Selles ajakirjas:
1. Lugejale
2. Miks me kuuleme, aga ei saa aru?
3. 10 küsimust: kui suur terviserisk on müra?
4. Lühivastused tinnituse kohta
5. Mida menieerik võib teha ise oma tervise heaks?
6. Kokkupuude hallitusega siseruumidea
7. Kuidas varustada organismi piisava joodiga?
8. Naer läbi pisarate – ühe menieeriku lugu.
2. Miks me kuuleme, aga ei saa aru?
3. 10 küsimust: kui suur terviserisk on müra?
4. Lühivastused tinnituse kohta
5. Mida menieerik võib teha ise oma tervise heaks?
6. Kokkupuude hallitusega siseruumidea
7. Kuidas varustada organismi piisava joodiga?
8. Naer läbi pisarate – ühe menieeriku lugu.
© Selles ajakirjas olevate mistahes artiklite kopeerimine ilma allikale viitamata on keelatud.
Lugejale
Kuulmise halvenemine annab endast märku üsna sagedamini. Isegi noored inimesed kaebavad juba, et nad ei kuule enam nii hästi, nagu varem. Milles on põhjus? Vananemise puhul on loomulik, et see toob endaga kaasa mitmeid tervisemuresid, sealhulgas ka kuulmislanguse. Tehnika areng ei ole paraku mitte alati inimorganismile kasuks. Tänapäeval on juba raske leida kohta, mis ei oleks tulvil taustamüra. Normaalsetes tingimustes on selline helifoon loomulik ja tavaliselt tunnebki inimene ennast ebamugavalt täielikus vaikuses. Pigem vastupidi – vaikus tundub ähvardavana. See on päritud meie esivanematelt, kes pidid tulema toime looduses varitsevate ohtudega. Ütleb ju vanasõnagi – vaikus enne tormi! Kuid helitaust, millega meie tänapäeval kokku puutume, on teistsugune, kui see, millega meie esivanemad olid harjunud elama. Meie elu on täis helisid ja paljud nende hulgast võivad meid kahjustada. Liiklusmüra tänavatel ületab tihti talutavuse taseme, Kõrvaklappidega muusika kuulamine teeb karuteene iseendale. Hoidkem kuulmist!
Miks me kuuleme, aga ei saa aru?
Joy Victory, tervisliku kuulmise tegevtoimetaja
13. juulil 2021
Millist kaebust audioloogid kuulevad oma uutelt kuulmislangusega patsientidelt? Küsige neilt ja nad vastavad tõenäoliselt oma patsientide sõnadega: "Ma kuulen, aga ma ei saa aru." Kui see käib ka teie kohta, võib teil olla tekkinud kuulmislangus. Kuulmislangus hõlmab mitte ainult kõrvu, vaid ka aju kuulmiskeskust, kus heliimpulsid muudetakse sõnadeks. Sümptomid on inimestel erinevad. Kuulmiskaotusel on neli astet kergest kuni sügavani. Kuid enamikul inimestel, eriti vanematel täiskasvanutel, on kerge kuni mõõdukas kuulmislangus, eriti selline, mis raskendab kõrgete helide kuulmist. Sellisel juhul võib peamine probleem olla sõnadest arusaamisel, eriti mürarikas keskkonnas.
Kuulmine vs arusaamine
Kui teie kuulmist testitakse, kantakse tulemused tavaliselt audiogrammile. Kõrgsagedusliku kuulmislangusega inimestel on väidetavalt "kaldus" kuulmislangus. Kui teil on kaldus kuulmislangus, tähendab see, et kuulete madalaid helisid (näiteks äikest), mõnikord isegi sama selgelt kui normaalse kuulmise puhul. Kõrged helid (näiteks lastehääled) peavad aga olema palju valjemad, enne kui neid kuulete. Kuigi mitte alati, on sagedasemaks kuulmislanguse põhjuseks tunne, nagu kuuleksite, kuid ei saaks aru.
Kas sa ütlesid, „kool” või „tool”?
Kõnes on vokaalhelid (A, E, I, O ja U) madala helisagedusega, samas kui kaashäälikud nagu S, F, Š, V, K, P jt on kõrge sagedusega. Vokaalide kuulmine on oluline, kuid just kaashäälikud annavad kuuldavale helile tähenduse ja aitavad teil ühte sõna teisest eristada. Kui me ei suuda tajuda kaashäälikute suhteliselt väikeseid erinevusi, võib selliseid sõnu nagu “kass” ja “tass”, “kaotama” ja “laotama” ning “tuua” ja “juua” olla raske eristada. Seetõttu on nii paljudel vanusega seotud kuulmislangusega või liigse mürataustaga ruumis viibivatel inimestel raske kõnest korralikult aru saada isegi siis, kui nad arvavad, et nad kuulevad kaasvestleja
Kuulmisprobleemid taustamüra olemasolu puhul
Kui te tunnete, et kuulete, aga ei saa kõnest aru, võib see olla varajane kuulmislanguse märk. Kui teil on kõrgsageduslik kuulmislangus, võite märgata probleeme kõne mõistmisega isegi suhteliselt vaikses keskkonnas, kuid kui esineb taustamüra või mitu inimest räägivad korraga (mis on ka omamoodi taustamüra), võib vestluse jälgimine muutuda peaaegu võimatuks. Kuulmispuudega inimesed võivad hakata vältima elavaid sotsiaalseid olukordi või avalikke kohti, mida nad kunagi nautisid, sest teistega suhtlemine on liiga raske.
Kõrgsagedusliku kuulmislanguse tunnused
Kõrgsagedusliku kuulmislanguse korral võivad esineda järgmised probleemid:
- näete vaeva vestluste jälgimisega (kuulete, kuid ei saa aru).
- pingutate ennast telefonivestluse korral.
- teil on raske telesaateid või filme vaadata isegi siis, kui suurendate helitugevust.
- kuulete valesti naiste ja väikelaste hääli
- te ei kuule linnulaulu
- ei naudi muusikat, sest see kõlab moonutatult, eriti kõrgema helitugevuse korral.
- tunnete, et kõik pomisevad rääkides
- tunnete end kuulamisest kurnatuna. Seda nimetatakse kuulamisväsimuseks
Läbisite kuulmistesti, kuid tunnete siiski, et te ei kuule?
Kui olete kuulmistesti teinud ja teile öeldi, et teie kuulmine on korras, ärge loobuge edasiste vastuste nõudmisest. Teie kõrvad võivad olla korras, kuid teie kuulmisnärvil või ajus võib olla probleeme helide või muu sensoorse sisendi töötlemisega. Näiteks: Varjatud kuulmislangus
Varjatud kuulmislangust määratletakse kui kuulmiskaotust, mida ei saa tuvastada tavaliste audiomeetriliste mõõtmistega, mis näitavad ainult kõrvades esinevaid probleeme. Varjatud kuulmislangus ei ole kõrvade probleem, vaid pärineb ajust. Varjatud kuulmiskaotuse tundemärgid:
* te kuulete valesti, mida teie vestluskaaslane ütleb
* Vestlustel eelistate vaiksemat ümbruskonda
* Tunnete ennast ebakindlana, kui vestlus toimub mürarikkas ruumis
* Tunnete, et teil on kuulmispuue, ehkki audiogramm seda ei kinnita.
Helitöötlemise häired aju kuulmiskeskuses (APD)
Mõne inimese jaoks võib kuulmine, kuid selle mittemõistmine anda märku kuulmisprotsessi häirest (APD). See tähendab, et närvisüsteem - mitte kõrvad – näeb vaeva, et saada aru sisekõrvadest lähtuvatest helidest. APD diagnoositakse sageli lastel, kuid seda esineb ka täiskasvanutel.
Tähelepanupuudulikkuse häire (ADD)
Tähelepanupuudulikkusega hüperaktiivsuse häire (ADHD) võib samuti raskendada kõne mõistmist - selles mõttes, et aju ei suuda täpselt sammu pidada kõigi sissetulevate sensoorsete sisenditega, sealhulgas eriti mürarikkas keskkonnas. Kui teil on diagnoosimata ja ravimata ADD, võite audiomeetrilise kontrolli suurepäraselt läbida, kuid tunnete, et ei saa inimestest aru, või näete vaeva vestluste jälgimisega. Mõlemal juhul võib kuuldeaparaat aidata inimesel, kellel on APD või ADD, keskenduda vestlusele, mida ta kõige rohkem kuulda soovib, võimaldades tal oma eelistatud kõneleja (näiteks professori) häält võimendada.
Ärge leppige oma kuulmispuudega
Kui teie audiogramm näitab kuulmislangust, võivad kuuldeaparaadid võimendada puuduvaid kõrgeid helisid, võimendamata seejuures madalaid helisid (või ka vastupidi). Kui hakkate kuulmisaparaate kandma, märkate kõnest arusaamise paranemist ja võite isegi leida, et kuulete helisid, mis on juba ammu unustatud. Näiteks on mõned uued kuulmisaparaatide kasutajad meeldivalt üllatunud, kui kuulevad laululindude pehmet sirinat esimest korda aastate jooksul. Saate taas kuulda seda piiksuvat heli, mida teie mikrolaineahi teeb, teie auto suunatule klõpsumist ja telefoni helisemist. Kui te kuulete, aga ei saa kuuldust aru, pole te üksi. Seda kaebust kuulevad audioloogid peaaegu iga päev oma patsientidelt ning nad suudavad tavaliselt jõuda välja probleemi juurteni, kuulavad teie muresid ja leiavad teie vajadustele vastava lahenduse. Ärge loobuge vestluste nautimisest tööl, kodus ja hobidega tegeledes.
10 küsimust: kui suur terviserisk on müra?
Müra on tervise ja heaolu jaoks kahjulikum, kui sageli mõistetakse. Praegu on käimas esimene uuring Soomes müra ja südamehaiguste vahelise seose kindlakstegemiseks.
1. Mis on müra? See on ebameeldiv või kahjulik kuulmisaisting. Kõige tavalisem keskkonnamüra allikas on maanteeliiklus. Keskkonnamüral on oma erinevad normid päevaseks ja öiseks ajaks erinevates keskkondades, näiteks lasketiiru müral on teised normid, kui tööstuskeskkonnas. Üldiste suuniste probleem on see, et need mõõdavad keskmist müra väärtust ja üksikud helid võivad neid tunduvalt ületada. Igaühel on individuaalne mürakogemus: see, mis ühte häirib, ei pruugi teist häirida.
2. Kuidas mõjutab müra inimest? Pikaajaline müra on mitmel viisil kahjulik. Häiriv müra kahjustab muu hulgas keskendumist ja suurendab vigade võimalust. Pidev müra on häiriv ja stressitekitav, kuid pole veel selge, kas pikaajaline stress võib kaasa tuua ka tõsisemaid psüühikahäireid. Küsimus on, kas on võimalik müraga harjuda. Mingil määral toimub kohanemine, kuid puuduvad kindlakstehtud andmed selle kohta, kui paljud sellega ei harju.
3. Kui kiiresti võib müra põhjustada kuulmiskahjustusi? Tavaliselt põhjustab kuulmiskahjustusi pikaajaline kokkupuude müraga, kuid seda võib põhjustada ka äkiline tugev müra, näiteks plahvatus, pauk või lärmakas kontsert. Müra, mis ületab 80 detsibelli, kahjustab juba kuulmist. Kettsaag tekitab umbes 100 detsibelli, tavalise kõne helitugevus on umbes 60 detsibelli. Kõrge müratase võib põhjustada ka tinnitust, mis võib olla väga häiriv vaevus. Müravigastuste esinemisel on suured individuaalsed erinevused. Riikliku töötervishoiu instituudi andmetel on müravigastustele vastuvõtlik umbes kümme protsenti elanikkonnast.
4. Kas võimsad autostereod võivad kuulmise jäädavalt kahjustada? Jah, seda need võivad. Autostereod on suure võimsusega heliallikd ja neid kuulatakse väikeses ruumis, kus heli ei haju. Jaana Jokitulpo väitekirja kohaselt ohustab iga viies soomlane oma kuulmist just vabal ajal muusika kuulamisega. Üks peamine põhjus on muusika kuulamine liiga valjult oma stereosüsteemiga, kontserdil, restoranis või bändis mängides. Uuringu kohaselt kulutavad teismelised ja noored täiskasvanud inimesed kuni 40 tundi nädalas mürarikkale vaba aja veetmisele. Näiteks iga viies ajateenija oli normaalse kuulmise kaotanud juba enne teenistusse asumist.
1. Mis on müra? See on ebameeldiv või kahjulik kuulmisaisting. Kõige tavalisem keskkonnamüra allikas on maanteeliiklus. Keskkonnamüral on oma erinevad normid päevaseks ja öiseks ajaks erinevates keskkondades, näiteks lasketiiru müral on teised normid, kui tööstuskeskkonnas. Üldiste suuniste probleem on see, et need mõõdavad keskmist müra väärtust ja üksikud helid võivad neid tunduvalt ületada. Igaühel on individuaalne mürakogemus: see, mis ühte häirib, ei pruugi teist häirida.
2. Kuidas mõjutab müra inimest? Pikaajaline müra on mitmel viisil kahjulik. Häiriv müra kahjustab muu hulgas keskendumist ja suurendab vigade võimalust. Pidev müra on häiriv ja stressitekitav, kuid pole veel selge, kas pikaajaline stress võib kaasa tuua ka tõsisemaid psüühikahäireid. Küsimus on, kas on võimalik müraga harjuda. Mingil määral toimub kohanemine, kuid puuduvad kindlakstehtud andmed selle kohta, kui paljud sellega ei harju.
3. Kui kiiresti võib müra põhjustada kuulmiskahjustusi? Tavaliselt põhjustab kuulmiskahjustusi pikaajaline kokkupuude müraga, kuid seda võib põhjustada ka äkiline tugev müra, näiteks plahvatus, pauk või lärmakas kontsert. Müra, mis ületab 80 detsibelli, kahjustab juba kuulmist. Kettsaag tekitab umbes 100 detsibelli, tavalise kõne helitugevus on umbes 60 detsibelli. Kõrge müratase võib põhjustada ka tinnitust, mis võib olla väga häiriv vaevus. Müravigastuste esinemisel on suured individuaalsed erinevused. Riikliku töötervishoiu instituudi andmetel on müravigastustele vastuvõtlik umbes kümme protsenti elanikkonnast.
4. Kas võimsad autostereod võivad kuulmise jäädavalt kahjustada? Jah, seda need võivad. Autostereod on suure võimsusega heliallikd ja neid kuulatakse väikeses ruumis, kus heli ei haju. Jaana Jokitulpo väitekirja kohaselt ohustab iga viies soomlane oma kuulmist just vabal ajal muusika kuulamisega. Üks peamine põhjus on muusika kuulamine liiga valjult oma stereosüsteemiga, kontserdil, restoranis või bändis mängides. Uuringu kohaselt kulutavad teismelised ja noored täiskasvanud inimesed kuni 40 tundi nädalas mürarikkale vaba aja veetmisele. Näiteks iga viies ajateenija oli normaalse kuulmise kaotanud juba enne teenistusse asumist.
5. Kas müra segab keskendumist? Jah, uuringud näitavad, et mürarikkas keskkonnas on loetu mõistmine halvenenud ja kirjavigu on rohkem. Õnnetuste oht suureneb ka seetõttu, et müra halvendab tähelepanu. Taustamüra, näiteks avatud planeeringuga kontorites, tekitab kindlasti meeleolumuutusi ja stressi. Lasteaedades ja koolides pööratakse rohkem tähelepanu mürale ja see on hea saavutus. Näiteks on mõnedes lasteaedades tänavu katsetatud nn mürafoore. Fooritulesid kasutatakse laste teavitamiseks, kui mänguhoos tekkivad helid muutuvad liiga valjuks. Keegi ei tea kindlalt, mida pidev müraga kokkupuude lapsega teeb. Isiklikult usun, et näiteks tähelepanuhäired suurenevad, kui laps pidevalt müraga kokku puutub.
6. Kuidas mõjutab müra und? Müra võib takistada uinumist või põhjustada ärkamist hommikul varem, kui peaksite ärkama. On täiesti ükskõik, kas häiritud on õhtud või hommikud, sest öine uni on niikuinii lühenenud. Juhuslik müra võib äratada ka keset ööd. Isegi kui müra ei ole iseenesest vali ega ärata, võib vereringe siiski sellele reageerida, tõstes pulssi ja vererõhku. Selliste ebateadlike ärkamiste tõttu, mida inimene ise ei tajugi, võib sügava une osakaal väheneda ja une kvaliteet halveneda. Hiljuti suurlinnapiirkonnas tehtud uuringu kohaselt suurenevad unehäired, kui koduvälise müra tase on üle 50 detsibelli. Tegelikud mürapiirkonnad Soomes on tervisele kahjulikeks määratletud ainult siis, kui sealne keskmine müra ületab 55 detsibelli.
7. Kas müral on seos südamehaigustega? Asja uuritakse praegu. Tõenäoliselt on seos olemas, kuid kui oluliselt, ei ole veel teada. Näiteks näitavad uuringud, et lennujaamade lähedal elavatel inimestel on püsivalt kõrge vererõhk. Linnades on raske eristada liiklusmüra ja õhusaaste mõju. Teemat käsitletakse järgmisel aastal, kui esimene põhjalik Soome uuring selle teema kohta on valmis. Hetkel puudub soome info üldse. Samuti on ebaselge müra toimemehhanism südame -veresoonkonna haigustele: kas seda mõjutab pidev stress, halvenenud unekvaliteet, depressioon või öine ebateadlik reaktsioon, mis tõstab vererõhku.
8. Kui palju soomlasi kannatab müra all? Riikliku töötervishoiu instituudi andmetel puutub tööl kokku üle 80 detsibelli ületava müraga ligi pool miljonit inimest. Müra põhjustab endiselt veidi vähem kui tuhat kutsehaigust igal aastal. Keskkonnaministeeriumi uuringu kohaselt pidi taluma 2013. aastal päeva (8 tunni) jooksul rohkem kui 55 detsibelliga müra lausa 900 000 soomlast. Kõige olulisem müraallikas on maanteeliiklus: selle poolt tekitatud müraga piirkondades elas umbes 350 000 elanikku. Lisaks elas omavalitsustele kuuluvates linnaruumides, mille müratase lähenes ohtlikule piirile umbes 400 000 elanikku. Ligi 50 000 soomlast mõjutas raudteeliiklus ja lennuliiklus ligi 25 000 soomlast. Tööstusettevõtete, laske- ja autospordi mürapiirkondades elas üle 10 000 inimese. Lisaks puutuvad tuhanded inimesed kokku ajutise ehitusmüraga.
9. Kuidas end müra eest kaitsta? Kokkupuudet liiklusmüraga saab vältida vaid piiratult, sest kõrvatroppe ei soovitata kanda pikema aja jooksul. Kodus on ehk kõige lihtsam viis hoida aknad kinni. Tööle minnes tuleks valida liiklusmüra poolest kõige vaiksem marsruut. Teisest küljest saavad kõik hoiduda liigse müra tekitamisest tööst vabal ajal. Vältida tuleks mürarikkaid tegevusi või vähemalt kaitsta oma kuulmist.
10. Mis on vaiksed piirkonnad ja kus need asuvad? Meie heaolu jaoks on oluline, et võiksime aeg-ajalt viibida vaikses keskkonnas. Tõepoolest, ELi keskkonnamüra direktiiv kohustab kavandama meetmeid linnastute vaiksete piirkondade säilitamiseks. Linnastute vaiksed piirkonnad, näiteks pargid, ei taga täielikult linna taustamüra puudumist, kuid leevendab seda oluliselt. Sellepärast peab juba olemasolevatele lisaks planeerima ja välja ehitama rohkem selliseid „vaikuseoaase” kõikjal linnades.
Eksperdina Timo Lanki, tervishoiu ja heaolu osakonna keskkonnatervise dotsent.
Helitasemed ja kokkupuuteajad
Detsibell dB on heli intensiivsuse mõõtmiseks kasutatav mõõtühik – 85 dB ja üle selle on tase, mille juures müra muutub ohtlikuks ilma kuulmiskaitsevahendeid kasutamata.
Alla 85 dB helide puhul ei tohiks kuulmiskaitset vaja olla. Kuigi kui töötate kuni 80 dB mürarohkes keskkonnas, peaksite riskide mõistmiseks teadma, missugused ohud võivad sellises keskkonnas esineda. Kuulmiskaitsed peaksid olema loomulik osa teie varustusest. Tänapäeval nõutakse tööandjatelt, et nad varustaksid töötegijaid kuulmiskaitsetega. Allolevas tabelis on näidatud mitmesuguste heliallikate poolt tekitatav helivõimsus. Mõeldes helitasemetele, peate teadma ka kokkupuuteaegu, mis ei tekita veel kas ajutist või püsivat kuulmiskahjustust
Siin on mõned näited helitasemetest ja maksimaalsetest kokkupuuteaegadest, mille möödumisel on vaja kuulmiskaitset. Need näited peaksid andma teile ülevaate helitasemete ja ettevaatusabinõude kohta. Mõned helid on vältimatud. Ei saa ju soovitada vältida nutva imiku juures viibimist, kuid te teate nüüd, et selline heli võib kahjustada teie kuulmist:
Helivõimsus Seade Ohutu talumisaeg
85 dB Köögiblender 8 tundi
88 dB Kahveltõstuk 4 tundi
91 dB Metroorong 2. tundi
94 dB Muruniitja 1 tund
97 dB Tööstuslik tulekahjusireen 30 minutit
100 dB Elektridrell 25 minutit
103 dB MP3 mängija max võimsusel 7,5 minutit
106 dB Mootorratas 3,73 minutit
109 dB Nuttev imik 112 sekundit
112 dB Rokkbänd 66 sekundit
Nagu näete, on helitekitajad valitud sellised, mille iga järgneva helivõimsus ületab eelmise oma 3 dB võrra. Kuid ainult 3 lisadetsibelli põhjustab seda, et selle heliallika poolt tekitatud helikahjustus ilmneb kaks korda lühema aja jooksul.
Detsibell dB on heli intensiivsuse mõõtmiseks kasutatav mõõtühik – 85 dB ja üle selle on tase, mille juures müra muutub ohtlikuks ilma kuulmiskaitsevahendeid kasutamata.
Alla 85 dB helide puhul ei tohiks kuulmiskaitset vaja olla. Kuigi kui töötate kuni 80 dB mürarohkes keskkonnas, peaksite riskide mõistmiseks teadma, missugused ohud võivad sellises keskkonnas esineda. Kuulmiskaitsed peaksid olema loomulik osa teie varustusest. Tänapäeval nõutakse tööandjatelt, et nad varustaksid töötegijaid kuulmiskaitsetega. Allolevas tabelis on näidatud mitmesuguste heliallikate poolt tekitatav helivõimsus. Mõeldes helitasemetele, peate teadma ka kokkupuuteaegu, mis ei tekita veel kas ajutist või püsivat kuulmiskahjustust
Siin on mõned näited helitasemetest ja maksimaalsetest kokkupuuteaegadest, mille möödumisel on vaja kuulmiskaitset. Need näited peaksid andma teile ülevaate helitasemete ja ettevaatusabinõude kohta. Mõned helid on vältimatud. Ei saa ju soovitada vältida nutva imiku juures viibimist, kuid te teate nüüd, et selline heli võib kahjustada teie kuulmist:
Helivõimsus Seade Ohutu talumisaeg
85 dB Köögiblender 8 tundi
88 dB Kahveltõstuk 4 tundi
91 dB Metroorong 2. tundi
94 dB Muruniitja 1 tund
97 dB Tööstuslik tulekahjusireen 30 minutit
100 dB Elektridrell 25 minutit
103 dB MP3 mängija max võimsusel 7,5 minutit
106 dB Mootorratas 3,73 minutit
109 dB Nuttev imik 112 sekundit
112 dB Rokkbänd 66 sekundit
Nagu näete, on helitekitajad valitud sellised, mille iga järgneva helivõimsus ületab eelmise oma 3 dB võrra. Kuid ainult 3 lisadetsibelli põhjustab seda, et selle heliallika poolt tekitatud helikahjustus ilmneb kaks korda lühema aja jooksul.
Lühivastused tinnituse kohta
Kuidas ma tean, et mul on tinnitus?
Tinnituse puhul kuuleb inimene helinat, suminat või undavat heli, mida tegelikult ei esine ümbritsevas keskkonnas. Sümptomid on iga inimese jaoks erinevad. Mõned võivad seda kuulda ainult vaikses ruumis, teised aga kuulevad neid häirivaid helisid kogu aeg. Kuid siin tuleb meeles pidada: tinnitus on sümptom, mitte diagnoos. Oluline on rääkida oma murest kõrvaarstile või audioloogile. Viimasel ajal on hakatud tinnitusele rohkem tähelepanu pöörama.
Kas on olemas ravimeid, mis võivad põhjustada tinnitust?
Jah, tinnitus on paljude ravimite, sealhulgas aspiriini ja seda sisaldavate ravimite, diureetikumide, antidepressantide ja teatud antibiootikumide võimalik kõrvaltoime.
Mul on tinnitus - mida ma peaksin tegema?
Kahjuks ei ole tinnituse vastu ravimeid, kuid on olemas teraapiaviise, mis muudavad selle palju talutavamaks ja annavad paljudele inimestele leevendust. Nende hulka kuuluvad nõustamine ja heliteraapia. Teraapia on tegelikult kohandatav igale inimesele, kuna igaühe sümptomid on erinevad. Alustuseks peate veenduma, et teid kontrolliv ja nõustav meditsiinitöötaja oleks tuttav tinnitusega.
Kui mul on tinnitus, kas mul on ka kuulmislangus?
Paljudel juhtudel on tinnitus kuulmise halvenemise sümptom või kõrvaltoime. Siiski on tinnitus võimalik ilma kuulmiskaotuseta. Tinnitus võib olla esimene näitaja kuulmissüsteemi teatud kahjustustest.
Kas on asju, mis halvendavad tinnitust?
Tinnituse mõju suurendavad tegurid hõlmavad liigset alkoholi, tubaka ja soola tarbimist, stressi, valju müraga kokkupuudet ja mõningaid ravimeid.
Kas kuuldeaparaadid on minu ainus võimalus tinnituse raviks?
Kuuldeaparaadid pole ainus võimalus tinnituse raviks, kui inimesel ei ole olulist kuulmislangust. Palju kordi on see suurepärane lähtepunkt, kuid saadaval on ka palju muid ravimeetodeid, näiteks tinnituse ümberõpperavi või toitumise muutmine. Kindlasti ärge katsetage televisioonis ja internetis soovitatud ravimeid. Need ei ole tavaliselt teaduslikult heaks kiidetud ega ole tõhusad.
Kas tinnitus tuleb tagasi, kui eemaldan kuuldeaparaadi?
Mõne inimese puhul tuleb tinnitus kuuldeaparaadi eemaldamisel tagasi. Teiste jaoks ei pruugi nende tinnitus olla nii vali kui enne kuuldeaparaatide kandmist. See tähendab, et inimene on hakanud tinnitusega harjuma. Tinnitus on väga individuaalne ja sellepärast ei ole eelnevalt võimalik tulemust ette ennustada. Kas tinnitus võib olla mõne haiguse tagajärg? Jah. Neid haiguseid on üsna mitu, mis võivad põhjustada tinnitust. Nendeks on näiteks äkiline kuulmiskadu, kuulmisnärvi põletik, Meniere`i haigus. Kas nõelravist on kasu tinnituse puhul? Ei ole mingeid tõendeid, et nõelravi aitaks tinnitust leevendada.
Mida menieerik võib ise teha oma tervise heaks?
Selles artiklis on mõned soovitused, mida saate kodus proovida, et vähendada Meniere’i haiguse esinemissagedust ja -raskust.
1. Järgige madala naatriumisisaldusega dieeti - see on kõige olulisem soovitus neile, kes põevad Meniere`i haigust. Sool aitab kaasa vedeliku hulga suurenemisele organismis. Vähendades soola tarbimist vähendate ühtlasti vedeliku hulka ja tagate sellega vedeliku normaalse vahetumise.
2. Hoolitsege selle eest, et süsivesikud ja valgud organismis oleksid tasakaalus. Neil mõlemil on täita oluline osa. Süsivesikud suurendavad insuliini sisaldust veres. Valgud omakorda vastutavad glükagooni vabastamise eest organismis ja reguleerivad insuliini kogust. Insuliini kontrolli all hoidmine aitab seda masendavat haigust juhtida.
https://www.fitness.ee/artikkel/409/glukagoon
3. Jooge piisavalt vett. See soovitus võib tunduda kahjulik, kuna Meniere’i põhjuseks on liigse vedeliku kogunemine sisekõrvas. Kui aga Meniere’i põhjus on seotud viiruse, patogeeni või bakteriga, võib rohke vee joomine need kahjulikud ained kehast välja pesta. Hoides kehas oleva vee tasakaalus, saate aidata sellel eemaldada liigseid sooli urineerimise kaudu. Samuti eemaldatakse toksiinid.
4. Õppige tundma toitude omadusi, mida te tarbite. Vältige põletikku põhjustavaid toite- nende hulka kuuluvad igasugused raskesti seeditavad toidud või need, mis jäljendavad allergeenseid aineid. Kerged, kergesti seeditavad toidud on hea valik, kui teil on Meniere`i haigus.
5. Vältige naatriumglutamaati, mida tuntakse säilitusainena ja suhkruasendajaid, eriti aspartaami - need mõlemad on olnud tihedalt seotud Meniere’i haiguse algusega. Väga paljud tööstuslikult valmistatud ja konserveeritud toidud sisaldavad neid. Valmistage toit ise ja vältige poolfabrikaate.
6. Vältige kofeiini ja nikotiini - mõlemad ained on stimulandid. Seetõttu süvendavad nad mõlemad Meniere`i haiguse sümptomeid. Näiteks kofeiin ja nikotiin suurendavad pearingluse raskust ja suurendavad tinnituse helitugevust. Loobuge kindlasti suitsetamisest ja liigsest alkoholitarbimisest.
7. Stressi ja ärevuse vahel on seos. Stressihormoonide vabanemine kutsub esile Meniere'i sümptomid. Kroonilise stressi eest hoolitsemine on hea koht alustamiseks. Samuti võite proovida leida tegevusi, mis vähendavad teie stressi: hingamisharjutused, pikk jalutuskäik, mullivann või lemmikraamatu lugemine.
Kokkupuude hallitusega siseruumides
Kokkupuude hallitusega võib põhjustada pearinglust. Võib tunduda, nagu ruum keerleks teie ümber. Samuti võib teil esineda peavalu ja iiveldust või oksendamist. Võite hakata higistama ja kogema tinnitust või isegi kuulmisprobleeme. Teil võib tekkida tunne, nagu enne minestamist. See võib kesta vaid mõne minuti või isegi mitu tundi.
Miks hallitus põhjustab pearinglust?
Paljud haigused, sealhulgas hallitusega seotud infektsioonid, võivad põhjustada pearinglust. Sisekõrva mõjutavad infektsioonid - kõrvapõletikud ja põskkoopapõletikud, rikuvad eriti tõenäoliselt teie tasakaalutunnet. Selleks on mitu põhjust. Teie kõrvas on torujas moodustis, mida nimetatakse Eustachi tõrveks. See toru ühendab keskkõrva neeluga. See aitab tasakaalustada rõhku teie kõrvades ja aitab säilitada tasakaalu.
Allergiad, põskkoopapõletikud ja kõrvapõletikud võivad kõik põhjustada Eustachi tõrve ummistumist limaga ning see mõjutab rõhku kõrvas ja häirib teie tasakaalutunnet. Hallitust esineb nii õues kui ka siseruumides, kuid hallitusseente eoste kontsentratsioon on siseruumides hallituse korral palju suurem, mis tekitab ka tunduvalt suurema riski.
Pöörduge arsti poole, kui tunnete pearinglust
Pearinglusel on palju erinevaid põhjuseid, kuigi enamik neist ei ole hallitusega seotud, sealhulgas:
• Bakteriaalsed või viiruslikud kõrvapõletikud
• Bakteriaalsed või viiruslikud hingamisteede infektsioonid
• Keskkonnaallergia (sh hallitusseente allergia, aga ka hooajalised allergiad, allergia lemmikloomade suhtes jne)
• Madal vererõhk
• Dehüdratsioon (vedelikupuudus)
• Südameprobleemid
• Mõned ravimid
• Healoomuline paroksüsmaalne positsionaalne pearinglus (BPPV) on seisund, mille korral väikesed kaltsiumiosakesed sisekõrvas (kõrvaskristallid e. otoliidid) pääsevad valla oma asukohast. Nende sihitu liikumine sisekõrva tasakaaluelundis saadab kehale segadust tekitavaid sõnumeid inimese asendi kohta ruumis, põhjustades pearinglust.
• Meniere’i haigus, seisund, mille korral sisekõrva koguneb liigselt vedelikku, mis põhjustab pearinglust, kohinat ja kuulmislangust.
• Migreensed peavalud
Arst kontrollib kõiki teie sümptomeid. Määratakse ka mõned testid, sealhulgas vereanalüüsid ja kardiogramm. Audioloog kontrollib teie kuulmist ja kostab audiogrammi. Teid suunatakse ühe või mitme eriarsti juurde, sealhulgas nakkushaiguste spetsialisti, kardioloogi ja/või otolarüngoloogi juurde. Kuna sise- ja keskkõrvaprobleemid põhjustavad sageli pearinglust, pööravad kõrva-nina-kurguarstid sellele erilist tähelepanu. Mõnikord mõjutab haigusseisund ka kuulmist, kuid mitte alati. Pearingluse põhjuse väljaselgitamine ja toimiva ravi leidmine võib võtta veidi aega. Andke kindlasti oma arstile teada kõikidest sümptomitest, mis teil esinevad ja mis muudab teie pearingluse kergemaks või raskemaks. Samuti rääkige oma arstile, kas olete teadaolevalt kokku puutunud hallitusega.
Vertiigo ravi
Soovitatav ravi sõltub sellest, mis teie arsti hinnangul põhjustab pearinglust. Mõnikord kaob see lihtsalt iseenesest, kui probleemi põhjus laheneb või aju kohaneb. Muudel juhtudel võib osutuda vajalikuks võtta tarvitusele ravimeid või teid võidakse suunata füsioterapeudi juurde spetsiaalseks füsioteraapiaks, mida nimetatakse vestibulaarseks taastusraviks. Kui hallitusega seotud infektsioon põhjustab pearinglust, võite vajada seenevastaseid ravimeid, antibiootikume või muid infektsioonivastaseid ravimeid. Lisaks peate hoolitsema, et teie kodu puhastatakse hallitusest.
Miks hallitus põhjustab pearinglust?
Paljud haigused, sealhulgas hallitusega seotud infektsioonid, võivad põhjustada pearinglust. Sisekõrva mõjutavad infektsioonid - kõrvapõletikud ja põskkoopapõletikud, rikuvad eriti tõenäoliselt teie tasakaalutunnet. Selleks on mitu põhjust. Teie kõrvas on torujas moodustis, mida nimetatakse Eustachi tõrveks. See toru ühendab keskkõrva neeluga. See aitab tasakaalustada rõhku teie kõrvades ja aitab säilitada tasakaalu.
Allergiad, põskkoopapõletikud ja kõrvapõletikud võivad kõik põhjustada Eustachi tõrve ummistumist limaga ning see mõjutab rõhku kõrvas ja häirib teie tasakaalutunnet. Hallitust esineb nii õues kui ka siseruumides, kuid hallitusseente eoste kontsentratsioon on siseruumides hallituse korral palju suurem, mis tekitab ka tunduvalt suurema riski.
Pöörduge arsti poole, kui tunnete pearinglust
Pearinglusel on palju erinevaid põhjuseid, kuigi enamik neist ei ole hallitusega seotud, sealhulgas:
• Bakteriaalsed või viiruslikud kõrvapõletikud
• Bakteriaalsed või viiruslikud hingamisteede infektsioonid
• Keskkonnaallergia (sh hallitusseente allergia, aga ka hooajalised allergiad, allergia lemmikloomade suhtes jne)
• Madal vererõhk
• Dehüdratsioon (vedelikupuudus)
• Südameprobleemid
• Mõned ravimid
• Healoomuline paroksüsmaalne positsionaalne pearinglus (BPPV) on seisund, mille korral väikesed kaltsiumiosakesed sisekõrvas (kõrvaskristallid e. otoliidid) pääsevad valla oma asukohast. Nende sihitu liikumine sisekõrva tasakaaluelundis saadab kehale segadust tekitavaid sõnumeid inimese asendi kohta ruumis, põhjustades pearinglust.
• Meniere’i haigus, seisund, mille korral sisekõrva koguneb liigselt vedelikku, mis põhjustab pearinglust, kohinat ja kuulmislangust.
• Migreensed peavalud
Arst kontrollib kõiki teie sümptomeid. Määratakse ka mõned testid, sealhulgas vereanalüüsid ja kardiogramm. Audioloog kontrollib teie kuulmist ja kostab audiogrammi. Teid suunatakse ühe või mitme eriarsti juurde, sealhulgas nakkushaiguste spetsialisti, kardioloogi ja/või otolarüngoloogi juurde. Kuna sise- ja keskkõrvaprobleemid põhjustavad sageli pearinglust, pööravad kõrva-nina-kurguarstid sellele erilist tähelepanu. Mõnikord mõjutab haigusseisund ka kuulmist, kuid mitte alati. Pearingluse põhjuse väljaselgitamine ja toimiva ravi leidmine võib võtta veidi aega. Andke kindlasti oma arstile teada kõikidest sümptomitest, mis teil esinevad ja mis muudab teie pearingluse kergemaks või raskemaks. Samuti rääkige oma arstile, kas olete teadaolevalt kokku puutunud hallitusega.
Vertiigo ravi
Soovitatav ravi sõltub sellest, mis teie arsti hinnangul põhjustab pearinglust. Mõnikord kaob see lihtsalt iseenesest, kui probleemi põhjus laheneb või aju kohaneb. Muudel juhtudel võib osutuda vajalikuks võtta tarvitusele ravimeid või teid võidakse suunata füsioterapeudi juurde spetsiaalseks füsioteraapiaks, mida nimetatakse vestibulaarseks taastusraviks. Kui hallitusega seotud infektsioon põhjustab pearinglust, võite vajada seenevastaseid ravimeid, antibiootikume või muid infektsioonivastaseid ravimeid. Lisaks peate hoolitsema, et teie kodu puhastatakse hallitusest.
Hallituse eemaldamine
Hallituse eemaldamine on teie ravi oluline osa, kui hallitus põhjustab pearinglust. Kui teil on hallitusega seotud terviseprobleeme, soovitavad arstid sageli mitte püüda hallitust ise eemaldada, kuna see viib teid veelgi kokku ainega, mis teid haigeks teeb. Soovitame leppida kokku tasuta konsultatsiooni hallituse eemaldamise professionaaliga, kes külastab teie kodu, kontrollib seal hallituse kasvu ja annab nõu tehtavate tööde osas. Isegi kui otsustate töö ise ära teha, võite saada kasulikke väärtuslikke nõuandeid töö kohta, sealhulgas ohutusnõuandeid.
Hallituse eemaldamine on teie ravi oluline osa, kui hallitus põhjustab pearinglust. Kui teil on hallitusega seotud terviseprobleeme, soovitavad arstid sageli mitte püüda hallitust ise eemaldada, kuna see viib teid veelgi kokku ainega, mis teid haigeks teeb. Soovitame leppida kokku tasuta konsultatsiooni hallituse eemaldamise professionaaliga, kes külastab teie kodu, kontrollib seal hallituse kasvu ja annab nõu tehtavate tööde osas. Isegi kui otsustate töö ise ära teha, võite saada kasulikke väärtuslikke nõuandeid töö kohta, sealhulgas ohutusnõuandeid.
Kuidas varustada organismi piisava joodiga?
Meniere`i haigust põdevatele inimestele soovitatakse vältida liigset soolatarbimist.
Soolavaba dieet on oluline menieerikule, kuid seejuures võib ilmneda üks probleem – inimesel võib tekkida joodipuudus. Jood on meie organismi jaoks väga oluline mineraal, mida vajab eelkõige kilpnäärme normaalne talitlus. Organism ei valmista ise joodi, seda saab ainult toidust. Niihästi liiga liiga vähene, kui ka liiga suur joodikogus organismis on kahjulik. Toiduga koos saadud jood imendub peensooles ja kulgeb vereringega kilpnäärmesse, kus retseptorid realdavad joodi hormoonide valmistamiseks. Need reguleerivad ainevahetust, energiakulu, kasvu ja uuendumist.
Mitte liiga palju ega liiga vähe
Liiga vähene joodikogus organismis vähendab kilpnäärme hormoonide kogust, mille tulemusena võib täiskasvanutel tekkida hüpotüreoidism
https://www.serdaro.com/et/mis-on-h%C3%BCpot%C3%BCreoidism-ja-kuidas-seda-ravida/
Selle tulemuseks on muu hulgas kaalutõus, väsimus, keskendumisvõime puudumine masendus, külmakartus, kõhukinnisus, muutused veresuhkrus ja naistel menstruatsiooniprobleemid. Teine võimalik kilpnäärmehormoonide puudumisest tekitatud probleem täiskasvanutel on struuma. Lapsed, kelle emad raseduse ajal on saanud liiga vähe joodi, kasvavad aeglasemalt ja neil võib esineda likumisvaevusi, kuulmis- ja kõneprobleeme, ning vaimset mahajäämust. Rasedus võib liiga madala joodi taseme puhul ka katkeda. Liiga suur joodikogus põhjustab kilpnäärme ületoodangut. Selle tulemuseks on kaalulangus, närvilisus, ärrituvus sagedased meeleolumuutused, magamisprobleemid ja südame rütmihäired. Ka kilpnäärmepõletik, struuma või kilpnäärmekasvaja on liigse joodi tulemus.
Kust menieerik saab joodi?
Lapse joodivajadus tõuseb koos vanusega poolest aastast 9-aastaseni 50 mikrogrammist 120 mikrogrammini. Alates 10 eluaastast on joodivajadus juba 150 mikrogrammi ööpäevas. Rasedatel naistel on see 175 ja imetavatel 200 mikrogrammi ööpäevas.
Joodi peamiseks allikaks on sool. On oluline kasutada sellist soola, kuhu on lisatud joodi. Tänapäeval on kujunenud populaarseks kasutada erinevaid soolasegusid, nagu himaalaja sool, must sool või teisi vastavaid, mis ei sisalda üldse joodi. Meresoolas on joodi pisut rohkem, kuid siiski liiga vähe, et seda joodi allikaks pidada. Keskmise soomlase menüü katab enamasti joodivajaduse, kuid menieerikutele soovitatud vähesoolane menüü võib pärssida piisavat joodi saamist. Sellisel juhul on kasulik tarvitada soola, milles on küll vähe naatriumi, kuid millele on lisatud joodi. Üks sellistest on pan-sool, mille 100 grammis on 2500 mikrogrammi joodi. Osa menieerikutest on loobunud ka piimatoodetest, mis omakorda põhjustab joodipuudust. Kui nüüd menieerik on loobunud soola kasutamisest ega tarbi piimatooteid või on taimetoitlane, on oht joodipuuduseks eriti suur. Sellisel juhul peab hoolitsema selle eest, et kasutada toidulisandeid. Mitte kõik toidulisandid ei ole vaid reklaamitrikk. Näiteks sisaldab üks Multivita Plus tablett 150 mikrogrammi joodi, mis katab kogu päevase vajaduse. Saadaval on ka merevetikatooteid, millel on kõrge joodisisaldus. Kõige selle kõrval ei tohi unustada, et liigna jood on siiski organismile kahjulik. Täpsemate soovituste saamiseks tuleb pöörduda asjatundliku toitumisnõustaja poole. See peab kindlasti olema kvalifitseeritud spetsialist, mitte juhuslik, kuigi ehk tuntud telenägu, kellel pahatihti ei ole täpsemaid teadmisi.
Vetikad sisaldavad rikkalikult joodi
"Keeruta, lennuta ... "
Järgneva loo jutustaja on veidi alla 50-aastane naine, millest 18 aastat on kulunud Meniere`i haigusega, eriti aga Tumarkini atakkidega võitlemise peale. Sellele lisaks on ta kohe-kohe kodupesast lahkuda kavatseva noore mehe ema ja TV-le kaastööd tegeva asjaliku mehe naine.
Kuidas see laul oli? Georg Ots laulis seda. Kunagi noorena mängis see igal võimalikul juhul. Suvel. Siis, kui päike paistis selgest taevast ja põlluvahelisel teel kihutasid reas noored jõnglased oma sääreväristajatega tolmupilved sabas.
„ ... keeruta, lennuta linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb ...”
Mis kõik ei meenu sellisel hetkel, kui alguses kardad, et sured ja kohe varsti peale seda, et ei suregi. See viimane võimalus on isegi esimesest hullem. Kummardun üle wc-poti juba kaheksandat korda. Võib-olla rohkemgi, ei ole arvet pidanud. Istun poti eest jalapingil, toetudes küünarnukkidega poti prill-lauale. Vasakul pool on apelsinilõhnaline pesuaine pudel, mis varem oli pesumasina peal, kuid mis nüüd millegipärast on põrandal, ja wc paber. Mitu rulli üksteise otsas. Paremal pool on, taevale tänu, kraanikauss. Külma kraanivett! Muud ma ei suuda mõelda. Wc kollakas valgus hämardub silmis, kui üritan sulgeda silmad. Vale liigutus! Viimane tilk maosisust tõuseb kurku ja ma öögin järjekordselt omal hinge seest. Seal ei ole ju enam midagi, mida sa ometi krooksud siin poti serval?
Ajataju on kadunud totaalselt. Ainuke mõte: ei, ei tohi vajuda põrandale. Sealt ma enam omal jõul püsti ei saa. Kui aju hakkab juba veidi toimima, mõtlen, et seekordne haigushoog ei olnudki kõige hullem. On olnud hullemaidki. Mis mul siin viga koogutada, kui olen pikutanud keset parki purskkaevu ääres, mille piisku tuulehoog mulle peale tõi. Või olnud siruli kõnniteel, nagu paavst maapinda suudeldes. Isegi piinlik on, et mõttes uhkustan oma haigusega. Näete, minul on, aga teil ei ole!. Piilun kella. Kuus tundi on möödunud sellest, kui alustasin oma oksendamismaratoni. „ ... me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu ...” Olemine on ilmselt juba parem, sest Georg Ots hakkab jälle meenuma. Jah, tõepoolest. Aitäh, härra Ménière. „Just sellisel heinamaal peamegi pidu ...” omaette jorisedas, vaikselt muidugi, sest kogu pere magab rahulikku und, üritan ennast vedada diivanile pikutama. Laman ärkvel. Ei keeruta ega lennuta, aga need lihased kõhupiirkonnas, mille olemasolust mul ei olnud kaua olnud aimugi, on öökimisest valusad. Isegi küljele keerata on piinarikas. Kuulan lähedaste inimeste unenohinat. Voodist, minu kohalt, mille ta on okupeerinud, vaatab hetkeks mind meie Muki.
Siin me oleme, kõik nii lähedal üksteisele, kuid siiski nii kaugel selle neetud haiguse tõttu. Öösel üksi unetult lamades kasvab väikesestki varjust suur tont, kes laseb oma õnnetusttooval ratsul kapata oma rada. Sellisel hetkel on parem anda õhkõrn suudlus unemaal rändavale voodinaabrile ja hakata mõtlema ilusatele asjadele. Nagu Georg Otsa laulule. Mõelda, miks kusagilt ajusopist kerkib esile laul, mida ei ole kuulnud aastakümneid? Või mõelda, milliseid meniere-teemalisi laule sa tead. Sel ööl ei meenunud muid, kui Georg Otsa igihaljas Saaremaa valss. Nagu lauluski öeldakse „... me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu ...” hakkab rõdu ukse vahelt kostma esimene tihase kutsuv häälitsus. Poole neljaks on kontserdiga liitunud juba mitu erinevat lindu. See aitab haigushoost toibujal hetkeks uinuda.
Kuidas see laul oli? Georg Ots laulis seda. Kunagi noorena mängis see igal võimalikul juhul. Suvel. Siis, kui päike paistis selgest taevast ja põlluvahelisel teel kihutasid reas noored jõnglased oma sääreväristajatega tolmupilved sabas.
„ ... keeruta, lennuta linalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb ...”
Mis kõik ei meenu sellisel hetkel, kui alguses kardad, et sured ja kohe varsti peale seda, et ei suregi. See viimane võimalus on isegi esimesest hullem. Kummardun üle wc-poti juba kaheksandat korda. Võib-olla rohkemgi, ei ole arvet pidanud. Istun poti eest jalapingil, toetudes küünarnukkidega poti prill-lauale. Vasakul pool on apelsinilõhnaline pesuaine pudel, mis varem oli pesumasina peal, kuid mis nüüd millegipärast on põrandal, ja wc paber. Mitu rulli üksteise otsas. Paremal pool on, taevale tänu, kraanikauss. Külma kraanivett! Muud ma ei suuda mõelda. Wc kollakas valgus hämardub silmis, kui üritan sulgeda silmad. Vale liigutus! Viimane tilk maosisust tõuseb kurku ja ma öögin järjekordselt omal hinge seest. Seal ei ole ju enam midagi, mida sa ometi krooksud siin poti serval?
Ajataju on kadunud totaalselt. Ainuke mõte: ei, ei tohi vajuda põrandale. Sealt ma enam omal jõul püsti ei saa. Kui aju hakkab juba veidi toimima, mõtlen, et seekordne haigushoog ei olnudki kõige hullem. On olnud hullemaidki. Mis mul siin viga koogutada, kui olen pikutanud keset parki purskkaevu ääres, mille piisku tuulehoog mulle peale tõi. Või olnud siruli kõnniteel, nagu paavst maapinda suudeldes. Isegi piinlik on, et mõttes uhkustan oma haigusega. Näete, minul on, aga teil ei ole!. Piilun kella. Kuus tundi on möödunud sellest, kui alustasin oma oksendamismaratoni. „ ... me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu ...” Olemine on ilmselt juba parem, sest Georg Ots hakkab jälle meenuma. Jah, tõepoolest. Aitäh, härra Ménière. „Just sellisel heinamaal peamegi pidu ...” omaette jorisedas, vaikselt muidugi, sest kogu pere magab rahulikku und, üritan ennast vedada diivanile pikutama. Laman ärkvel. Ei keeruta ega lennuta, aga need lihased kõhupiirkonnas, mille olemasolust mul ei olnud kaua olnud aimugi, on öökimisest valusad. Isegi küljele keerata on piinarikas. Kuulan lähedaste inimeste unenohinat. Voodist, minu kohalt, mille ta on okupeerinud, vaatab hetkeks mind meie Muki.
Siin me oleme, kõik nii lähedal üksteisele, kuid siiski nii kaugel selle neetud haiguse tõttu. Öösel üksi unetult lamades kasvab väikesestki varjust suur tont, kes laseb oma õnnetusttooval ratsul kapata oma rada. Sellisel hetkel on parem anda õhkõrn suudlus unemaal rändavale voodinaabrile ja hakata mõtlema ilusatele asjadele. Nagu Georg Otsa laulule. Mõelda, miks kusagilt ajusopist kerkib esile laul, mida ei ole kuulnud aastakümneid? Või mõelda, milliseid meniere-teemalisi laule sa tead. Sel ööl ei meenunud muid, kui Georg Otsa igihaljas Saaremaa valss. Nagu lauluski öeldakse „... me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu ...” hakkab rõdu ukse vahelt kostma esimene tihase kutsuv häälitsus. Poole neljaks on kontserdiga liitunud juba mitu erinevat lindu. See aitab haigushoost toibujal hetkeks uinuda.
