moodustatud alusel. Suured ruudukujulised padjad või pehmed tekid on suurepärased. See pakub nii tuge kui ka soojust. Kui aga tunnete seejuures puusades pinget, ei pruugi see olla teie jaoks kõige sobivam iasend. Jalad risti istudes tuleb leida viis, kuidas asetada põlved puusadega samale tasandile või isegi madalamale – see aitab kaitsta selga. Täiendava volditud teki või padja asetamine oma tuharate alla aitab langetada põlvi madalamale. Kui teie põlved ei puuduta põrandat, asetage põlvede alla kokkuvolditud tekk, et põlvedel oleks tugi. Kontrollige, kas teie pahkluud ei ole surutud liiga tugevalt vastu põrandat. Selle vältimiseks sobib pehme alusmatt. Hoidke selg sirge, nii et teie õlad ja puusad on ühel joonel – proovige naba korraks lülisamba poole tõmmata ja vaadake, kuidas see tundub. Kui te istute küürus, hakkab selg tõenäoliselt üsba varsti valutama. Võtke hetk, et kontrollida oma õlgade asendit, lneed peavad olema pingevabalt langetatud. Teie silmad vaatavad alla põrandale, teist umbes ühe meetri kaugusele, mis tähendab, et teie lõug on veidi kergitatud. (Sülle vaatamine tähendab, et pea hakkab tundma raskena ning kaelalihased on pinges). Seejärel võite jätkata avatud või suletud silmadega.
Põlvili (üleval paremal)
Paljudele meist on rätsepaistes istumine ebamugav, eriti vanematele inimestele, nii et võite proovida ka põlviliasendit. Jällegi kasutage pehmuse, mugavuse ja soojuse pakkumiseks oma jalgade all suurt patja. Enamik meist vajab vähemalt ühte patja või paksu tekki kandadel tuharate all – see vabastab osa keharaskusest ja survest teie põlvedele ja säärtele, mis muidu oleks liiga kokku surutud. Kuna te istute oma kandadele toetudes, võib teie pahkluude esiosa olla peaaegu sirgeks vajunud (mis on väljasirutatud asend ja mõnel inimesel võib see valus olla). Pahkluude toestamiseks ja surve leevendamiseks keerake õhuke tekk (või kampsun) rulli ja asetage see pahkluude alla – näete, kuidas me seda tegime üleval paremal pildil. Hoidke oma selg püsti, õlad lõdvestunud ja vaadake otse ette (nagu ülalpool kirjeldatud). Sulgege silmad.
Selg vastu seina (alumine vasakpoolne)
Kui teil tekib puusades pinge, mis välistab riätsepaiste, või kui teil on põlvili olles valus, on üks võimalus proovida istuda seljaga vastu seina. Jällegi, kui tuharate ja jalgade alla on volditud suur padi või tekk, aitab see teie keha toetada ja annab ka lisasoojust. Veenduge, et teie põlved jääksid puusadest madalamale. Tõenäoliselt peate selleks istuma kokkuvolditud teki või padja peal. Kogu teie selg peaks toetuma õrnalt seinale. Lõdvestage oma õlad. Hoidke põlved veidi kõverdatud - asetage põlvede all rullikeeratud tekk (vt vasakpoolset alumist pilti). See aitab vältida põlveliigeste lukustumist – kui põlved lukustada, muutub see asend valulikuks ja nii on ka hiljem raske tõusta!
Istudes toolil (alumine parempoolne)
Mugava tooli leidmine on veel üks võimalus istudes mediteerimiseks, eriti kui teil on raske põrandale istuda (või põrandalt tõusta). Sobival toolil peab olema hea seljatugi, et kogu teie selg saaks sellele mugavalt toetuda. Nõutav on siiski, et selg oleks sirge ja pea seljaga ühel joonel, seega vältige kaldus leeniga tugitoole. Kõige parem oleks, kui toolil ei oleks käetugesid. Oluline on, et mõlemad jalad toetuksid kindlalt põrandale – kui tool on kõrge, asetage jalgade alla mõni klots või muu tugi. Teie põlved peaksid olema kõverdatud täisnurga all. Põlvede õige nurga all hoidmine aitab säilitada head verevarustust – kui jalad ripuvad ilma toeta, muutub see asend ebamugavaks ja surub jalgade veresooned kinni.
Lamamine (Savasana)
Lamamine on küll üks mugavamaid, kuid samas tegelikult üks raskemaid asendeid mediteerimiseks, sest pikali olles jääte kõige tõenäolisemalt magama!
Toetatud Savasana
Selles toetatud poosis kasutage tekkidest, patjadest või mingites muudest polstritest valmistatud kiilukujulist tuge, et ülakeha jääks alakeha suhtes kaldasendisse. Pea veidi puusadest kõrgemal hoidmine võib ära hoida uimasust, mille võib vallandada täiesti lamav asend.
Võtke arvesse oma selgroo nimmeosa kumerus. Veenduge, et teie kukal oleks toestatud ja õlad asuksid alusel, et vältida ülaselja kaardumist. Selline asend võib mõnikord tekitada rõhku alaseljale, põhjustades ebamugavat survet või pigistamist lülisamba nimmepiirkonnas. Kui see nii on, proovige tõsta oma õlad kõrgemale või painutada põlvi ja toetada jalatallad kindlalt alusele. Põlved hoidke koos. Tooge jalad puusadele lähemale või viige kaugemale, et saavutada kehahoiak, mis hõlbustab alaselja sirget asendit. Jalgade lõdvestamiseks viige jalad puusadest veidi laiemale ja keerake varbad pisut sissepoole Vajaduse korral asetage põlvede alla täiendav tugi (padi), et jalad lõdvestuksid. Käed asetsevad piki keha väljasirutatult – kontrollige, kas soovite, et peopesad oleksid ülespoole või allapoole (katsetage, mis tundub teile kõige mugavam). Selline ettevalmistus nõuab esimese korral veidi aega, kuid järgmisel korral teate juba, kuidas seda teha.
Täielik Savasana
Võtke arvesse oma selgroo nimmeosa kumerus. Veenduge, et teie kukal oleks toestatud ja õlad asuksid alusel, et vältida ülaselja kaardumist. Selline asend võib mõnikord tekitada rõhku alaseljale, põhjustades ebamugavat survet või pigistamist lülisamba nimmepiirkonnas. Kui see nii on, proovige tõsta oma õlad kõrgemale või painutada põlvi ja toetada jalatallad kindlalt alusele. Põlved hoidke koos. Tooge jalad puusadele lähemale või viige kaugemale, et saavutada kehahoiak, mis hõlbustab alaselja sirget asendit. Jalgade lõdvestamiseks viige jalad puusadest veidi laiemale ja keerake varbad pisut sissepoole Vajaduse korral asetage põlvede alla täiendav tugi (padi), et jalad lõdvestuksid. Käed asetsevad piki keha väljasirutatult – kontrollige, kas soovite, et peopesad oleksid ülespoole või allapoole (katsetage, mis tundub teile kõige mugavam). Selline ettevalmistus nõuab esimese korral veidi aega, kuid järgmisel korral teate juba, kuidas seda teha.
Täielik Savasana
Selle puhul on keha täiesti lamavas asendis, käed ja jalad välja sirutatud. Lõdvestuge. Suunake avatud peopesad ülespoole ja lõdvestage sõrmi. Asetage jalad nii, nagu eelmise asendi puhul oli kirjeldatud. Kui kasutate keha toestamiseks mingeid polstreid, pidage meeles, et need mõjutavad oluliselt teie selgroo sirgjoonelisust. Liiga suur padi pea all võib lõua liiga rinna poole suruda, mis rikub reeglit, et pea ja selg peavad olema ühel joonel. Põlvealune tugi võib olla kasulik alaselja toetamiseks.
Kuigi lamades mediteerimine sobib igat tüüpi meditatsioonipraktika jaoks, on mõned neist sellised, mis sobivad selleks eriti hästi.
Jooga Nidra
Jooga Nidra, tuntud ka kui joogauni, on meditatsiooni tüüp, mille jaoks võib kõige parem olla lamavas asendis. Selle käigus jõuab mediteerija seisundisse, mis jääb ärkveloleku ja magamise vahele. Meeled eemalduvad välismaailmast, kui teadlikkus pöördub sissepoole. Uuringud näitavad, et Nidra on kasulik neile, kes on kogenud mingit traumat. Regulaarne harjutamine võib mõjuda hästi närvisüsteemile ja vähendada pulsisagedust.
Keha skanneerimine
Lõõgastustehnikaid harjutatakse sageli lamades. Lamamine on lõõgastav ja võimaldab keha neutraalses asendis välja sirutada. Kuna lihased on lamades vähem aktiveeritud, võib olla lihtsam suunata mõtteid võrdselt igale kehaosale järjestikku, ilma et tähelepanu millelegi muule kinnituks. Lamage nüüd natuke aega ja oodake, et teie keha lõdvestuks. Siis hakake oma keha mõttes ette kujutama. Alustage peast ja liikuge mööda keha allapoole. Kujutage ette, kuidas teie kaelalihased on lõtvunud, liikuge allapoole õlalihasteni ja nii ikka edasi, kuni olete jõunud jalalabadeni. Ärge mõelge seejuures midagi, lihtsalt jälgige ennast.
Keha skaneerimine vähendab stressi ja ärevust, parandab und ja suurendab eneseteadvust. Mindfulnessi õpetaja Jon Kabat-Zinn nimetab keha skaneerimist kui parimat meditatsiooni tüüpi kroonilise valu leevendamiseks.
Lamamine on suurepärane, kui harjutate enne uinumist voodis viis minutit või lühikest meditatsiooni, järgides juhendatud meditatsiooni või jooga Nidrat, mille eesmärk on täielikult lõõgastuda (ja sellisel juhul ei oma see tähtsust, kui te jääte mediteerimise ajal magama). Vastasel juhul proovige seda asendit vältida, kuni olete mediteerimises kogenud. Magama jäämine ei ole mediteerimine! Üldised näpunäited kõikide meditatsiooniasendite jaoks
Kõigis meditatsiooniasendites peaksite hoidma pead selgroo suhtes samal joonel – nii et kui tõmbate kujuteldava sirgjoone läbi keha allapoole, oleks teie pea ülaosa otse üle puusade keskkoha. Sulgege oma silmad. Silmi sulgedes saate eemaldada kõik ümbritsevast visuaalsed segajad. Sulgege suu, lastes keelel toetuda vastu suulage. (Mediteerides hingate sisse ja välja nina kaudu).
Mida teha oma kätega
Ükskõik millise asendi valite meditatsiooni ajal istumiseks, peaksite püüdma hoidma käsi süles. Toetades oma käed kehale, saavad teie õlad lõõgastuda. Soovitav on asetada padi sülle, et kätel oleks kuhugi toetuda. Enamiku inimeste jaoks on mugav asend toetada üks käelaba teisele – nt. vasak käsi parema käe peal või vastupidi. Samuti võib hoida käsi süles või põlvedel, peopesad suunatud kas ülespoole või allapoole. Peopesad, mis on suunatud üles, koguvad energiat, allapoole suunatuna aga maandavad seda. Sellise eesmärgi seadmine pole tingimata vajalik, kuid see on siiski kasulik. Mediteerimise käigus võib seda ka muuta Soovitan teil erinevate käteasenditega katsetada ja leida endale kõige mugavam asend.
Hingamine
Diafragmaatiline hingamine on lõõgastav tehnika, mida tavaliselt praktiseeritakse kaldus asendis. Üks käsi asetseb rinnal, teine kõhul. Hingatakse nina kaudu. Hingamise ajal on rindkere liikumine minimeeritud, samal ajal kui kõhu laienemine ja kokkutõmbumine on rõhutatud.
Sel viisil hingamine tugevdab diafragmat, keha kõige tõhusamat hingamislihast. Aja jooksul nõuab hingamine vähem pingutust, hapnikuvahetus muutub tõhusamaks ja pulss aeglustub. Mediteerides hingame loomulikult, nagu me oleme harjunud seda tegema – ei kiirenda ega aeglusta seda. Rahutus teie kehas või vaimus võib avalduda hingamises – hingamine muutub kiiremaks ja pinnapealsemaks (näiteks võite hingata rindkere ülaosaga, mis mediteerimises ei ole soovitav). Kui lõdvestute ja teie meditatsioon muutub sügavamaks, võite märgata, et teie hingamine muutub aeglasemaks ja kergemaks, see on hea näitaja.
Valige sobiv keskkond
Et saaksite rahulikult mediteerida, eriti kui olete veel algaja, peate leidma ruumi, mis selleks sobib.
Kontrollige:
• Lõhnad: veenduge, et ruumis ei oleks tugevaid lõhnu. Toiduvalmistamisest jäänud lõhnad võivad tähelepanu hajutada, nagu ka viiruk, mida mõned joogaspetsialistid soovitavad.!
• Helid: ideaalis leidke koht, kus heli ei sega (või on see minimaalne). Lülitage telefon välja, eemaldage tiksuv kell, sulgege uks (ja pange uksele silt "Ära sega")
• Temperatuur: veenduge, et ruumis oleks meeldiv temperatuur. Kõik, mis on liiga külm, muudab mediteerimise ebamugavaks. Sama kehtib ka siis, kui ruum on liiga soe.
Heinar Kudevita
Kuigi lamades mediteerimine sobib igat tüüpi meditatsioonipraktika jaoks, on mõned neist sellised, mis sobivad selleks eriti hästi.
Jooga Nidra
Jooga Nidra, tuntud ka kui joogauni, on meditatsiooni tüüp, mille jaoks võib kõige parem olla lamavas asendis. Selle käigus jõuab mediteerija seisundisse, mis jääb ärkveloleku ja magamise vahele. Meeled eemalduvad välismaailmast, kui teadlikkus pöördub sissepoole. Uuringud näitavad, et Nidra on kasulik neile, kes on kogenud mingit traumat. Regulaarne harjutamine võib mõjuda hästi närvisüsteemile ja vähendada pulsisagedust.
Keha skanneerimine
Lõõgastustehnikaid harjutatakse sageli lamades. Lamamine on lõõgastav ja võimaldab keha neutraalses asendis välja sirutada. Kuna lihased on lamades vähem aktiveeritud, võib olla lihtsam suunata mõtteid võrdselt igale kehaosale järjestikku, ilma et tähelepanu millelegi muule kinnituks. Lamage nüüd natuke aega ja oodake, et teie keha lõdvestuks. Siis hakake oma keha mõttes ette kujutama. Alustage peast ja liikuge mööda keha allapoole. Kujutage ette, kuidas teie kaelalihased on lõtvunud, liikuge allapoole õlalihasteni ja nii ikka edasi, kuni olete jõunud jalalabadeni. Ärge mõelge seejuures midagi, lihtsalt jälgige ennast.
Keha skaneerimine vähendab stressi ja ärevust, parandab und ja suurendab eneseteadvust. Mindfulnessi õpetaja Jon Kabat-Zinn nimetab keha skaneerimist kui parimat meditatsiooni tüüpi kroonilise valu leevendamiseks.
Lamamine on suurepärane, kui harjutate enne uinumist voodis viis minutit või lühikest meditatsiooni, järgides juhendatud meditatsiooni või jooga Nidrat, mille eesmärk on täielikult lõõgastuda (ja sellisel juhul ei oma see tähtsust, kui te jääte mediteerimise ajal magama). Vastasel juhul proovige seda asendit vältida, kuni olete mediteerimises kogenud. Magama jäämine ei ole mediteerimine! Üldised näpunäited kõikide meditatsiooniasendite jaoks
- Võti on selles, et kui istute mediteerima, peate end mugavalt tundma ja teie kehaasend peaks olema pingevaba.
- Lubage endal lõõgastuda. See on eriti oluline, kui plaanite pikemat aega istuda.
- Peamine on lihaste lõdvestamine. Kui istute ja lihased on pinges, hakkavad need kohe pärast 20 minutit või rohkem istumist tõsiselt valutama.
- Ärge olge kriitiline enda ja oma keha suhtes. Esimest korda mediteerides võite üllatuda, kui palju keha ennast kõikvõimalike valudega meelde tuletab. Vahel, kui istume tegevusetult, võime hakata märkama kõiki väikseid valusid oma kehas, mis on küll enamuse ajast olemas, kuid on varjatud päevase tegevuse poolt. Lihtsalt märgake neid ja hingake rahulikult.
- Hoidke selg sirge, pea seljaga ühel joonel.
- Hoidke end soojas – läheduses olgu tekk või mingi riietusese, mida saate hõlpsasti peale võtta või eemaldada. Mõnda aega meditatsioonis istudes võite tunda külma, kuna keha funktsioonid hakkavad aeglustuma.
- Kandke mugavaid riideid. Kandke kindlasti pehmeid sooje riideid – vältige vöörihmasid ning kõike muud, mis võiks pigistada, hõõruda või mõnel muul moel ärritada.
- Püüdke paigal püsida. Valige asend ja säilitage see. Kui teil on soov liikuda või kohaneda, proovige seda ignoreerida. Mõnikord püüab meie mõistus keha kontrolli all hoida ja meditatsiooniasendi pidev kohandamine võib tähelepanu kõrvale juhtida. Kuid olge teadlik oma keha valusõnumitest. Õppige eristama vähest valu, mida võib ignoreerida, tõsisest valust, mis nõuab vahelesegamist.
Kõigis meditatsiooniasendites peaksite hoidma pead selgroo suhtes samal joonel – nii et kui tõmbate kujuteldava sirgjoone läbi keha allapoole, oleks teie pea ülaosa otse üle puusade keskkoha. Sulgege oma silmad. Silmi sulgedes saate eemaldada kõik ümbritsevast visuaalsed segajad. Sulgege suu, lastes keelel toetuda vastu suulage. (Mediteerides hingate sisse ja välja nina kaudu).
Mida teha oma kätega
Ükskõik millise asendi valite meditatsiooni ajal istumiseks, peaksite püüdma hoidma käsi süles. Toetades oma käed kehale, saavad teie õlad lõõgastuda. Soovitav on asetada padi sülle, et kätel oleks kuhugi toetuda. Enamiku inimeste jaoks on mugav asend toetada üks käelaba teisele – nt. vasak käsi parema käe peal või vastupidi. Samuti võib hoida käsi süles või põlvedel, peopesad suunatud kas ülespoole või allapoole. Peopesad, mis on suunatud üles, koguvad energiat, allapoole suunatuna aga maandavad seda. Sellise eesmärgi seadmine pole tingimata vajalik, kuid see on siiski kasulik. Mediteerimise käigus võib seda ka muuta Soovitan teil erinevate käteasenditega katsetada ja leida endale kõige mugavam asend.
Hingamine
Diafragmaatiline hingamine on lõõgastav tehnika, mida tavaliselt praktiseeritakse kaldus asendis. Üks käsi asetseb rinnal, teine kõhul. Hingatakse nina kaudu. Hingamise ajal on rindkere liikumine minimeeritud, samal ajal kui kõhu laienemine ja kokkutõmbumine on rõhutatud.
Sel viisil hingamine tugevdab diafragmat, keha kõige tõhusamat hingamislihast. Aja jooksul nõuab hingamine vähem pingutust, hapnikuvahetus muutub tõhusamaks ja pulss aeglustub. Mediteerides hingame loomulikult, nagu me oleme harjunud seda tegema – ei kiirenda ega aeglusta seda. Rahutus teie kehas või vaimus võib avalduda hingamises – hingamine muutub kiiremaks ja pinnapealsemaks (näiteks võite hingata rindkere ülaosaga, mis mediteerimises ei ole soovitav). Kui lõdvestute ja teie meditatsioon muutub sügavamaks, võite märgata, et teie hingamine muutub aeglasemaks ja kergemaks, see on hea näitaja.
Valige sobiv keskkond
Et saaksite rahulikult mediteerida, eriti kui olete veel algaja, peate leidma ruumi, mis selleks sobib.
Kontrollige:
• Lõhnad: veenduge, et ruumis ei oleks tugevaid lõhnu. Toiduvalmistamisest jäänud lõhnad võivad tähelepanu hajutada, nagu ka viiruk, mida mõned joogaspetsialistid soovitavad.!
• Helid: ideaalis leidke koht, kus heli ei sega (või on see minimaalne). Lülitage telefon välja, eemaldage tiksuv kell, sulgege uks (ja pange uksele silt "Ära sega")
• Temperatuur: veenduge, et ruumis oleks meeldiv temperatuur. Kõik, mis on liiga külm, muudab mediteerimise ebamugavaks. Sama kehtib ka siis, kui ruum on liiga soe.
Heinar Kudevita
Üks uus idee
Olen töötanud viimased kuus kuud uue projektiga ja võin nüüd lugeda selle edukalt lõpetatuks ning saan seda jagada. Milles see siis seisneb?
Põhiliselt on see mõeldud tinnituse käes kannatavate inimeste abistamiseks. Nagu teada, puudub tinnituse puhul meditsiiniline ravi, mis tähendab, et kord juba tekkinud tinnitust ei saa kaotada. Järelikult jääb üle ainuke võimalus õppida sellega koos elama. Sõltuvalt inimese iseloomust võib see olla lihtne või ka väga raske. Parimaks teraapiaks peetakse seni meditatsiooni. Olen sellest kirjutanud üsna palju. Huvilised võivad leida artikleid minu ajakirjadest ja brošüürist
https://meniereihaigusjatinnitus.wordpress.com/mediteerimine-miks-ja-nkuidas/
Mediteerimise puhul põrkame sageli takistusele – me lihtsalt ei viitsi istuda liikumatult ühes asendis ja püüda kaugeneda oma mõtetest. Nn. klassikalise meditatsiooni õppimine võtab aega ja vajab kannatust. Mitte igaüks ei saa sellega hakkama.
Mis on ASAHI?
Asahi on soome füsioloogide poolt välja töötatud harjutuste sari, mis on saanud alguse tai-chi`st ja qigongist – idamaiste võitluskunstide liikumissarjadest. Soome spetsialistid mugandasid need põhjamaalase elutempole ja iseloomule sobivateks, eemaldades agressiivsemad liikumised ja jättes alles vaid pahme, sujuva liigutuste sarja, mis on eriti sobiv vanemas eas inimeste jaoks. See ei tähenda muidugi, et seda ei võiks harrastada mistahes vanuserühmad. Lastele ei ole see siiski sobiv oma suhteliselt aeglase tempo tõttu, mida nad ei suuda omaks võtta.
Kuidas see algas?
Olen tegelenud asahiga paar aastat. Algus oli pisut kaootiline – mõni päev meenus, mõni päev ununes. Kuid püsivus viib sihile ja ma hakkasin tegelema sellega regulaarselt. Rääkimata paranenud tasakaalust ja üldisest heaolutundest, tajusin ka, et minu vaimne maailm paranes. Muutusin rahulikumaks, suhtusin probleemidesse vähemate emotsioonidega ja jälgisin maailma sageli rohkem kõrvaltvaataja, kui selles osaleja seisukohalt.
Mõte hakkas idanema
Siis, ühel hetkel, kui ma olin omandanud asahi liigutused enam-vähem täielikult ja võisin sooritada neid ilma nendele mõtlemata, tabasin ennast mõttelt – kas siin ei peitu üks võimalus ühendada meditatsioon asahiga – füüsiline vaimsega. Milleks istuda liikumatult ja püüda saavutada mõtetest vabanemine, kui seda sama saab teha ka liikudes? Mõte vääris proovimist. USA-st pärit Glenn Scweitzer, kellega ma olin mõtteid vahetanud, oli kord soovitanud kasutada tinnituse poolt tekitatavat heli meditatsiooni puhul taustahelina. See mõte tundus mulle pisut utoopiline. Tegelikult ei õnnestunudki mul sellega hakkama saada. Kuid ma tundsin midagi muud. Sooritades automaatselt ja pingevabalt asahi liigutusi, saavutasin peaaegu samasuguse oleku, nagu seda oli olnud meditatsiooni puhul. Järgmisel korral alustasin juba teadlikult. Mediteerides tuleb ennast kõigepealt vabastada mõtlemisest. Selleks on tavaliselt hingamise jälgimine. Täpsemalt – jälgitakse oma keha tegevust hingamise ajal. Ja seal minnakse sujuvalt edasi juba mediteerimisele.
Alustasin hingamisega. Kui tavaliselt soovitatakse teha 10 sisse- ja väljahingamist (ettevaatust – ärge muutke oma tavalise hingamise rütmi ega sügavust), siis mina alustasin 20 hingamistsükliga ja läksin sealt edasi asahi harjutuste juurde. Tõsi, siin pidi mõnevõrra muutma soovitatud harjutusi. Jäid vaid sujuvad liigutused, mis ei tõmmanud endale liigselt tähelepanu.
Olles nii teinud harjutusi paari nädala jooksul, märkasin, et mul on järjest lihtsam saavutada meditatsiooniks vajalikku seisundit.
Mida peaks teadma?
Mis on sellise mediteeriva liikumise eeltingimuseks? Kõigepealt on oluline, et te olete omandanud asahi harjutused võimalikult täiuslikult ega pea neid sooritades mõtlema nende peale. Liigutused peavad lähtuma teie alateadvusest ja olema automaatsed. Selleks tuleb need kõigepealt omandada. YouTube`ist võib leida mitmeid asahi variante. Neist saab omakorda valida välja sobivamad ja koostada selliselt enda harjutuste kava. Samuti peab enne alustamist tegema endale selgeks meditatsiooni põhimõtted. See ei ole raske, sest selleteemalist kirjandust on olema ja, nagu ma juba mainisin, seda leidub ka minu kirjanduses.
Asahi tundmaõppimiseks võib kirjutada YouTube`is otsingureale asahi voimistelu. Avanevad paljud aknad, mille vahel valida. Võtame näiteks variandi
https://www.youtube.com/watch?v=2S__2hIE-8w
Siit saab asuda valima sobivaid harjutusi. Mina väldin mediteerimise puhul kätevibutusi, sest need segavad keskendumist. Küll on aga väga sobivad enamus muid harjutusi ja vahepealsed lõõgastusliigutused.
Harjutades ja katsetades leiab igaüks endale sobivad liigutused (kui te sooritate asahit vaid võimlemise otstarbel, on muidugi kõik liigutused soovitavad).
Kokkuvõtteks
Loomulikult ei peaks ükski meditatsiooniguru minu tegevust klassikaliseks meditatsiooniks. Kuid mulle piisab sellest täielikult. Ma tunnen, et see aitab mind, ma olen selle tulemusega rahul. Ja see ongi oluline! Kes tahab mediteerida nii, nagu seda õpetavad tõelised spetsialistid, võib alati liituda mõne rühmaga.
Ja veel midagi. Ükski harjutus, ka kõige täiuslikum, ei too kasu, kui seda ei tehta!
Heinar Kudevita
Põhiliselt on see mõeldud tinnituse käes kannatavate inimeste abistamiseks. Nagu teada, puudub tinnituse puhul meditsiiniline ravi, mis tähendab, et kord juba tekkinud tinnitust ei saa kaotada. Järelikult jääb üle ainuke võimalus õppida sellega koos elama. Sõltuvalt inimese iseloomust võib see olla lihtne või ka väga raske. Parimaks teraapiaks peetakse seni meditatsiooni. Olen sellest kirjutanud üsna palju. Huvilised võivad leida artikleid minu ajakirjadest ja brošüürist
https://meniereihaigusjatinnitus.wordpress.com/mediteerimine-miks-ja-nkuidas/
Mediteerimise puhul põrkame sageli takistusele – me lihtsalt ei viitsi istuda liikumatult ühes asendis ja püüda kaugeneda oma mõtetest. Nn. klassikalise meditatsiooni õppimine võtab aega ja vajab kannatust. Mitte igaüks ei saa sellega hakkama.
Mis on ASAHI?
Asahi on soome füsioloogide poolt välja töötatud harjutuste sari, mis on saanud alguse tai-chi`st ja qigongist – idamaiste võitluskunstide liikumissarjadest. Soome spetsialistid mugandasid need põhjamaalase elutempole ja iseloomule sobivateks, eemaldades agressiivsemad liikumised ja jättes alles vaid pahme, sujuva liigutuste sarja, mis on eriti sobiv vanemas eas inimeste jaoks. See ei tähenda muidugi, et seda ei võiks harrastada mistahes vanuserühmad. Lastele ei ole see siiski sobiv oma suhteliselt aeglase tempo tõttu, mida nad ei suuda omaks võtta.
Kuidas see algas?
Olen tegelenud asahiga paar aastat. Algus oli pisut kaootiline – mõni päev meenus, mõni päev ununes. Kuid püsivus viib sihile ja ma hakkasin tegelema sellega regulaarselt. Rääkimata paranenud tasakaalust ja üldisest heaolutundest, tajusin ka, et minu vaimne maailm paranes. Muutusin rahulikumaks, suhtusin probleemidesse vähemate emotsioonidega ja jälgisin maailma sageli rohkem kõrvaltvaataja, kui selles osaleja seisukohalt.
Mõte hakkas idanema
Siis, ühel hetkel, kui ma olin omandanud asahi liigutused enam-vähem täielikult ja võisin sooritada neid ilma nendele mõtlemata, tabasin ennast mõttelt – kas siin ei peitu üks võimalus ühendada meditatsioon asahiga – füüsiline vaimsega. Milleks istuda liikumatult ja püüda saavutada mõtetest vabanemine, kui seda sama saab teha ka liikudes? Mõte vääris proovimist. USA-st pärit Glenn Scweitzer, kellega ma olin mõtteid vahetanud, oli kord soovitanud kasutada tinnituse poolt tekitatavat heli meditatsiooni puhul taustahelina. See mõte tundus mulle pisut utoopiline. Tegelikult ei õnnestunudki mul sellega hakkama saada. Kuid ma tundsin midagi muud. Sooritades automaatselt ja pingevabalt asahi liigutusi, saavutasin peaaegu samasuguse oleku, nagu seda oli olnud meditatsiooni puhul. Järgmisel korral alustasin juba teadlikult. Mediteerides tuleb ennast kõigepealt vabastada mõtlemisest. Selleks on tavaliselt hingamise jälgimine. Täpsemalt – jälgitakse oma keha tegevust hingamise ajal. Ja seal minnakse sujuvalt edasi juba mediteerimisele.
Alustasin hingamisega. Kui tavaliselt soovitatakse teha 10 sisse- ja väljahingamist (ettevaatust – ärge muutke oma tavalise hingamise rütmi ega sügavust), siis mina alustasin 20 hingamistsükliga ja läksin sealt edasi asahi harjutuste juurde. Tõsi, siin pidi mõnevõrra muutma soovitatud harjutusi. Jäid vaid sujuvad liigutused, mis ei tõmmanud endale liigselt tähelepanu.
Olles nii teinud harjutusi paari nädala jooksul, märkasin, et mul on järjest lihtsam saavutada meditatsiooniks vajalikku seisundit.
Mida peaks teadma?
Mis on sellise mediteeriva liikumise eeltingimuseks? Kõigepealt on oluline, et te olete omandanud asahi harjutused võimalikult täiuslikult ega pea neid sooritades mõtlema nende peale. Liigutused peavad lähtuma teie alateadvusest ja olema automaatsed. Selleks tuleb need kõigepealt omandada. YouTube`ist võib leida mitmeid asahi variante. Neist saab omakorda valida välja sobivamad ja koostada selliselt enda harjutuste kava. Samuti peab enne alustamist tegema endale selgeks meditatsiooni põhimõtted. See ei ole raske, sest selleteemalist kirjandust on olema ja, nagu ma juba mainisin, seda leidub ka minu kirjanduses.
Asahi tundmaõppimiseks võib kirjutada YouTube`is otsingureale asahi voimistelu. Avanevad paljud aknad, mille vahel valida. Võtame näiteks variandi
https://www.youtube.com/watch?v=2S__2hIE-8w
Siit saab asuda valima sobivaid harjutusi. Mina väldin mediteerimise puhul kätevibutusi, sest need segavad keskendumist. Küll on aga väga sobivad enamus muid harjutusi ja vahepealsed lõõgastusliigutused.
Harjutades ja katsetades leiab igaüks endale sobivad liigutused (kui te sooritate asahit vaid võimlemise otstarbel, on muidugi kõik liigutused soovitavad).
Kokkuvõtteks
Loomulikult ei peaks ükski meditatsiooniguru minu tegevust klassikaliseks meditatsiooniks. Kuid mulle piisab sellest täielikult. Ma tunnen, et see aitab mind, ma olen selle tulemusega rahul. Ja see ongi oluline! Kes tahab mediteerida nii, nagu seda õpetavad tõelised spetsialistid, võib alati liituda mõne rühmaga.
Ja veel midagi. Ükski harjutus, ka kõige täiuslikum, ei too kasu, kui seda ei tehta!
Heinar Kudevita
